Suitsupaki omahind on vaid 2.20

Kuigi riigid rakendavad suitsetamisele keelde ning suurendavad makse, kasvab Euroopa Liidus tossutajate suhtarv. Eestis suitsetab iga kolmas inimene.

Eesti avalikes meelelahutusasutustes kehtib suitsetamiskeeld nüüd juba poolteist kuud.

Suitsetamisvabadust piiratakse Euroopa Liidus alates 2004. aastast.

Ekspress käis maailma suuruselt kolmanda tubakafirma JTI peakontoris Genfis ja firma suurtehases Trieris ning sai kinnitust, et tubakatööstureid keelud ja piirangud väga ei morjenda. Nende äri õitseb kõigele vaatamata. Pealegi on poes 20 krooni maksva suitsupaki omahind ligi kümme korda väiksem.

Paar aastat tagasi teatas Eurostat, et Euroopa Liidus on ligi 120 miljonit suitsetajat.

Suitsetajate osakaal tõusis 2006. aastal 31 protsendilt 32 protsendile. Igapäevaselt “tossab” iga neljas inimene, Eestis koguni iga kolmas. Komisjon väidab, et suitsetamine on suurim surma ja haiguste põhjus. Sellepärast suitsetamise piiramiseks nii väga pingutataksegi.

JTI Trieri tehase õigusdirektor Martin Neuffer ütleb Ekspressile, et piirangud on täitnud oma eesmärgi kaitsta mittesuitsetajaid, ent samas pole suitsetajate arv vähenenud. Sigaret on toode, mida pole vaja eriti reklaamida – see reklaamib end ise. Järjest uute ja uute noorte inimeste seas, kes tahavad kuuluda “klubisse”.

Et suitsetajate arv Euroopas meeletult kasvaks, seda Neuffer siiski öelda ei saa. Üleüldine hoiak sigarettide suhtes on Euroopas tauniv. JTI, kelle portfelli kuuluvad sellised margid nagu Camel, Winston ja Mild Seven, aga ka eestlastele tuntud Leek ja Rumba, kasvatas mullu oma müüki Euroopas kahe protsendi võrra. Kui vaadelda eraldi Baltikumi ja SRÜ turge, oli kasv 24 protsenti.

Aktsiisitõus mõjub tubakafirmade rahakotile
Tuleval aastal tõuseb Eestis tubakaaktsiis. Praegu 20 krooni maksev suitsupakk hakkab maksma üle 30 krooni ehk poole rohkem. Aktsiisitõus tekitab tubakafirmadele peavalu kahel põhjusel. Esiteks kardetakse salaturu osakaalu suurenemist. Teiseks peavad nad hävitama osa toodangut, mida ei tohi valede maksumärkide tõttu enam müüa.

Tubakatootjate Eesti assotsiatsiooni juht Allan Vodicka on Eesti valitsuse tähelepanu juhtinud liiga lühikesele – vaid kolmekuulisele – üleminekuajale, mil võib pärast tuleva aasta aktsiisitõuse vanade maksumärkidega sigarette müüa. Kauplused ei pruugi suuta kõiki vana maksumärgiga sigarette selle ajaga müüa, mistõttu saadetakse need tootjatele tagasi. Ja siis jääb vaid üle need hävitada ning kahju kanda. 

JTI kinnitusel moodustavad sigaretipaki hinnast 70-80 protsenti maksud. Sigareti omahind on aga imeväike. Neuffer ütleb, et 1000 sigareti omahind koos kõikide kuludega on 7,2 eurot. Ehk suitsu hind on vaid umbes 11 Eesti senti. Pakk sigarette maksab seega tehasest tulles umbes kaks krooni ja 20 senti.

JTI toob välja, et tubakaaktsiis hakkab tuleval aastal olema Eestis 12 korda kõrgem kui Venemaal (vastavalt 64 ja 4,9 eurot 1000 sigareti kohta). Suitsupaki hinnavaheks teeb see siis umbes neli korda. See põhjustab ohtu, et salaturg hakkab vohama. Ka saab Lätist ja Leedust suitsu kuni poole odavamalt – sealt ostes korjab aga maksutulu mitte Eesti, vaid naaberriik.

Leedulased tõstsid ajavahemikul 2001-2005 tubakaaktsiisi määra ligi kaks korda. Selle aja sees langes müük legaalsel turul 5,6 miljardilt sigaretilt kolmele miljardile ning seejärel tõusis ligi 3,4 miljardile. Salaturg aga kasvas 0,5 miljardilt sigaretilt 2,6 miljardile ning langes seejärel pisut – kahele miljardile. JTI ennustab, et aktsiisitõus Eestis kasvatab musta turgu lühemas perspekt iivis.

Mõningate eranditega hakkas tubakatoodete reklaamikeeld Euroopa Liidus kehtima juba 2003. aastal. Seda, et sellised meetmed suitsetamist ei vähenda, näitasid Skandinaavia riikide kogemused juba 1970. aastatel. Keelust hoolimata suitsetamise populaar­sus kasvas.

