Sotside komeet põlgab Ansipi poliitikat
Tarmo Vahter: Kas see ajaleht on Tallinna linnavalitsuse poolt välja antud (hoiab käes 27. oktoobril ilmunud lehte Tallinn töötab)?
Vadim Belobrovtsev: Minu meelest küll.
Vahter: Siin on pealkiri ”Iga viies inimene on töötu”. Palju on Eestis elanikke?
Belobrovtsev: 1 379 000 vist.
Vahter: Ja viiendik neist on?
Belobrovtsev: Hmm… 400 000? Ei, oota, 300 000! Ei, vähem, 250 000!
Vahter: (hukkamõistvalt) Ja Eestis on 250 000 töötut või? Mida te ette võtate, et linna rahaga ei antaks välja sellist jama?
Belobrovtsev: Ma saan anda oma hinnangu meedianõukogule ja nad kindlasti arutavad seda oma järgmisel istungil. Peaks mainima, et see leht tuli ka meile, koalitsioonipartneritele üllatusena.
Endine Delfi toimetaja kommentaare ei loe
Vahter: Mida te poliitikas saavutada tahate?
Belobrovtsev: Poliitikas ma tahan saavutada seda, et maailm oleks natuke õiglasem.
Vahter: Mida tähendab “õiglasem”?
Belobrovtsev: Õiglane tähendab seda, et inimestel on hea elada – meil praegu on lõhe rikaste ja vaeste vahel päris suur. On palju selliseid asju, mis on ultraliberaalse poliitika tulemus.
Krister Kivi: Üks Postimehe ajakirjanik on Twitteris kirjutanud: “kodanik Belobrovtsev, kes sai loosiga Tallinna abilinnapea koha, üllitas tänavu 18 pressiteadet. Pressiesindaja kohta OK karjäär.” Kuidas te kommenteeriks seda “sai loosiga” osa?
Belobrovtsev: See on muidugi selline ilus väljend, aga mitte mingit loosi ei olnud.
Kivi: Te olete endale 2009 avanud ka ise Twitteri account’i; aga midagi peale “Hello worldi” pole te öelnud seal.
Belobrovtsev: Selle tegelikult avas mu naine, lihtsalt, et ta igaks juhuks olemas oleks.
Kivi: Kunagi Delfi toimetajana olite te viimse veretilgani valmis oma anonüümseid kommentaatoreid kaitsma, aga siis hakkasite Langi seaduseelnõu pooldajaks. Loete te enda kohta käivaid kommentaare?
Belobrovtsev: Ammu juba ei loe kommentaare, kvaliteet on täiesti alla käinud pärast seda, kui rohkem inimesi hakkas kasutama arvutit.
Vahter: Lolle on juurde tulnud?
Belobrovtsev: Võib ka nii öelda – ebadiplomaatiliselt.
Eesti pass venelasi ei huvita
Vahter: Te avaldasite 2008. aastal Vikerkaares märkimisväärse artikli, et vene noortel puudub motiiv hakata Eesti kodanikuks: “Euroopas reisid nagunii vabalt, aga Vene passiga pääsed ilma viisata ka veel Venemaale, Valgevenesse ja mitmetesse SRÜ riikidesse. Mida veel tahta”?
Belobrovtsev: Väga hea, et meelde tuletasite. Ma näitasin tänapäevase venelase loogikat. Ma tahtsin näidata, et Eesti riik peab midagi tegema, et see arusaam muutuks.
Kivi: Ega teil juhtumisi pole mõnd teist kodakondsust peale Eesti oma?
Belobrovtsev: Ei – ja pole olnud ka.
Vahter: Samas Vikerkaare artiklis ütlete, et “Ansip tuli ja läheb, venekeelne rahvastik aga jääb arvatavasti igaveseks”. Ansip teile ei meeldi?
Belobrovtsev: Mulle ei meeldi see stiil, mida ta kasutab, ja loomulikult aastal 2007, kui me räägime juba pronksiööst, ei meeldinud mulle absoluutselt see stiil, kuidas see ettevõtmine oli läbi viidud.
Politseinikust naine kaitses pronksiööl korda
Kivi: Mida te ise tegite pronksiöö ajal?
