11.10.2007, 00:00
Soe suusatamine ja külm poliitika
Mida käisid rohelisel mandril tegemas Eesti suusasportlased ning miks Sydney politsei septembris tavalisest palju jõhkramaks muutus? Vastuseid teab Brisbane’is elav Sirle Seemen.
Austraalias on talv selleks korraks lõppenud –
septembris algas siin kalendri järgi kevad. Ilm on soe ja päeval
küündib temperatuur juba kuni 27 soojakraadini.
Kujutate siis ette minu imestust, kui mõned nädalad tagasi õnnestus mul Brisbane’i Eesti Seltsi ja kohaliku turismifirma juhi Aivo Takisega võõrustada tema kodus paarikümmet eestlasest suusaentusiasti! Tegemist oli tublide Eesti Worldloppeti Klubi liikmetega, kel kohtumise ajaks Austraalia etapp juba edukalt seljataga.
Imestus oli mõlemapoolne – kohalikud ei olnud kuulnudki, et Melbourne’i lähistel Falls Creeki suusamägedes rahvusvahelisi maratone korraldatakse. Suusatajad jälle ei suutnud ära imestada, et Austraalias nii palju toredaid eestlasi leidub ja lahke võõrustaja kodus Brisbane’is isegi soome saun püsti pandud! (Keris sinna sauna on legendi kohaselt Eestist seljakotiga toodud!) Eriti tore on pärast sauna basseini hüpata, kus ilmast tingituna ju aasta ringi soe vesi!
Eesti Worldloppeti Klubi (EWK) juht Aivo Liksor lausus, et Austraalia etapi parima tulemuse sai kirja Avo Kirsipuu 56. kohaga ning EWK ridadesse kuulub ka üks nais-master – Aivi Tarvis.
Austraalia etapp osutus suhteliselt raskeks, sest kuna Eestis veel hooaega polnud, siis treeninguvõimalused augustikuus puudusid. Koormust lisas seegi, et maratonirada asus 1600–1800 meetri kõrgusel.
Austraalias olid suusatajad esimest korda ning jäid väga rahule: “Loodus on teil siin fantastiline ja inimesed veel fantastilisemad! Ja vasakpoolse liiklusega bussi juhtida on ka põnev. Ja oi, kui toredad on kängurud ja koaalad! Ja kui head veinid!” olid kõigi EWK liikmete meeled elevil.
Märksa pingelisemad meeleolud valitsesid septembris aga Sydneys, kus toimus selleaastane Austraalia olulisim päevapoliitiline sündmus ehk totruseni ületurvatud APECi kohtumine.
Sydneylased kommenteerivad oma igapäevaelu segi löönud suuursündmust üksmeelselt: “Never again!” Lugesin selguse mõttes APEC SYDNEY koduleheküljelt läbi kõik kohustuslikud turvareeglid ja tänavate-teede sulgemised suurlinnas ning ausõna – Bushi Eestis-käik oli APECi reeglite kõrval nagu jalutuskäik loomaaias. Sydney kesklinna ehitati APEC tarbeks koguni 5 km pikkune Sydney Müür (originaalis “The Great Wall of Sydney”).
Alati rahulik ja sõbralik Austraalia politsei oli nendel päevadel väga agressiivne ja püüdis kogu hingest “terroristide” arreteerimise plaani täita. Näiteks pandi arestikambrisse 52aastane raamatupidaja, kes lihtsalt ületas kesklinnas teed. Härra raamatupidaja, kolme lapse isa, pidi istuma terve öö arestikambris, et ta saaks oma koleda teo üle järele mõelda. Eriliste turvareeglite juriidilise külje pealt jättis sydneylastele mõru maitse suhu ka see, et APECi tarbeks muudeti erikorraldusega seadust, nii et see lubas korrarikkujaid arestikambrisse paigutada ilma ametliku süüdistuseta. No nii, igaks juhuks!
Omamoodi vastukaaluks “turvaõudusele” oli nutikate ja omanäoliste protestijate esinemine. Näiteks ulatuslikemal USA presidendi Bushi vastasel protestiüritusel, millega kaasnes enesepaljastus, osales koguni 50 paljapepulist – kõigil paar tähte markeriga õrna koha peale maalitud, et hr Bush oma sõnumi kindlasti kätte saaks. Enamik protestiüritustest sisaldas Kyoto lepingule alla kirjutamast keelduvate USA ja Austraalia riigipeade vastaseid üleskutseid ja salvavaid märkusi. Nä ;iteks “Bush, Howard, USA, mitu last te täna tapsite?” või “Visake Bushi, mitte pomme!”. Enamik üritustest möödus siiski ilma suuremate vahejuhtumiteta.
