GUMBALL 3000

Tänavuse legendaarse võidusõidu Gumball 3000 starti kogunes üle saja “keskmisest jõukama autohuvilise”. Kõik nad olid maksnud ära 10 000 dollari suuruse osavõtutasu ja valmis sõitma kümne päeva jooksul 3000 miili (u 4800 km), jooma end igas puhkepeatuses pildituks ja magama vaid viietärnihotellides. Kuid vaevalt seal keegi korralikult magada sai, sest läinud aasta Gumball 3000 võitja, IT-miljonär Kim Schmitz lasi ralli jooksul silma looja vaid paariks tunniks.

Gumball 3000 võidusõidu pressiesindaja Dan Crofton kinnitab väsimatult, et Gumball 3000 pole ralli, vaid võidusõit ilma võitjateta. Seda räägivad korraldajad: võistlejad ise peavad esikoha napsamist auasjaks. “Kõik, kes osa võtavad, saavad sõidu lõpus auhinna,” ütleb Crofton. Aga üks ihaldusväärsemaid ­auhindasid, Spirit Award, läheb juhile või autole, kes näitab sõidu ajal üles kõige rohkem Gumballi-vaimu (kihutab ja pidutseb täie rauaga – Toim.).

Esimene Gumball 3000 toimus kuus aastat tagasi, viimane tänavu aasta alguses.

Võidukihutamine sõpradele

1999 kutsus Maximillion Cooper 50 sõpra 3000 miili pikkusele võidusõidule Euroopas. Nüüd on Gumball 3000 kaubamärk väärt ligi 160 miljonit dollarit, hullumeelset võidusõitu näidatakse parimal eetriajal üle kogu maailma. Gumballist on saanud üks ihaldusväärsemaid reklaamivahendeid suurtele Fortune 500 nimekirja firmadele, aga ka väiksematele nišikaubamärkidele.

2005. aasta Gumballi stardis Londoni kesklinnas arutas ajakirjanikega biodiisli kasulikkuse teemal roosa Range Roveriga võistlev filmi “Kill Bill” täht Daryl Hannah, tema kõrval poosetas Jamiroquay solist Jay Kay tehasesooja Ferrari Enzoga, millel ta käis Itaalias järel koos Inglismaa autoajakirja CAR toimetajaga. Nende lähedal võtsid Porsche Turbo kapotil istet 80. aastate superduo Salt’n’Pepa staarid Caprice ja Pepa ning lahedaimat autot üritas välja selgitada F1 staar Jenson Button. Starti ootasid veel räppar 50 Cent, “Jackassi” täht Johnny Knoxville, Quentin Tarantino, näitleja Adrien Brody mustas Porsche Carreras ja Londoni eksgängster Dave Courtney jämedakaelaliste saatjatega ligi 400hobujõulises Ford F150s.

Courtney on muide Londoni üks kurikuulsamaid tüüpe, kes sai alles valmis müügihitiks kujunenud autobiograafia. “Kord tuli üks kutt kirvega mulle vastu, mõrvaripilk silmis. Ta oli mu peale väga vihane. Õnneks oli mul mõõk käes. Torkasin ta mõõgaga läbi,” on stiilinäide tema 200-leheküljelisest eluloost.  

Gumball 3000st osa võtvate staaride nimestik on pikk nagu suure pere ostunimekiri. Seetõttu nimetatakse pressile vaid esimest korda rallil osalevate staaride nimed või need, kes hetkel väärivad meedia tähelepanu.

Takistused: liba- ja pärispolitsei

Tähtedest vähem ei kogu tähelepanu Gum­balli autod. Enamik masinatest on krõbedat hinda maksvad sportautod, kuid leidub ka mõni jõukama keskklassi maastur (Range Rover Vogue, Hummer H2), läinud aastal isegi jäätiseveok, mis ei ületanud ralli vältel 55miilist kiirusepiiri. Lisaks Citroëni “inetu pardipoeg”, tõukeratas, mis enamiku ajast reisis autode pagasiruumis, ja pimped-up Porsche mootoriga hipibuss VW Camper. Ei puudu ka mitukümmend Ferrarit, kuid need autod pole juba ammu Gumballi huviobjektid. Ferrarisid on liiga palju. Uudistes öeldakse ikka, et Gumballil osales “hunnik Ferrarisid”. Margi järgi tasuks välja tuua Pagani Zonda, Porsche Carrera GT, Lamborghini LM002, Spectre 24, Aston Martin Lagonda ja Saksa päritolu Gumpert Apollo, mis arendab kiirust 360 km/h.

Tänavuse eriauhinna sai meeskond nimega Team 31, kes alustas Londonist sõitu Lamborghini Murcielagoga, kuid jäi enne riigipiiri 310kilomeetrise tunnikiirusega vahele politseile. Auto võeti ära, aga mehi see ei heidutanud. Jätkati Mercedes SL55ga, mis lendas Itaalias õhku. Et mitte teistest gumballidest maha jääda, maksti Inglismaal trahv ära ning Lamborghini lennutati Itaaliasse. Monacos sõideti seegi auto hunnikusse ja ülejäänud teed jätkasid mehed teiste võistlejate autodes.