Neuffer viitab, et mõnes mõttes on reklaamikeeld tubakafirmadele isegi kasulik. Reklaamikulud ju vähenevad. Philip Morrisele on see kasulik, sest aitab säilitada Euroopas turuliidri positsiooni. Sest raske on tarbijaid juurde võita ning uusi suitsumarke turule tuua, kui ei ole võimalik reklaami teha. “See on keeruline, et mitte öelda võimatu,” ütleb Neuffer.

Suitsukeeld avalikes kohtades viib suitsetamiseni kodus
2004. aastal alustas Iirimaa suitsetamise keeluga avalikes kohtades. Järk-järgult on keeld kehtestatud kõikides riikides. Tänavu juunist ka Eesti meelelahutusasutustes. Keelu eirajat ootab kuni 1200 krooni suurune trahv. Sigaretitootjate arvates on põhjendatud mittesuitsetajate eraldamine suitsetajatest senikaua, kui sellega ei piirata suitsetajate vaba valikut ning suitsufirmade aktsionäride huve.

JTI ütleb, et sigaret on vastuoluline toode. Ent see on legaalne toode. Seega peab kompanii arvates suitsetajal säilima õigus suitsetada. Kui mujal mitte, siis selleks ette nähtud ruumis. Ehk “mäng” ei tohi käia ühte (tubakatööstuse) väravasse.

Samal seisukohal on Philip Morris. Firma esindaja Richard James ütles Ekspressile, et soov kaitsta mittesuitsetajaid sigaretisuitsu eest ning võimalus suitsetajatel avalikes kohtades “tõmmata” tuleb viia omavahel tasakaalu. Et avalikes kohtades ei saa enam suitsetada, pole ka Philip Morrist kuigivõrd seganud. Näitena tuuakse Marl­boro tootjale oluline Itaalia turg, kus 2005. aastal kehtestatud keeld vähendas tarbimist vaid kolme protsendi võrra ja sedagi ainult lühiajaliselt.

Londoni ülikooli teadlased uurisid avalikus kohas suitsetamise keelu mõjusid USAs ja tegid järelduse, et totaalne keeld ei pruugi olla parim lahendus. Sest kui keelata suitsetamine asutustes ja meelelahutuskohtades, võivad suitsetajad rohkem tossutama hakata kodus laste silme all – see tähendaks aga teene asemel karuteenet.  

Suitsuvabad suitsud on läbi kukkunud  
Mis võiks olla “vähem kahjulik” alternatiiv suitsudele, selles küsimuses on teadlased ammu pead vaevanud. Üks nähtus on närimistubakas. Ent selle müük on Euroopa Liidus (v.a Rootsis) keelatud. Leiutatud on mittetossavad suitsud. Ent nende osas krimpsutavad suitsetajad kulmu – pole päris õige asi.

Neuffer ütleb, et kusagil leiutati eraldi toru, mille sai sigareti otsa panna, et toss ei leviks. “Aga kuidas sa istud seltskonnas, mingi naljakas toru sigareti otsas ja kõik naeravad su peale?” ütleb ta. Küsimus on tema sõnul selles, et sigaret ei ole pelgalt annus nikotiini. Asi on maitses ja teatud tseremoonias.

21. sajandi tubakatööstus liigub lisaainetest vabamate sigarettide suunas. Täna kasutatakse sigareti aroomi, koostise ja niiskustaseme säilitamiseks mitmesuguseid aineid. Näiteks glütseriini, mille abil hoitakse sigareti sees vajalikku niiskust. Vanilli on kasutatud sigareti lõhna täiuslikumaks esile toomiseks. Nendest asjadest püütakse vabaneda. Nii ongi loodud kaubamärk Camel Natural Flavor – suitsud, milles lõhnalisandeid ei kasutata. Mis iseenesest aga ei tähenda, et need sigaretid oleksid vähem tervistkahjustavad.  

Tulevi ku suitsupakid hakkavad olema täielikult kaetud hoiatustega, et suitsetamine kahjustab tervist. Praegu katab vaid poolt paki esiküljest hoiatussilt. Belgia on ainuke Euroopa Liidu riik, kus suitsupakkidelt leiab ka pildilisi hoiatusi.

 

Portugalis ei lasta sportlasi suitsuruumidesse

Euroopa riikide suitsetamiskeeldude ja
piirangute praktika on kirju nagu kaltsutekk.

Haridusasutused. Enamikus riikides on suitsetamine keelatud. Osa riikidest lubab eraldi suitsuruume. Soomes ei lubata sellistesse ruumidesse näiteks alla 18aastaseid. Saksamaal ja Portugalis saavad sinna ka 16aastased. Portugal ei lase koolide suitsutubadesse sportlasi ja rasedaid.
 
Spordihallid, näitusesaalid ja teatrid. Enamik riike on suitsetamise keelustanud, osa riike lubab suitsumeestel tossutada spetsiaalselt selleks ette nähtud ruumides. Soome ei lase suitsuruumidesse alla 18aastaseid. Saksamaal on totaalne suitsetamise keeld, mille põhjuseks mitte oht tervisele, vaid tuleohutusnõuded. Ungaris peab suitsuruum asuma kõrvalhoones. Portugal ei lase suitsuruumidesse alla 16aastaseid ja rasedaid. Sloveenias ei tohi näituse- või kontserdisaali suitsuruum hõivata üle poole kogu ehitise pinnast. Hispaanias võib kinodes ja teatrites suitsetamise ala moodustada kuni 10 protsenti ehitise kogupinnast, maksimaalselt 300 ruutmeetrit. Suurbritannias otsustas kuni tänavu juulini suitsetamise keelu üle halli või näitusesaali omanik.
 
Hotellid, restoranid ja meelelahutusasutused. Üldiselt suitsetamine lubatud, aga enamikus riikides vaid spetsiaalselt selleks ette nähtud kohtades. Austrias suurendati mittesuitsetajate ala meelelahutuskohtades mullu 40 protsendilt 90 protsendile. Belgias on restoranides suitsetamine keelatud, ent lubatud osaliselt baarides. Taanis peab restorani või baari uksel olema silt, mis räägib kehtivatest suitsetamiskeeldudest. Alla 40ruutmeetristel baaridel on vaba voli otsustada, kas piirata “tõmbamist”. Samasugune vaba voli on jäetud Hispaanias vähem kui 100 ruutmeetril tegutsevatele baaridele. Eestis on täielikult keelatud suitsetamine baarileti taga. Soomes ei tohi baaride suitsuruumides pakkuda sööki, jooki ega meelelahutust. Saksamaal peab 2008. aastal kõikide söögikohtade pinnast olema vähemalt pool mittesuitsetajate ala. Kreekas puuduvad ööklubides igasugused suitsupiirangud. Leedu on jätnud samalaadse vabaduse sigari- ja piibuklubidele.
 
Ametiasutused ja haiglad. Üldiselt on suitsetamine lubatud vaid selleks ette nähtud eraldi ruumides. Prantsusmaa on teinud erandi vanglatele ja psühhiaatriakliinikutele. Portugal ei lase sportlasi, noorukeid, rasedaid naisi ja haigusnähtudega inimesi suitsuruumidesse. Hispaania lubab suitsuruume vaid sotsiaalhoolekandeasutustes, vanglates, psühhiaatriakeskustes ja transpordiasutustes.
 
Ühistransport, rongi- ja lennujaamad. Üldiselt on suitsetamine lubatud vaid selleks ette nähtud eraldi ruumides. Belgias on täielikult keelatud suitsetamine rongides. Samuti Saksamaal, Lätis, Hollandis ja Ungaris, kus lubatakse suitsetada vaid pikamaarongide suitsuruumides. Portugalis lubatakse suitsetada rongides ja laevades, mille teekond kestab rohkem kui ühe tunni.
 
Töökohad. Suitsetamine on enamikus riikides keelatud või piiratud. Lubatud on eraldi suitsuruumid. Austrias võib töökohal suitsetada, kui sul on oma tuba, mittesuitsetajaga tuba jagades ei tohi “tõmmata”. Tšehhis lubatakse suitsetada siis, kui ümbruses pole parajasti mittesuitsetajaid. Eestis on suitsetamine täielikult keelatud tootmis- ja laohoonetes. Saksamaal võib töö juures suitsetada, aga tööandjal on kohustus “kaitsta” mittesuitsetajaid terviseriskide eest. Kreekas on suitsetamine keelatud vaid nõupidamiste ruumides, mujal on see kokkuleppe küsimus. Hispaanias võib töökohas suitsetada, kuid ainult õues. 

Tubakareklaami lipulaev Saksamaa

• 2003. aasta direktiiviga rakendati Euroopa Liidus laialdane tubakatoodete reklaamikeeld. Ent siingi on riigiti märkimisväärseid erandeid.
• Üheski ELi riigis pole lubatud tubakatoodete reklaam televisioonis ja kinos. Välja arvatud Saksamaal, kus kinodes võib suitsu mööndustega reklaamida. Saksamaal, Maltal ja Kreekas on lubatud tubakatoodete reklaam tänaval. Kreekas on see keelatud vaid Ateena ajaloolises keskuses, majade katustel ning olümpiarajatiste ümbruses.
• Umbes pooled ELi (teiste hulgas Tšehhi, Saksamaa, Iirimaa ja Rootsi) riigid lubavad tubakatoodete reklaami müügiautomaatides. Samas on enamikus riikides (v.a Kreekas) see keelatud transpordivahenditel.
• Peaaegu kõik ELi riigid on keelustanud tubakatoodete reklaami trükimeedias ja raadios. Saksamaal on trükimeedias reklaam lubatud. Paljudes riikides on see lubatud välismaistes meediaväljaannetes, mis ei ole mõeldud konkreetsetele turgudele.
• Spordiüritustel ei tohi tavaliselt samuti suitsureklaami teha. Välja arvatud Saksamaal, Rootsis ja näiteks ka Lätis ja Leedus. Lätis on reklaam lubatud, kui tubakafirma on ürituse suursponsor.