10. märtsil teatasime, et Vene duumasaadik, valitsusparteisse kuuluv poliitik Sergei Markov tegi 21. sajandi infosõjale pühendatud Washingtoni-Moskva videokonverentsil skandaalse avalduse, et tema assistent mängis võtmerolli küberrünnakutes Eesti vastu.

Tänane Postimees kirjutas, et pärast selle uudise teatavaks saamist kehtestas siseminister Jüri Pihl Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi, sealhulgas Eestisse. Pärast Pihli lahkumist ajutiselt siseministri ametit pidanud Rein Lang aga tühistas välisministri ja erakonnakaaslase Urmas Paeti taotlusel Markovi viisakeelu. See andis mõnedele opositsiooni esindajatele koguni põhjust nõuda Langi tagasiastumist.

Lang ise aga põhjendas otsust sellega, et nn must nimekirja saab kanda ainult isikuid, kelle suhtes on olemas põhjendatud kahtlus, et nad on ohtlikud riigi või kogu Euroopa liidu julgeolekule või toime pannud kuritegusid, Eestil pole aga ühtegi tõendit selle kohta, et Markov isiklikult oleks seotud kuritegevusega.

Svobodnaja Pressa tegi täna Markoviga intervjuu, millest nähtub, et poliitiku Eesti-viha pole vaatamata viisakeelu tühistamisele lahtunud. Samuti tuleb siit välja, et keelu mahavõtmine võib olla seotud sellega, et Markov võttis teema Euroliidu tasandil üles.

Markov ütles, et sai enda Schengeni ruumi „mustas nimekirjast" kustutamisest teada juba kolm kuud tagasi, Eestiga on aga asjaolud veel selgitamisel. Venemaa Euroopa Komisjoni Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni kuuluva Markovi sõnul oli Schengeni viisaruumi keeld nii absurdne, et Saksamaa piirivalve laskis ta keelule vaatamata riiki.

„Seejärel tõstatati küsimus diplomaatilisel tasandil, mis lahenes Eesti ja Venemaa läbirääkimiste raamides positiivselt," ütles Markov, lisades, et Eestis ei ela vaid russofoobid, vaid olemas on ka terve mõistusega jõud, kes toetavad pragmaatilisi suhteid Venemaaga.

„Kui me tõstatasime küsimuse Euroopa Nõukogus, ei kujutanud nad seal isegi ette, et Eesti võib Venemaa 140 miljonil kodanikul keelata sissesõidu Euroliidu riikidesse," rääkis Markov.

Skandaalse poliitiku väitel ei oma ta mingit seost küberrünnakutega. „Minu arvutikasutus on väga piiratud, muidugi pole ma mingi häkker. [...]Pronkssõduri äraviimine tekitas tervel endisel N. Liidu territooriumil protesti, ning - nii palju, kui minul teada on, - rida arvutikasutajaid püüdis Eesti võimudele kuidagi kätte maksta. Need, kes seda tegid, ei olnud minu abilised, kuigi ma tean neid," väitis ta.

Markovi sõnul teab neid isikuid ka Eesti kaitsepolitsei, kes olevat neid küsitlenud Leedu vanglas. Ühena neist nimetas ta Konstanin Goloskovi.

„Kui Hitler oleks näinud, kuidas Eesti võimud linna keskelt pronkssõduri ära viisid, oleks ta aplodeerinud," lisas Markov, kes käsitleb küberrünnakuid kodanikuühiskonna protestina.

Nüüd on tal enda arvates teada ka see, miks Eesti valitsus talle sissesõidukeelu kehtestas. See olevat tema poolt Assambleel välja öeldud poliitilise positsiooni pärast. „Selle tuum on lihtne. Ma ei pea Eestit demokraatlikuks riigiks. Ma pean Eestit Euroliidu häbiplekiks," ütles Euroopa Komisjoni Parlamentaarse Assamblee liige Markov. Ta on Euroliidu tasandil algatanud ka "mustade nimekirjade" ümber vaatamise.