Nüüdseks on normaalne elu Sydneys taastatud ja asjaosalistel on aega olnut analüüsida. Tõenäoliselt peab APECit võõrustanud ja turvakorralduse eest vastutanud Austraalia peaminister John Howard selle eest valimistel suurt lõivu maksma, sest enamik tema valijaid elab just Sydneys ning valimised on juba ukse ees.
Kujutate siis ette minu imestust, kui mõned nädalad tagasi õnnestus mul Brisbane’i Eesti Seltsi ja kohaliku turismifirma juhi Aivo Takisega võõrustada tema kodus paarikümmet eestlasest suusaentusiasti! Tegemist oli tublide Eesti Worldloppeti Klubi liikmetega, kel kohtumise ajaks Austraalia etapp juba edukalt seljataga.
Imestus oli mõlemapoolne – kohalikud ei olnud kuulnudki, et Melbourne’i lähistel Falls Creeki suusamägedes rahvusvahelisi maratone korraldatakse. Suusatajad jälle ei suutnud ära imestada, et Austraalias nii palju toredaid eestlasi leidub ja lahke võõrustaja kodus Brisbane’is isegi soome saun püsti pandud! (Keris sinna sauna on legendi kohaselt Eestist seljakotiga toodud!) Eriti tore on pärast sauna basseini hüpata, kus ilmast tingituna ju aasta ringi soe vesi!
Eesti Worldloppeti Klubi (EWK) juht Aivo Liksor lausus, et Austraalia etapi parima tulemuse sai kirja Avo Kirsipuu 56. kohaga ning EWK ridadesse kuulub ka üks nais-master – Aivi Tarvis.
Austraalia etapp osutus suhteliselt raskeks, sest kuna Eestis veel hooaega polnud, siis treeninguvõimalused augustikuus puudusid. Koormust lisas seegi, et maratonirada asus 1600–1800 meetri kõrgusel.
Austraalias olid suusatajad esimest korda ning jäid väga rahule: “Loodus on teil siin fantastiline ja inimesed veel fantastilisemad! Ja vasakpoolse liiklusega bussi juhtida on ka põnev. Ja oi, kui toredad on kängurud ja koaalad! Ja kui head veinid!” olid kõigi EWK liikmete meeled elevil.
Märksa pingelisemad meeleolud valitsesid septembris aga Sydneys, kus toimus selleaastane Austraalia olulisim päevapoliitiline sündmus ehk totruseni ületurvatud APECi kohtumine.
Sydneylased kommenteerivad oma igapäevaelu segi löönud suuursündmust üksmeelselt: “Never again!” Lugesin selguse mõttes APEC SYDNEY koduleheküljelt läbi kõik kohustuslikud turvareeglid ja tänavate-teede sulgemised suurlinnas ning ausõna – Bushi Eestis-käik oli APECi reeglite kõrval nagu jalutuskäik loomaaias. Sydney kesklinna ehitati APEC tarbeks koguni 5 km pikkune Sydney Müür (originaalis “The Great Wall of Sydney”).
Alati rahulik ja sõbralik Austraalia politsei oli nendel päevadel väga agressiivne ja püüdis kogu hingest “terroristide” arreteerimise plaani täita. Näiteks pandi arestikambrisse 52aastane raamatupidaja, kes lihtsalt ületas kesklinnas teed. Härra raamatupidaja, kolme lapse isa, pidi istuma terve öö arestikambris, et ta saaks oma koleda teo üle järele mõelda. Eriliste turvareeglite juriidilise külje pealt jättis sydneylastele mõru maitse suhu ka see, et APECi tarbeks muudeti erikorraldusega seadust, nii et see lubas korrarikkujaid arestikambrisse paigutada ilma ametliku süüdistuseta. No nii, igaks juhuks!
Omamoodi vastukaaluks “turvaõudusele” oli nutikate ja omanäoliste protestijate esinemine. Näiteks ulatuslikemal USA presidendi Bushi vastasel protestiüritusel, millega kaasnes enesepaljastus, osales koguni 50 paljapepulist – kõigil paar tähte markeriga õrna koha peale maalitud, et hr Bush oma sõnumi kindlasti kätte saaks. Enamik protestiüritustest sisaldas Kyoto lepingule alla kirjutamast keelduvate USA ja Austraalia riigipeade vastaseid üleskutseid ja salvavaid märkusi. Nä ;iteks “Bush, Howard, USA, mitu last te täna tapsite?” või “Visake Bushi, mitte pomme!”. Enamik üritustest möödus siiski ilma suuremate vahejuhtumiteta.
Nüüdseks on normaalne elu Sydneys taastatud ja asjaosalistel on aega olnut analüüsida. Tõenäoliselt peab APECit võõrustanud ja turvakorralduse eest vastutanud Austraalia peaminister John Howard selle eest valimistel suurt lõivu maksma, sest enamik tema valijaid elab just Sydneys ning valimised on juba ukse ees.