Steppiv diplomaat

Rootsi suursaadik Dag Hartelius (52) ütleb, et Eestil ei ole vähemustega rohkem probleeme kui paljudel teistel Euroopa riikidel.

Dag Hartelius on ilmselt Tallinna akrediteeritud välisdiplomaatidest parimaid Eesti-tundjaid. Tee siia oli talle hästi tuttav juba 80. aastatel, kui noormees töötas Rootsi konsulina Peterburis (tol ajal Leningrad) ja Rootsi saatkonnas Moskvas.

 

Ta kõneleb üpris ladusalt eesti keelt. Eksootilised terminid nagu “kaerajaan” võivad Harteliuse TV otse-eetris hetkeks segadusse ajada, aga see-eest teab ta une pealt märksa tõsisemaid väljendeid, nagu “keskkonnamõjude hindamine” või “sotsiaaltoetuste reform”.

 

Esidiplomaadi kabinet Rootsi saatkonnas Pikal tänaval on lihtsalt üks tuba teiste reas, võib-olla vaid natuke suurem ja nahkmööbliga varustatud. Suursaadiku lipsunõel muide kujutab sõjalennukit. See on Rootsis toodetav hävitaja JAS Gripen. Väga ajakohane aksessuaar, sest just sel nädalal teatas NATO Euroopa vägesid juhatav USA kindral, et Balti riigid võiksid siiski juba 2015. aastaks end varustada omaette õhupolitseiga.

 

Räägime saadikuga eelkõige välispoliitikast ja majandusest. Mitte tõsielusaatest, mille kaudu on Hartelius kuidagi ootamatult ilmunud umbes 300 000-le Eesti vaatajale. Pole midagi teha – vähemalt üht neist eestlastest, kes tõsieluseriaale harilikult ignoreerib, sundis suursaadiku osalus pühendama pühapäeva õhtul terve tunni oma elust megakuulsatele tantsutähtedele.

Nord Streami gaasijuhe

on üks asju, mis mõlemas riigis väga korda läheb. Saadik Hartelius meenutab, et Rootsi andis uuringuteks loa välja juba aastal 2005.

“Nüüd ootame, et tänavu sügisel, ilmselt detsembris, tuleb ka taotlus gaasijuhtme ehitamiseks. Seda taotlust Rootsi ei hakka läbi vaatama enne, kui Nord Stream esitab ka

keskkonnamõjude uuringu, mis valmib 2008. aasta aprillikuus,” lisab ta.

Rootsi suursaadiku sõnutsi on veidi kummaline, kui Nord Stream küsib ehitusluba juba niivõrd palju varem, sest ilma keskkonnamõjude uuringuta ei ole avaldusel tegelikult mingit tähendust. “Alles seejärel teeme ka omapoolsed uuringud ja see võtab kindlasti aega täpselt niipalju, kui vaja.”

Nord Stream kavandab senisega võrreldes projektis muudatusi ning pakub ka trassi nihutamist. Ent niikaua, kui formaalselt taotlust ja keskkonnamõjude uuringut pole esitatud, pole Rootsi valitsusel ka midagi analüüsida. Isegi mitte seda teenindusjaama Gotlandi lähedal, Rootsi majandusvööndis, mida firma üha välja pakub.

Eesti otsust mitte lubada Nord Streamil teostada oma majandusvööndis uuringuid hindab suursaadik järgmiselt: “See on Eesti otsus, mis lähtub ÜRO mereõiguse konventsioonist.” Ta ei leia, et see maaliks Eestist pildi kui “ühe teema riigist”, kes igal võimalikul juhul tüütab teisi Euroopa Liidu maid jutuga, kuidas Moskva meid kiusab – gaasijuhtmega ja muidu.

“Me austame täielikult seda otsust,” ütleb Hartelius. “Ja kui jälgida tegevust ELis, ei saa küll kuidagi öelda, et Eesti oleks ühe küsimuse riik. Meil on näiteks väga hea koostöö seoses ELi Põhjala lahingugrupiga üheskoos Soome, Norra ja Iirimaaga. Eesti on väga aktiivne näiteks vabakaubanduse küsimustes.”

Mis puudutab laiemalt Eesti-Vene suhteid, siis ütleb kogenud Rootsi diplomaat, et praegu on küll Vene teema kõvasti üleval nii Lääne-Euroopas kui ka Ameerikas, aga levinud seisukoha järgi tasuks ära oodata riigiduuma ja presidendivalimiste tulemused, mitte pakkuda võimalikke lahendusi valimiskampaania ajal.

Lühikese aja jooksul

on Eestit järjest väisanud ENPA president René van der Linden, ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diéne ning Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik rootslane Thomas Hammarberg. Neil kõigil oli midagi öelda Eesti rahvusvähemuste olukorra, keelte kasutamise ja kodakondsuse andmise tingimuste kohta. Kas see tähendab, et Eestil on mingi tõsine probleem?

“Mitte Rootsi formaalsest vaatepunktist,” vastab suursaadik Dag Hartelius. “Mis ei tähenda, et Eestil ei oleks oma väljakutseid selles valdkonnas.”

Tema sõnul on vähemustest kõneldes mitmetel Euroopa riikidel integratsiooniga hoopis

tõsisemaid muresid kui Eestil. “Meenutame näiteks Pariisi eeslinnades olnud rahutusi. Peaaegu kõikidel Euroopa maadel – võib-olla mitte Liechtensteinil – on integratsiooniga seotud probleeme. Aga nad on isepärased eri maadel. Samal ajal näitab Euroopa demograafiline areng, et me vajame tööturul kõiki inimesi.”