Et sõidu ajal igav ei hakkaks, on gum­ballid mõelnud välja hulga mänge. Saksa politseiautoks maskeeritud vilkuritega BMW M5 lahutas meelt teiste võistlejate kinnipidamisega. Kui eemal oli näha kihutavat sportautot, panid nad vilkurid tööle ning sundisid megafoni abil teisi võistlejaid peatuma. Juhiloa kaotuse hirmus võttis nii mõnigi politseivilkureid nähes teepervele –  kuni naljale jälile saadi.

Mängud, mida kõik ei mängi

1951. aasta Bentley Mark VI Speciali reisijad on saanud võistlejate seas kurikuulsaks Inglise joomamängudega. Tekiila “lahendamiseks” tõmmati sool ninna, joodi klaasitäis vägijooki peale ja sidrunimahl pigistati silma. Ei imesta, et Soul II Souli täht Kim Mazelle nendega pikalt sõita ei julgenud, sest ka juht võttis neist mängudest osa. 

Kõige levinum mäng oli kohaliku politsei lollitamine näiteks eest kihutamisega. Kui auto radaridetektor märkas eespool politseid, anti igal juhul täisgaasi, sest vahelejäämise võimalus oli väike. BMW M5ga võistelnud mees ja naine rääkisid, kui kaua võtab politseil aega kihutajale järele jõudmine. Politseinikud istuvad autosse, käivitavad mootori, kiirendavad paarkümmend sekundit, ning selle ajaga on gumballid juba politsei vaateväljast kadunud. Ohu vähendamiseks vahetas üks võistleja igas peatuses numbrimärke. Kord pandi autole kehtetu Mississippi numbrimärk, see vahetati välja Texase numbri vastu jne.

Eestile kõige lähem Gumball 3000 võistleja on olnud Soomest. Antiigimüüja Tommi Kukkonen võttis tänavu rallist osa esimest korda. Ta kuulis Gumballist legendaarse enesevigastajate rühmituse Jackass kaudu, kes võttis osa 2002. a läbi Baltikumi kulgenud Gumballist. 

“Olin samal ajal oma ülikooliga Eestis ekskursioonil. Soome tagasi jõudes kirjutasid lehed lühiuudiseid luksautodest, mis hullunult läbi Soome kihutasid. See tekitas huvi ja pani mind omakorda ralli kohta rohkem uurima,” lausub Kukkonen. Ta vandus, et ei hakka ise rallil osalema, aga juba paari aasta pärast oli ta sunnitud oma sõnu sööma.

Järgmine start Euroopas

Kukkonen ja tema sõidupartner Kevin osalesid Gumballil USA muskelautoga Ford Torino 1972. Sama auto esines kultussarjas “Starsky ja Hutch”. Auto eesmise põrkeraua sisse oli ehitatud videokaamera, mis oli omakorda ühendatud videomakiga. Samuti oli autos traadita internetiühendus, mis võimaldas neil teel olles internetist sõidusuunda kon­trollida. Salongis olid radaridetektor ja kohvimasin. “Me sõitsime nagu kuningad,” naljatleb Kukkonen. 

Kogu üritus oli Kukkonenile meeldejääv, selle kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Nädala jooksul sai Team Gutsi liikmetele osaks palju tähelepanu, imelised naised tundsid nende vastu huvi, toimusid uskumatud peod ja magati vaid maksimumtärnidega hotellides. “Gumball 3000 ajal elab iga osaleja terve nädala nagu staar,” lisab Kukkonen.

Kokkuvõtteks ei pidanud Team Guts kiiruse ületamise pärast ülearu palju trahve maksma. Nad ei kihutanud piirkondades, kus oli väga palju maanteepatrulle, nagu Arizona ja Texas. Samas oli neil raske kiusatusega lõpuni võidelda ning viimaks said nad kaks trahvi, mis läksid maksma 9400 krooni ringis.

2006. aasta saabub jällegi ühe meeletu võidukihutamisega. Seekord tahetakse kümne päeva jooksul sõita Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Võistlus saab alguse Londonist, kust 80 osalejat kihutavad mööda maismaad Istanbuli. Seal ootab täidetud paakidega transpordilennuk, mis viib autod koos juhtidega Pekingisse. Hiinast sõidetakse Põhja-Korea pealinna Pyongyangi, ületatakse demilitariseeritud tsoon ja sõidetakse Lõuna-Koreasse. Tokyos ootab gumballiste järjekordne transpordilennuk, mis lennutab kogu seltskonna Las Vegasesse, kust omakorda sõidetakse võistluse lõpp-punkti pidutsema.