AASTA TAGASI OLI KÕIK HÄSTI: Estiko mehed Neinar Seli ja Ain Tammvere ning YIT Ehituse pealik Priit Sauk Tasku avamispeol. Raul Mee / Äripäev
Tartu kesklinna, Eesti ilusaima bussijaama asemele ehitatud ja miljard krooni maksma läinud Tasku keskus on klientidest tühi. Eksklusiivseks ja urbanistlikuks kavandatud, nooruslikule, brändi- ja trenditeadlikule (loe: rikkale) ostjale suunatud keskus pole tartlaste südant võitnud. Butiigid ja aksessuaariparadiisid võeti rõõmuhõisetega vastu (“ei peagi enam Tallinnas šoppamas käima”), ent sügisest saadik on – kui pisut liialdada – müüjaid poodides rohkem kui ostjaid. Kui külaline Taskusse läheb, siis raamatupoodi või kinno. Pole abi soodsast asukohast, ei aidanud magnaat Seli “oma raha” käibeletoomine ega muud trikid.


Ehk pole Lõuna-Eestis piisavalt palju nii tarka tarbijat, kes oskaks fantastilist keskust hinnata?


Kuidas isand Seli kaks aastat tagasi Tasku nurgakivi asetamisel ütleski: “Eestlastel on muistne ütlemine “tark mees taskus” (tegelikult Kreutzwaldi muinasjutu pealkiri – toim.). Meie ütleme, et tark on see, kes läheb ise Taskusse.”


Suur ja edukas eksis. Selgus lihtlabane tõde – kui “taskus” pole toidupoodi, tark sinna ei lähe. Lisame asjaolud, mida polnud võimalik ette näha, kui Seli alles kavandas endale Tartu keskele ausamba ehitamist ja sadu miljoneid laenu võttis: ehitushinnad ja kvaliteetse tööjõu defitsiit jõuavad haripunkti; rentnike ja “bränditeadlike” ostjate huvi aga langeb nulli. Pole ime, et nüüd tuleb kuskilt lõivu maksta ja millegi arvelt kokku hoida. Kulutada sadu tuhandeid juristidele, et hoida kokku kümneid miljoneid ehitaja arvelt.


Kui kliente pole, siis pole. See pole veel häbiasi. Piinlikuks muudab Tasku saaga hoopis see, et Neinar Seli ja tema meeskond ei suutnud asjaajamises aumeesteks jääda.


Estiko Ehitus kadus orbiidilt


Läinud nädalal algatas Tartu maakohus ASi YIT Ehitus avalduse alusel pankrotimenetluse OÜ REK Ehitus suhtes. Tundmatu nime taga on Neinar Seli impeeriumisse ehk Estiko kontserni kuulunud OÜ Estiko Ehitus, mis veel hiljuti tegutses Emajõe Ärikeskuse III etapi ehk Tasku-nimelise meelelahutus- ja kaubanduskeskuse peatöövõtjana.


Märtsi keskel toimus Estiko Ehituse ankeetandmetes totaalne muutumine. Midagi niisugust, mida heal järjel olevate või heade kavatsustega ettevõtetega ei juhtu. Välja vahetati nimi ja senine juhataja Ain Tammvere. Mis peamine – muutus ka omanik. Estiko asemel kuulub 40?000 kroonise osakapitaliga ettevõte nüüd Neinar Seli vanale kamraadile, “Neikuga” koos nii vasaraheidet kui ka korvpalli harrastavale Tiit Matjusele. Vangerduste taust selgus, kui Tasku ehitaja, YIT Ehitus, kohtusse pankrotiavalduse viis.


Juba oktoobris kemplesid YIT ja Estiko Ehitus 40 miljoni krooni pärast, mis objekti valmides maksmata jäid. Jaanuariks oli Estiko Ehitus poole võlast tasunud, edasi ei mõjunud ei palumine ega needmine. Märtsi lõpuks esitas YIT pankrotihoiatuse, ent selleks ajaks seisid nad silmitsi võlgu oleva ettevõtte varjuga. Pankrotimenetluse algatamise määruses 23. aprillist märgib kohtunik: “Võlausaldaja nõue tuleneb lepingust. Esitatud arve on osaliselt tasumata ning tasumise tähtaega on oluliselt ületatud. Vastuväited nõude suurusele on ühepoolsed ja vaieldavad. Võlgnik ei ole astunud samme nõude vaidlustamiseks ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks maksevõimet. Asjaolu, et tegemist miinimumkapitaliga osaühinguga, viitab võlgniku madalale maksevõimele.”


Advokaat heidab ähvarduse


Ilmekas detail toimuva kohta päri neb teisipäeva õhtupoolikust. Ekspress saatis küsimused REK Ehituse esindajale vandeadvokaat Leonid Tolstovile. Küsisime kommentaari pankrotimenetluse alustamisele, 20 miljoni krooni maksmata jätmise põhjusi ja keda Tolstov reaalselt esindab.


Kulus paar tundi, kuni mitmele veebiportaalile laekus pressiteade, kus kirjas: “Tasku nõuab YIT Ehituselt ehitusvigade parandamist.” Vigu on 20 ringis, ütleb pressiteates Estiko Ehitust juhtinud Ain Tammvere, kelle sõnul saab YIT Ehitus aega kuni juuni keskpaigani, et vead kõrvaldada. Kõlab nii, et hoopis tellijale on liiga tehtud ehk vanasõna tsiteerides – “alasti inimesele tasku situtud”.


Ainult et kui ehitaja tegi tellijale liiga, siis miks on tellijal tänaseks uus omanik, juht ja nimi??Miks Tammvere, kel pole REK Ehitusega mingit pistmist, ehitajale ultimaatumeid esitab?


Või siis – kui ehitusvead on nii rängad, et nende eest võib 20 miljonit kinni hoida, miks andis Tartu linnapea Urmas Kruuse 2. aprillil (nädal enne pankrotiavalduse kohtusse viimist) Tasku keskusele linna 2008. aasta parima uusehitise aukirja?


“YIT Ehitus on vaidluse lahendamiseks valinud väära tee,” ütleb Tolstov. “REK Ehitus on üle 95 protsendi?ehitushinnast ära maksnud, jäänud on põhimõtteline vaidlus lõpparve õigsuse ja põhjendatuse üle. Selline vaidlus lahendatakse hagimenetluses. Menetluse algatamine ei tähenda, et pankrot ka välja kuulutatakse. Pankroti väljakuulutamata jätmisel seisab AS YIT Ehitus silmitsi märkimisväärse kahjunõudega.”


Taskus uputab?


Tolstov tõi näiteid ehitusvigadest: “Täna, päikesepaistelisel ja kuival päeval jooksis parkla laest vesi ABC kingapoodi sisse. Meediast on läbi käinud sprinklersüsteemi tõrge, mis kastis ja puhastas fuajeed. Markantseim oli aga YIT Ehituse juhatuse liikme Priit Sauki sünnipäev, mil ta, veeämbrid näpus, mööda keskust jooksis.”


Tolstov ütles, et Tasku tavakülastaja ei pruugi neid vigu märgata, aga see ei tähenda, et tellija vigu aktsepteeriks.


Advokaadi sõnul on REK Ehitusel kavas esitada YIT Ehituse vastu enam kui 40 miljoni krooni suurune nõue. “Summa võib tunduda suur, kuid toon näite – te ostate sõiduauto, mille tavahind on miljon krooni, ent kui palju see maksaks ilma garantiita? Heal juhul pool summast.


REK Ehitus on just sellises olukorras, kus ta on saanud kaubaks suure ehitise, millel puudub garantii ning millel on suur hulk kõrvaldamata ehitusvigu.”


Võlaõigusseaduse kohaselt?võib tellija nõuda töövõtjalt parandamist ja kui töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada ja nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on oluline, kas Estiko Ehitus või Rek Ehitus ka enne teisipäevaõhtust PR-trikki ehk pressiteadet ja mainitud 15. juunit olid YIT Ehitusele vigade parandamiseks tähtaegu andnud. Meie seda ei tea.


YIT Ehitus sõnasõtta ei astu. Nende esindaja, vandeadvokaat Kristina ­Uuetoa-Tepper ütleb vaid: “Nn Tasku projektijuhtimise eest on ASil YIT Ehitus alates 2008. aasta sügisest saamata ca 20 miljonit krooni. Kuna võlgnevus oli pikaajaline ja märkimisväärne, pöördus töövõtja kohtusse. Tänaseks on kohus algatanud tellijaks olnud OÜ REK Ehitus (kuni 16.03.09 ärinimega OÜ Estiko Ehitus) pankrotimenetluse. Pankrotiavalduse tingis asjaolu, et 16. märtsil võõrandas AS Estiko töövõtjat informeerimata endale kuuluva OÜ REK Ehitus eraisikule, mis oli töövõtja jaoks signaaliks, et tellija ei kavatse oma võlgnevust tasuda ning AS Estiko distantseerib ennast OÜ REK Ehitus rahalistest küsimustest. AS YIT Ehitus on valmis sõlmima tellijaga mõlemaid pooli rahuldava rahumeelse kompromissi. Et see oleks jätkuvalt võimalik, ei soovi AS YIT Ehitus?muid kommentaare anda.”


Pankrotimenetlus on alles esimeses faasis. Kohtu määratud ajutine haldur esitab tegevusaruande mai lõpuks.


Seniks väärib meenutamist veel üks Eesti vanasõna: “Võõras raha põletab tasku.”