Eurooplaste arvamus Blatteri kohta on olnud varjamatult vaenulik, isegi põlastav. Kui brasiillasest Joao Havelange’st sai 1974. aastal esimene mitteeurooplasest FIFA president, oskas mees end ametipostil osavalt sisse seada. Üheksakümnendate lõpul avaldas David Yallop raamatu “Kuidas nad varastasid mängu”, paljastades Havelange’i 24 valitsemisaastat saatnud korruptsioonijuhtumeid. Havelange üritas raamatu ilmumist keelata. See püsib tänaseni Suurbritannia vutilektüüri bestsellerite hulgas. Havelange’i lähim abiline oli tollal peasekretäri ametis töötanud Sepp Blatter. Havelange tegi kõik, et just see väliselt ambitsioonitu mees saaks tema järglaseks. Mõlemad kartsid, et uus mees hakkaks uurima nende seniseid tegusid.

Blatter nagu Brežnev

“Blatter suhtleb vajalike inimestega vajalikul hetkel,” ütleb esimest korda juba üksteist aastat tagasi šveitslasega näost näkku kohtunud Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asepresident Mart Tarmak.  "Näiteks 1998. aastal tegi ta kaine arvestuse ega hakanud nende peale, kes teda teel presidenditoolile avalikult ei toetanud, aega raiskama. Ta tegeles nendega, keda võis enda poole võita.”

Meie palliliidu teine asepresident Indrek Kannik, kes mullu Blatterit Tallinnas võõrustas, jääb oma hinnangutes kidakeelseks. “Tema eesmärk on läbi sõita kõik FIFA liikmesriigid ja see tõi ta ka Eestisse. Käisime vaatamas Lilleküla staadionit, kohtusime peaminister Mart Laariga. Saavutasime ka väikese töövõidu, tuues Eesti rahvusvahelise toetusprojekti Goal raames n.ö Zürichi alluvusse. Algselt pidime kuuluma Moskva tiiva alla.”

Eesti on senini oma valikutes ühte hoidnud Euroopa riikidega, kes on Blatteri manipulatsioone kolmanda maailmaga ülima põlgusega kõrvalt vaadanud. Mullu suvel toimunud FIFA kongressil Buenos Aireses, kus Blatter pidi nagu ikka kuulama süüdistusi rahaasjades, palus ta lõpetuseks: “Usalduse märgiks võiksite oma presidendile aplodeerida.”

Järgnes vanematele eestlastele tuttav pilt kommunistliku partei kongressilt – saalitäis püsti seisvaid ja arutult aplodeerivaid inimesi tervitamas oma juhti.

Õige eurooplase ootuses

Uue presidendivalimise eelne seis oli kummastav, sest enamik Euroopa riike seisis hoopis aafriklase Issa Hayatou taga, sellal kui Blatter edestas kamerunlast just musta mandri häältega. Eurooplased naljatavad kibedalt: millal saame jälle eurooplasest FIFA presidendi!

Jõudude vahekord FIFAs pole teadagi eurooplaste poolt: 51 ülejäänud 153 vastu. Teiste vaesus teeb nad haavatavaks altkäemaksude ja ahvatlevate lubaduste suhtes, milles Blatterit peetakse suureks meistriks.

Samas ei suuda Euroopa riigid rahulikult pealt vaadata FIFA vohavat ebamajanduslikkust. Blatteri valitsemisajal on FIFA jäänud üle 200 miljoni Inglise naela võrra vaesemaks. Kaevukiviks osutus FIFA marketingipartneri ISL laostumine, millega Blatter oli koostööd alustanud viimase pankroti äärel olles. FIFA koguvõlg on väidetavalt 400 miljonit Inglise naela.

Vana maailma liikmesriike ei häiri ainult võlad, korruptsioonikahtlused ja lõputu eneseimetlus, vaid ka presidendi peas pöörlevad pöörased ideed, mis ähvardavad jalgpalli üht alustala – konservatiivsust. Briti kuulus vutikolumnist Brian Glanville nimetas Blatterit pärast presidendiks saamist peaaegu igas oma kommentaaris: Sepp "51 halba ideed päevas" Blatter.

Üheks 51-halva-idee-mehe hukatuslikumaks mõtteks oli MM-finaalturniiride korraldamine iga kahe aasta järel. Blatterit tegi kadedaks UEFA majanduslik jõukus, mille üks allikaid oli Champions League’i edu. Senise nelja-aastase tsükli asendamine kaheaastasega pidanuks parandama FIFA finantsseisu ja ruineerima UEFA egiidi all toimuva EM-finaalturniiri. Blatteri plaani täitmine devalveerinuks jalgpalli MM-tiitli kiiresti ja maailm kaotanuks ühe oma suurimaist vaatemängudest. Ühtlasi oleks see veelgi teravdanud suurklubide vastuseisu rahvuskoondiste turniiridele, mis pikendavad niigi pikka hooaega ja ähvardavad mängijaid vigastustega.

Blatter tirib jalgpalli kaosesse

Sepp Blatteri sadulaspüsimise üks peapõhjusi on tema pidev alahindamine. Pole ju tema peale hakanud UEFA presidendi Lennart Johanssoni hammas, väliselt elas Blatter kenasti üle ka FIFA peasekretäri Gerhard Aigneri ülitõsised finanantssüüdistused. Aga Blatter on osutunud kavalamaks, kiiremaks ja ettenägelikumaks kui tema oponendid. Mart Tarmak iseloomustab Joao Havelange’i kui kõva käega juhti, Blatterit aga kui osavat laveerijat.

Üleeile, päev enne presidendivalimisi toimunud FIFA erakorralisel kongressil püüdis kõva kätt demonstreerida ka Blatter. Kui pärast Blatteri-meelseid sõnavõtte üritas pulti ronida FIFA asepresident šotlane David Will, ei andnud Blatter talle sõna. Paljunäinud kohalviibijad tunnistasid, et pole kunagi varem midagi niisugust kogenud. Kuigi kahtlustatakse, et Blatter on seegi kord osa hääli endale ostnud, võis juhtunu anda talle otsustava hoobi.

Blatteri valimine võib saada hukatuslikuks terve maailma jalgpallielule. Juba nimetatud kolumnist Brian Glanville soovitab sel juhul UEFAl maailmaorganitsioonist välja astuda. FIFA saab ligi poole oma teletuludest Euroopast, mõnedel andmetel tuleb Euroopa taskust ligi 90 protsenti kogu FIFA sissetulekuist. Glanville’i arvates kukuks FIFA pärast Vana Maailma lahkumist rahaliselt kokku. Kui see peaks kas või ajutiselt takistama jalgpalli MM-võistluste pidamist, on maailma menukaim mäng saanud tugevaima hoobi oma leiutamisest saadik.