19.05.2011, 00:27
Skype’i kullasadu
Välismaalastele kuuluval ja suuresti välismaalastega mehitatud Skype’il on Eesti ühiskonnale suurem mõju, kui me arvata oskame.
FOTO:
Vähesed, mäletavad, et märtsis 2004 lõpetas Eesti telefonituru liider Elion ilma suurema kisa ja kärata ühe toote pakkumise. See oli Netifon – Eesti esimene internetitelefon, mis lubab tasuta ühest arvutist teise helistada. Kolme tegevusaasta jooksul kasutas Netifoni vaid mõnisada kundet. Elion tunnistas, et toodet segasid tehnilised probleemid. Kasutaja arvutil oli vaja välist IP-aadressi, tulemüür tahtis spetsiaalset häälestamist, VoIP-tarkvaral esines probleeme Javaga, teenusega liitumisel esines tõrkeid andmebaasidega ja nii edasi. Võimalik, et Netifoni edasiarendamisest loobumine oli Eesti üks kõigi aegade suuremaid ärialaseid valeotsuseid. Elionil oli toote parandamiseks ja laialdaseks turustamiseks raha küllaga, sest tema suuromanikuks on Rootsi-Soome suurfirma TeliaSonera. Valeotsusest võime rääkida seetõttu, et täpselt samal ajal käis Tallinnas kibe töö teise internetitelefoni arendamisel. See oli Skype. Skype´i vedasid samuti kaks põhjamaalast: rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis. Neil polnud TeliaSonera finantsilist võimekust, kuid neil oli tahe teha midagi suurt, neil oli üleilmne haare ja nende pundis oli neli tubli programmeerijat Eestist. See seltskond ei loobunud raskuste tekkimisel, vaid ületas need. Skype´st sai globaalne hitt. Täna kasutab teda tippajal korraga 30 miljonit inimest. Teisipäeval 10. mail teatas USA suurkompanii Microsoft, et ostab Skype`i veidi enam kui kuue miljardi (!) euro eest. Erilist huvi tunnevad tehingu vastu eestlased. Miks?