Ühel sombusel sügispäeval metsarajal sörkides tõttab mulle vastu tuttav finantsist. ­Olles vahetanud tavapärased „Tere!“ – „Tere!“ – „Kuidas hästi läheb?“ – „Ja sul?“, küsib ta, kas ma olen kuulnud midagi Paldiskisse kavandatavast era­kordselt kallist metanoolitehasest.

Ta räägib, et ei saa aru, kas tegemist on päris äri või mingi vuhvliga. Mainib, et uuris investori tausta ja see paistis olevat kahtlaselt napp.

Pean oma häbiks tunnistama, et ei oska midagi asjalikku vastata. Aga jätan teema meelde ja vuhin edasi.

Töölaua taha jõudes pöördun tänapäeva ajakirjanike kõige võimsama tööriista Google’i poole. Uudislugudest selgub kiiresti, et Paldiski projekt on peaaegu sama haruldane nagu padufeministi astumine EKREsse – pärast Tartu tselluloositehase põrumist ei julge Eestis keegi midagi väga suurt ette võtta.

Aga ennäe, siin on tegemist erandiga.


Avalehele
53 Kommentaari
Loe veel: