Sellest saab suur film!

Eesti uuema Ach-Literatur’i suurteos (suur sõnumilt, mitte mahult) “Varastatud aja lõpus”, kus sisemonoloog Newtoni ja Leibnitzi teemadel vaheldub sisemonoloogiga maailma kõige pruunimatest silmadest, on kui hästijoonestatud prantsuse park, mis valminud Le Nôtre’i enese taktikepi välkudes.

Raske on leida paremat algmaterjali kogu meie kinokunsti uuele tasemele viivaks pseudo-barokk-paranoid-sisekaemuslikuks linateoseks — täiesti lineaarseks ühe kaamera, ühe näitleja ja ühe näoilmega läbi viidud puhtaks film noire nouveau’ks.

Stsenaariumi loodame raamatu autori, sõltumatu stsenaariumieksperdi Erkki Luugi ja soome filmihiiglase Aki Kaurismäki abiga valmis kirjutada kevadeks, võtted on planeeritud sügisesse ja talve. Režissööritoolil võtan istet mina ise, filmiva digifotoaparaadi saab enda kätte oma debüütfilmiga “Haiguste Ravi” rambivalgusse sattunud disainer ja fotograaf Raul Viitung.

Hetkel on veel lahtine kõige olulisem küsimus — kes hakkab kehastama ajavargast nimetu minategelase rolli, ainsat rolli kogu filmis. Sest raamatu teise peategelase, nimetu pruunisilmse naise jätame me selles linateoses lina taha, tema kohalolu või puudumist jääb välja mängima vaid minategelase rikas ja aegadeülene miimika ning sisemonoloogi tonaalsus, hingamiskiirus. Hetke seisuga on kandva rolli kümnete kandidaatide hulgast sõelale jäänud üks — vaieldamatult nii minu kui produtsentide esimene valik — vanameister Steven Seagal.

Steven, tõeline multitalent, kes on tunnustust leidnud nii aikido instruktori kui kantrit ja bluusi viljeleva kitarristina, lubas oma viimase sõna ütelda hiljemalt jaanipäevaks. Eesti kinosõpradele seostub see karm mees peamiselt küll märulifilmidega (“Above the Law”, “Hard to Kill”, “Today You Die”, “Born to Raise Hell” jpt), tema lüürilisem, mitmekihilisem mina vajab veel siinmail avastamist. Aga me ei karda ei raskusi ega rahastajaid — ühes on kogu meie tiim kindel: Steven sobib kogu maailma varastatud aja lõppu nagu kaeluskotkas kirikuaeda! Sellest filmist saab suur.Eesti filmi päästmine“Eesti filmi päästmine” on Eesti filmi juubeliaastale pühendatud rubriik, kus saavad sõna toredad Eesti inimesed, kellel on tagataskus säravad lood, millest saaks vändata suurepärased filmid.

Aasta lõpus ei tohiks keegi enam öelda, et just lugude puudumise pärast on 100aastane Eesti film niisugune, nagu ta on. Kui sa soovid Eesti filmi päästmisaktsioonist osa võtta ja oma lugu lugejatega jagada, saada see [e-mail].