Erinevalt paljudest äraretušeeritud poliitikutest näeb IRLi kandidaat Tallinna linnapeaks Eerik-Niiles Kross originaalis välja elusam ja tervem kui plakatitel.
„Ma ei tahtnud pesupulbrireklaami, ma ei kujutlenud ennast läilalt naeratamas,“ põhjendab Kross oma hiljutist out-door kampaaniat, mille sinakas ja kalbelt veretu stilistika viis paljude mõtted vampiirifilmidele.
Kuid ka plakateilt elluastununa lubab Kross endale teatavat mittekonformismi, mille taga näib aimduvat elutervet enesekindlust või… ehk hoopis ükskõiksust. Ta jõuab intervjuud andma pea pooletunnise hilinemisega ning haarab juba kaheksateistkümnenda küsimuse ajal „Marlboro“-paki järele: „Ma teeksin nüüd ühe sigareti, kas tohib?“
Tema naine Mary Kross – ilmselt poliitilise kuvandiloome pärast mures – üritab sigarette varsti laualt minema toimetada, kuid Kross tõuseb varsti ja toob need jäärapäiselt tagasi oma kontori suitsuruumi. Väike tuba oma pruuni nahkmööbli ja ruugete tapeetidega on otsekui 1990ndate algusele pühendatud muuseum. Kaelas kalliskividega rihm, jookseb mööda kontorit hääletul sammul ringi väike vanaldane puudel Zero. Suure nõupidamistelaua keskel lehvib must surnupealuuga piraadilipp.

« Avalehele 168 Kommentaari