03.05.2012, 12:35
„Selline tunne, et rahvaloendajaid peetakse vaimse puudega persoonideks.“
TÜLI STATISTIKAAMETI JA RAHVALOEANDAJATE VAHEL:
Statistikaamet tühistas lõviosa „emotsionaalsetel kaalutlustel“ määratud lisatasudest. Rahvaloendajad peavad seda ebaõiglaseks.
Statistikaameti regioonijuht Margit Kuldmaa saatis 23. aprillil alluvatele kirja lisatasude kohta. Konfidentsiaalses kirjas teatas Kuldmaa, et kuni 145 euro suurused lisatasud on tühistatud. Kopsakamaid, 300- ja 400euroseid lisatasusid vähendati 200 euroni. Kui esiti olid lisatasud määratud peaaegu kõigile ligi 2000 loendajale, siis kärpimise tulemusel maksti lõpuks boonust vaid pooltele. Kuldmaa põhjendas, et „kuna maksta oli võimalik ainult pooltele, siis niimoodi õnnestus välja jätta need, kes võisid juhi meelest saada raha emotsionaalsetel kaalutlustel, et kuidas sa ikka ilma jätad.“ Lisatasude vähendamine tekitas rahvaloendajate ja statistikaameti vahele terava konflikti. Ekspressi poole pöördus üks rahvaloenduse piirkonnajuht, kes peale enda esindas ka seitset kolleegi. Neile on Statistikaameti suhtumine vastuvõetamatu, sest algselt olid lubadused hoopis suurejoonelisemad. Nii värbamiskoosolekutel kui ka ühel koolitusvideol lubati, et tublimad rahvaloendajad saavad lisaks 600eurosele kuupalgale teenida kuni 400 eurot lisatasu. See innustas pingutama, sest paljud loendajad olid muidu töötud või väikesepalgalised – medõed, päästeametnikud, hooajatöölised. Lisatasu lubati maksta paljudel juhtudel. Näiteks, kui rahvaloendaja oleks peksa saanud, tulnuks talle maksta 15 eurot lisatasu. Ent nii äärmuslikku olukorda polnud vajagi: lisatasu terendas näiteks vanglas, arestimajas või haiglas rahvast loendades. Samuti haigestunud kolleegi asendamisel. Kui aga paberid rahvaloendajatele määratud lisatasude kohta Statistikaametisse jõudsid, sattusid sealsed ametnikud vapustuse äärele: piirkonnajuhid oli määranud lisatasusd kokku 600 000 euro eest, kuigi raha oli selleks kolm korda vähem. Seega polnud pääsu: Statistikaamet pidi lisatasusid kärpima. Rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze ei mõista nurinat lisatasude üle, sest normi ületas statistiliselt vaid üks loendaja. „Niipalju kui ma piirkonnajuhtide aruandeid olen lugenud, siis määrati lisatasu umbes nii, et kuidas sa ikka ta välja jätad, teised saavad, määrame ka,“ ütleb Beltadze. Miks arvab Beltadze aga, et lisatasusid poleks üldse pidanud maksma, loe tasulisest Eesti Ekspressist artiklist või paberlehest.