09.01.2009, 00:00
Stonehenge, muinasaja laululava
Briti saarte eelajaloolised asukad rajasid kuulsa Stonehenge’i kiviringi laulu- ja tantsupidude paigaks, väidab inglise professor, kes käib põhitöö kõrvalt tantsuõhtutel plaate mängimas.
Huddersfieldi ülikoolis akustika ja muusikatehnoloogiaga tegelev
Rupert Till leiab, et Stonehenge’i kivikamakate kuju ja paigutus
loob ideaalse akustika “korduvustel põhinevate
trance-rütmide” esituseks.
Till usub, et algsel kujul
võis Stonehenge’i akustika meenutada kontserdisaali oma.
Põlvkondade vältel võidi paiga heliomadusi veelgi
täiustada.
Et Stonehenge on tänaseks päevaks
osaliselt kokku varisenud, simuleeris Till algset akustikat arvutil. Koos
kolleeg Bruno Fazendaga käis ta ka USAs Washingtoni osariigis
uurimas Ameerika ärimehe ja ühiskonnategelase Sam Hilli rajatud
Stonehenge’i algversiooni täismõõdulist betoonist
koopiat, milles kõik kivid on terved ja õiges kohas.
Ehitise sees mängisid teadlased muusikat läbi dodekaeedrilise
kõlari ja suure basskõlari, salvestasid seda 3D-mikrofoniga ja
analüüsisid siis akustikat arvuti abil.
“Panime
terve betoon-Stonehenge’i resoneerima umbes nagu veiniklaasi, kui
sõrme selle serva mööda vedada,” ütles Till.
”Sellises olukorras kõlas ka lihtne trummilöök
uskumatult dramaatiliselt. Kohal oli tõeline oma vaim, tundus, et see
on väga eriline paik.”
Till ja Fazenda proovisid ka
järele, kuidas võis viie aastatuhande eest rajatud kiviehitises
kõlada inimkõne ja käteplaksutus.
”Kõverapinnalised kivid peegeldavad heli täiuslikult,”
jäi Till tulemusega rahule.
Lõuna-Inglismaal
Wiltshire’i väljadel kõrguva 5000aastase rajatise
otstarbe küsimuses on asjatundjad pikalt päid ja piike murdnud.
Levinumate teooriate järgi oli Stonehenge astronoomiaobservatoorium
või usutalituste paik.