Hartelius märgib, et Eesti on kõik rahvusvahelised nõuded, ka ÜRO ja OSCE omad, juba ammu täitnud. Kümme või rohkem aastat tagasi.

ÜRO esindaja Diéne ja EN volinik Hammarberg on tema sõnul spetsialistid, kes esitavad oma arvamust. “Neli aastat tagasi käis Eestis ka eelmine EN inimõiguste volinik Álvaro Gil-Robles ja rääkis enam-vähem samu asju. See ongi nende töö selliste küsimustega tegelda. Aga tegu on soovitustega, mille täitmine pole Eestile kohustuslik.”

Ka Rootsile antakse soovitusi. Näiteks on Rootsi valitsus kaotanud mõnikord protsesse Euroopa Inimõiguste Kohtus, ning see tähendab, et midagi on tehtud valesti ja valitsus peab neid otsuseid muutma.

Hansapanga ehk Swedbanki turuosa Eestis

oli tänavu kevadel 52 protsenti ja SEBi oma 24 protsenti, lisaks on ka Nordea osaliselt Rootsi pank. Kui Rootsi osa ära võtta, ei jääks ­Eesti pankadest peaaegu midagi järele. Hartelius kinnitab ometi, et Eesti majanduse arengut ei otsustata Stockholmis. Ning et Hansapanga ega SEBi juhid ei käi tema kabinetis oma tegevusest aru andmas.

Eesti majandus on aga suursaadik Harteliuse hinnangul üldiselt heas seisus ning “ma pole kuulnud, et keegi ootaks, et Eestis juhtub midagi sellist, nagu oli 1992. aastal Soomes või Rootsis”.

“Eesti riigi finantsseis on väga hea, välisvõlg väga väike, võib-olla kõige väiksem Euroopas. Riigieelarve on ülejäägis. Eesti peamine probleem on tõsta tootlikkust sama kiiresti, kui kasvavad palgad.”

Väidan saadikule, et Rootsit on meil läbi aegade peetud sotsialistlikuks hooldusühiskonnaks, kus inimene võetakse riigi poolt käe kõrvale ja juhitakse läbi kõigi elumurede. Eesti ise alustas pärast NSVLi lagunemist “Metsiku Ida” seisust. Kas nüüd liigub Eesti sama tüüpi ühiskonna suunas kui on Rootsis?

Tegelikult, kinnitab suursaadik, on muutumas ka Rootsi. “

Sotsiaaltoetusi saada ei ole enam nii lihtne. Uus Rootsi valitsus püüab saavutada, et rohkem inimesi läheks tööle, mitte ei võtaks töötu abiraha. See on väga suur reform, võibolla isegi vaikne revolutsioon.

”

Tema sõnul on Eesti seadused tegelikult üsna sarnased Põhjamaade omadega, kuid nende rahastamine on väiksem. “Aga see on ju ka loomulik – ei olnud nii palju raha. See on Riigikogu ja valitsuse o tsus, kas finantseerimist suurendada.”

 

Hartelius ja “Tantsud tähtedega”

Mida ütleb teie Kanal 2 tantsusaates osalemise kohta Rootsi välisministeerium? Kas teile pole tulnud kõnesid, et kas ikka suursaadikul maksab?
Ei ole.

Nad ei tea sellest midagi?
Paljud kolleegid teavad. Ma ei küsinud mingit luba, aga mõnede heade kolleegidega pidasin nõu, kas see on õige asi. Ma ju näiteks ei küsi ka jalgpallimatšil osalemiseks luba. See on heategevus ja tants on ka sümpaatne spordiala. Nagu jalgpall või korvpall.

Te võtate seda kui sporti?
Sport ja heategevus. Mul on 14aastane poeg, kes on võistlustantsija. Temaga olen käinud palju kordi koos üle Eesti võistlustel, tema autojuhi ja riideabina. See on tõeline sport.
Tavaliselt tegutsete sfääris, mida kajastavad näiteks Dagens Nyheter ja Svenska
Dagbladet. Nüüd astusite valdkonda, mis on Expresseni ja Aftonbladeti või siis Eestis

Kroonika ja Õhtulehe koduväljak. Selle peale te ei mõelnud?
Alati, kui räägin kusagil, püüan rääkida tõsistest küsimustest. Eks nii mind kui kolleege on varemgi fotografeeritud ja seltskonnalehtedesse pandud.

Te üritate olla suursaadik isegi siis, kui teile öeldakse “Rootsi vabariik”?
Pole viga.

Muide, pühapäeval öeldi teile ju Soome vabariik?
See oli väike nali. Ja seda Rootsi vabariiki on varemgi juhtunud. Inimesed on harjunud rääkima Eesti vabariik, Soome vabariik ja see tuleb iseenesest. Mind see ei häiri.

Teid ei laideta Stockholmis välisministeeriumis või kuningalossis, et 300 000 inimest kuulis, kuidas Rootsit nimetatakse Rootsi vabariigiks?
See oli väike viga ainult. Paljud inimesed näiteks ju nägid, kuidas Rootsi kuninganna käis hiljuti Tartus. Nad teavad küll, mis riik Rootsi on.

Mida tähendab kaerajaan?
See on niisugune rahvatantsu samm, päris kiire.

Te teadsite seda ka enne, kui teilt TVs küsiti, või mitte?
Ei teadnud. Ma tulin Merle Liivaku juurde natuke pinges, oli otsesaade. Ma arvasin, et olen valesti kuulnud. Sellest tuli väike arusaamatus. Aga tegelikult, kui oleksin õigesti kuulnud, siis muidugi oleksin vastanud lihtsalt, et ma ei tea seda sõna.

Argo Ideon