Steriliseerimistehase skandaal võib lõppeda Saue valla pankrotiga
Kaks nädalat tagasi Tšehhis Brno lähistel asuva kiirgustehasega tutvumas käinud Saue valla esindajad ei suuda kokku leppida isegi selles, mida nad visiidil täpselt nägid. Kui vallavolikogu liige Olav Kruus kirjeldab tegusat ja tulemuslikku sõitu, mis aitas hirme seoses Alliku külla rajatud kiirgussteriliseerimistehasega hajutada, siis rajatise vastaste kõneisiku Eha Lettermo sõnul naasid külarahva esindajad rahulolematult.
Kahe Saue volikogu liikme, kolme Alliku külaelaniku ja kiirgusspetsialisti sõit Tšehhi väikelinna, kus juba 35 aastat töötab steriliseerimistehas, läks maksma 55 000 krooni, mis tuli valla eelarvest. Sõidu tähelepanekuid esitleti läinud kolmapäeval seltsimajas mitte kõne-, vaid paljude meelest pigem kisakoosolekul ja päev hiljem volikogu istungil. "Kui enne kardeti, et see on tulemuselt ette määratud ja äraostetud reis, siis seda absoluutselt ei olnud," kinnitab Kruus. "Mina sain küll veendumuse, et kui kõik on plaanipäraselt tehtud, siis selline tehas on üldiselt ohutu."
Sisuliselt oli tegemist suhtekorraldusüritusega, et vaigistada kohalike hirme seoses ilma suurema kärata Alliku külla rajatud tehasega, mille kiirgusallikas on ligi 35 korda võimsam kui ükski teine Eestis. Tänu kohalike aktiivsele protestile (koguti umbes 2000 allkirja) algatas keskkonnaminister kuu aega tagasi keskkonnamõjude hindamise.
Seoses AS Steri tehase rajamisega on ilmsiks tulnud juba mitmeid kurioosumeid, et mitte öelda seaduserikkumisi. Selgub, et rajatise detailplaneering (mis tähendanuks ka selle avalikustamist) jäeti tegemata, sest objekt vormistati kõrvalasuva kartulihoidla juurdeehitisena. Sisuliselt poogiti tehas nagu pintsak nööbi külge, sest seaduse järgi ei tohi selline juurdeehitis ületada kolmandikku "emahoone" mahust.
Valla tehtava juriidilise analüüsi tulemusi on oodata juunis. Aktivist Lettermo kinnitusel on aga üks vallapoliitikute argumente, et juhul, kui Steri sunnitakse Sauelt lahkuma, võib vald kraesse saada väga soolase hagi ärimeestelt, kes paigutasid tehasesse umbes 40 miljonit krooni.
"Kui tehas tuleks likvideerida, siis see tuleks kellelgi kinni maksta," kordab Lettermo sõnumit. Kui vald peaks kogu tehase arve kinni maksma, oleks see kaks kolmandikku 60miljonilisest aastaeelarvest ning tähendaks sisuliselt omavalitsuse pankrotti.
Olav Kruus ei taha seda stsenaariumi kommenteerida, kuid leiab, et mõnede elanike protest on "väljunud loogilise arutelu piiridest". "Kui lähtuda mõnekümne või saja inimese soovist, et me ei taha seda tehast, ja ta sealt ära aetakse, siis tekitatakse uut ebaõiglust," arvab Kruus.
