Novembri alguses püüdis prokuratuur kogu lugu vaikselt lõpetada, taotledes lauljale karistust poisi füüsilise väärkohtlemise eest. Väidetavalt lõi Stein­feldt noorukit 2. jaanuaril tüli käigus korduvalt lahtise käega pea piirkonda. Kohtunik Valeri Lõõnik määras käskmenetluse korras (s.o kohtualust välja kutsumata) selle eest 10 500 krooni trahvi. Sel teisipäeval käis Steinfeldt otsusel Harju Maakohtus järel ja teatas kohe, et kavatseb selle vaidlustada.

"Uurimisandmete põhjal pole alust arvata, et kannatanu oleks andnud vale­ütlusi. Pigem võib seda juhtumit käsitleda kui sõna sõna vastu olukorda," sedastab prokurör Lea Pähkel. Üks põhjus, miks skandaalne kaasus kokku kukkus, on pikantne. Nimelt osutus ­Steinfeldti juures ööbinud, erikoolist putku pannud poiss ise väidetavalt väljapressijaks. Laulja sõnul nõudis Patrick temalt valesüüdistusega ähvardades 10 000 krooni ja marssis Õhtulehe toimetusse ning alles seejärel politseisse.

"Uurimismaterjalide kohaselt kannatanu tõesti küsis Joel Steinfeldti käest raha. Raha saamise korral lubas kannatanu avalduse tagasi võtta. Täpsemad asjaolud ja õiguslik hinnang selguvad eesoleva kohtumenetluse käigus," kommenteerib prokurör.

Joel Steinfeldt leiab, et kui seksuaalkuriteo kahtlus kokku kukkus, püüab prokuratuur viimases hädas talle inkri­mineerida nooruki peksmist. "Tegu on kahe eraldiseisva kriminaalasjaga ning väärkohtlemise süüdistus pole kuidagi seotud suguühtele sundimise uurimise lõpetamisega," pareerib prokurör Pähkel.

Tuttavate sõnul on Steinfeldt nagu Eesti Michael Jackson - lapselikult usaldav, aga mitte seksuaalkiskja. Mees on korduvalt varemgi sattunud kahtluste orbiiti, kui tema korteris ööbisid noorukid. Neist tuntum oli toona alaealine invalaulja Arnold Oksmaa, kes on seksisuhet avalikult tunnistanud. Loost muserdatud ja haige laulja teeb tänase loo juures esimest korda avalduse meediale.

"Olen talle andestanud"

Minu siiras soov on, et verejanuline meedia sõnavabaduse ja avaliku huvi ettekäändel ei rikuks pöördumatult ära õnnetu Patricku elu ja saatust, sest minu kui tegeliku ohvri poolt on temale täielik andeksandmine.

Ühe uudisnupuga ei ole võimalik sellist meediatoodet ümber lükata ega ka vähematki selgust asjasse tuua, sest sellest nn minu loost on juba algusest peale kiht kihilt ehitatud kui tugev betoonrajatis. Küll aga võin ma kinnitada, et see rajatis on ehitatud ilma vundamendita liivasele pinnasele ja see seisab püsti kanajalgadel.

Kui ma vaatan Postimehes 26.11 ilmunud soperdist pealkirja all "Joel Steinfeldt jäi maakohtus süüdi", siis vale, vassimine ja lugejaga manipuleerimine algab juba artikli kõrval oleva pildi alltekstist. Nimelt ei olnud mina 21.01.08 mitte kuskil kontserti andmas, vaid olin sel ajal kolmepäevasel laevareisil Rootsi Kuningriiki. Kui juba selliseid pisiasju muudetakse kindla eesmärgiga minu mainet maatasa teha, siis ülejäänu puhul ei ole ma söandanud meediaga kui tagurpidi jahvatava veskiga suheldagi, sest mis ma iganes ütlen, see sootuks teises valguses ja kontekstis lugejaile serveeritakse.

Tänase seisuga olen veendunud, et ma ei ela õigusriigis ja minu rohked elukogemused kinnitavad, et ilma rahata ei olegi võimalik siin ilmas õigust jalule seada.

Olen peaaegu rahumeeli kõrvalt vaadanud ­kogu seda kolmteist aastat minu isiku ümber kestnud pervo-show'd, mis süüvimata minu isikusse ja tegelikesse motiividesse on mind materdanud mudasse, kuid varem või hiljem peate selle oma keedetud supi ikkagi ise ära sööma."

Lugupidamisega, Joel Friedrich Steinfeldt
26. november 2008. a