Seitsmetel olümpiamängudel spordipsühholoogina osalenud Austraalia teadlase Peter Terry sõnul on muusikalist rütmi füüsiliste tulemuste parandamiseks ära kasutatud juba alates aegadest, mil laevade sõudeorjade tööd sünkroniseeriti trummide abil. Kuid alles viimase kümnendi jooksul on muusika mõju kehalistele pingutustele teaduslikult uurima hakatud.

"Kui inimene sünkroniseerib oma tegevuse muusika tempoga, mida ta kuulab, saavutab ta selge energeetilise efekti," rääkis Terry ABC Science Online`ile. "Kui muusika mängib kiiremini, töötavad ka inimesed kõvemini."

Terry ennustab aga ka muusikaga seotud uudse spordivarustuse peatset ilmumist turule: näiteks jooksukingad, mis sünkroniseerivad miniatuursetes kõrvaklappides mängiva rütmi jooksurütmiga. Teisalt kergitab see spordiametnike ette ootamatu probleemi: nad peavad otsustama, kas sääraste rütmivahendite kasutamine treeningutel ja võistlustel on aus sport või mitte.