Belobrovtsev: Tol ajal ma veel ei elanud Kalamajas, ma elasin Sügise tänaval. Kuna ma ei oodanud, et asjad lähevad nii teravaks, olin esimesel ööl kodus. Teisel ööl, kuna ma töötasin PBKs, siis ma lihtsalt võtsin mikrofoni ja kaamera ja läksime filmima.
Kivi: Aga tundsite?
Belobrovtsev: Tühjust. Kui enne olid mingid emotsioonid, ootused-lootused, siis neid ei olnud enam. Väga kahetsusväärne, et asi nii läks.
Kivi: Teie naine on politseinik?
Belobrovtsev: Ma ei taha vastata isikliku elu küsimustele.
Kivi: Ta oli sunnitud pronksiööl tegelema rahutuste mahasurumisega?
Belobrovtsev: Ma ei ütleks, et sunnitud... Aga ta oli tööl küll, jah, see päev.
Vahter: Kaitses põhiseaduslikku korda?
Belobrovtsev: Absoluutselt.
Kivi: Kas teil tekkis perekonnas ka diskussioon seetõttu?
Belobrovtsev: Vastupidi. Ta tegi seda, mida ta pidi tegema, ja see oli väga õige tegu.
Kivi: Kas te Jüri Pihliga (pronksiööaegne politseijuht – KK) olete suhelnud hiljem?
Belobrovtsev: Jah. Ja ta ütles, et see polnud tema plaan – pronkssõdur ära viia, et tema pidi tegelema tagajärgedega.
Relvaluba muutus venelaste seas popiks
Kivi: Kas te olete ka kuulnud seda väidet, et pärast pronksiööd hakkasid vene rahvusest elanikud väga aktiivselt relvalubasid taotlema?
Belobrovtsev: Mis lubasid?
Kivi: Relvalubasid.
Belobrovtsev: Ei ole kuulnud.
Vahter: See on fakt. Kas te oskate seletada, mis seal taga on?
Belobrovtsev: (Hingab pikalt välja, justkui kasvavat ärritust taltsutada püüdes) Ma ei usu, et need asjad on omavahel seotud.
Kivi: Kas teil endal on relvaluba olemas?
Belobrovtsev: Ei.
Vahter: On teil tuttavaid, kes tegid endale relvaloa?
Belobrovtsev: Jah! Jah! Ja ma võin kohe öelda, et see polnud kuidagi seotud pronksiööga.
Vahter: Milleks neil siis äkki relvaluba vaja läks?
Belobrovtsev: Noh, seal võivad olla eri põhjused. Kellelegi meeldib lihtsalt niisama tulistada kuskil lasketiirus või siis mõned mu tuttavad hoiavad väärtuslikke asju oma kodus. Äkki neil selleks on vaja?
Eesti võib saada venelasest peaministri
Kivi: Kas on midagi, mida Andrus Ansip – keda, ma saan aru, te peaaegu jälestate pärast pronksiööd – saaks teha, et oma mainet päästa teie silmis?
Belobrovtsev: Minu silmis? Ma hästi ei usu.
Vahter: Lootusetu juhtum?
Belobrovtsev: Absoluutselt.
Vahter: Ja see tähendab ka seda, et venelased ei hakka lähemas tulevikus hääletama Reformierakonna poolt?
Belobrovtsev: Juhul, kui Andrus Ansip on Reformierakonna esimees, siis kindlasti.
Kivi: Võib teist saada Eesti esimene vene nimega peaminister?
Belobrovtsev: Ma ei usu. Aga seda, et Eestil ühel hetkel vene nimega peaminister on, ei saa välistada.
Kes ta on?
Vadim Belobrovtsev
Endine ajakirjanik. Alates sotsidega liitumisest 2009. aastal teinud ülikiiret karjääri: peagi pärast parteistumist sai Mustamäe linnaosa asevanemaks. Veel sel kuul istub Jüri Pihlist tühjaks jäävale Tallinna abilinnapea toolile. On töötanud Delfis, telekanalis PBK ja ajalehes Estonija. On lõpetanud Eesti diplomaatide kooli ja Concordia ülikooli õigusteaduskonna. Ka teine pealinna vene poliitkomeet Deniss Borodits õppis samal ajal Concordias, nad on omavahel tuttavad.
