18.10.2007, 00:00
Suur turvasõda Tallinnas
Kellele oli Café Amigo peksuskandaal kasulik?;Mis roll oli ses juhtumis Eesti suurimal turvafirmal Falck?
Mõni päev pärast ööklubi Amigo
peksmisskandaali puhkemist võttis Ekspressiga ühendust tundmatuks
jääda sooviv, ent jutu järgi piisavalt pädev noor
mees ning vihjas, et kogu selle võika, ent samas mitte just
enneolematu loo puhus suureks skandaaliks turvafirma Falck (tänase
nimega G4S).
Miks? Eks ikka selleks, et koduseid konkurente maatasa teha.
Mis siin salata, intrigeeriv vihje. Tõsine süüdistus maailma suurima turvafirma Eesti haru maine pihta. Piisav selleks, et kogu see ülearugi kõlapinda leidnud lugu uuesti üle vaadata.
Skandaal – parim relv konkurendi vastu
Alustame tõsiasjast, et alates 1. septembrist ei valvanud Eesti sümbolhotelli Viru enam Falck, vaid kodune konkurent Skorpion. Falckile jäi Viru Keskus, hotelli alluvuses töötavas ööklubis Café Amigo valvab turvaettevõte K-Grupp, nagu paljudes teisteski pealinna ööklubides.
Viru hotell pole ühele turvaettevõttele suurim objekt, ent kindlasti piisavalt prestiižne. Justkui visiitkaart. Näed, riigi kuulsamat hotelli valvab just meie firma. Ja kui hotell teenusest loobub, on ülejäänud teenuseostjatel põhjust küsida: kas ei saanud turvafirma tööga hakkama, nõudis ehk liialt raha või on neil kaadriprobleeme?
Intriigi moment siin on. Seda enam, et firmade väljavahetamine ei olnud sugugi rahulik. Koos hotelli üleminekuga Skorpionile kippusid Falcki juurest Skorpionisse ka turvamehed, kes harjunud hotellis töötama. Tänapäeval, kui headest meestest on kõigil turvafirmadel tõsine põud, polegi see nii väike asi. Vägisi tikub meelde ka krimiuudis septembri algusest, kus Pärnu politsei vahistas kahes mõrvas kahtlustatavana... Falcki turvatöötaja. Sel taustal võib kindlalt väita, et Falck vajas oma positsioonide parandamiseks mõne konkurendi nime määrivat skandaali...
G4Si (endine Falck) avalike suhete juht Andres Lember nimetab seda kõike muidugi paranoiaks. “Mina neid teooriaid ei usuks.” Võimalik, et paranoia, aga siiski loogiline. Nii nagu on teatud loogika olemas ka teoorias, et tegelikult on Amigo skandaal hoopis linnavalitsuse ja Soome firma Sokos (Viru hotelli ja Prisma poeketi omanik) vahelise jõukatsumise pinnavirvendus.
Kes nägi turvaruumis toimuvat?
Väidame mitmele allikale tuginedes, et veel septembri keskpaiga seisuga jooksis kaamerapilt kurikuulsast turvaruumist arvutisse ja monitorile, mida nägi a i n u l t Falcki turvatöötaja. See vähetuntud fakt asetab kogu seni ilmunud meediakäsitluse uude valgusse. Falcki turvamehe silme ees olnud monitorile tuli pilt ka neist dramaatilistest sündmustest, millest viimasel ajal palju kõmu tulnud.
Niisiis algas ööl vastu 14. septembrit kella veerand nelja paiku Café Amigos intsident, millest sai tänavu sügise suurim kriminaaldraama. Esmapilgul küll ei midagi erakordset ühe ööklubi jaoks, kus – primitiivselt väljendudes – väike kätš on piletihinna sees.
Mis siis juhtus? Kaks klienti keelduvad täitmast turvamehe nõuet jätta oma joped garderoobi.
Sellest sünnib sõnasõda, nagu meedia on seni kirjeldanud. Tänaseks on politsei menetluses turvamehe esitatud avaldus, et klient tungis talle kallale. Avalduses mainib turvatöötaja “jalaga selga” ja “rusikaga näkku” löömist. Mitte kellegi õigustamiseks, vaid lihtsalt teadmiseks – turvatöötaja ründamine (isegi sol vamine) on kuritegu. Võib-olla see ongi põhjus, miks kannatanud, kellest meie andmetel üks on 28aastane ärimees Andrei, ses loos väga madalat profiili hoiavad.
Muidugi ütleb kaine mõistus, et turvatöötaja peab agressiivset klienti rahustama, äärmisel juhul käeraudade kasutamiseks käsi väänates, intsidendist politseile teatama ning ootama, kuni korrarikkuja minema toimetatakse. Nagu me teame, toimetasidki turvamehed agressiivsed ja joobnud kliendid turvaruumi, kus need siis jõhkra peksu osalisteks said.
Selgelt on näha, et lööke, kümneid rusika- ja jalahoope jagab ööklubi vahetuse ülem Kaido.
Mees, kes polegi turvatöötaja ning kel ei tohiks põhimõtteliselt olla õigust korda rikkunud kliendi rahustamisega tegelda. See on palgatud, väljaõppe ja erivarustusega turvameeste kohustus ja õigus. Aga vahetuse ülem peksab. Meeletult. Nagu mõni tema kolleeg meile hiljem on öelnud: “Tal sõitis katus ära, täiesti arusaamatu, mispärast...”
Teised turvamehed vahivad pealt. Kaks K-Grupi meest ja üks Skorpioni turvamees. Tema on see kurikuulus Valeera, kes oli sel ööl hotellis valves. Mitmendat päeva peatus hotellis ühe suure Soome firma kollektiiv sadade töötajatega, nii et tööd jagus. Ühtäkki sai Valeera raadiosaatjale ööklubist paanikahäire. Nagu tavaks, aitavad turvatöötajad kriisiolukorras üksteist, firmanimest sõltumata. Seda enam, et paanikahäire võib tähendada ükskõik mida – suurt kaklust, tulekahju jne. Valeera teadis, et K-grupi turvameestel on kamba peale vaid üks paar käeraudu, sestap tuli ta kohale ja saanud teada, et ööklubi klient ründas turvatöötajat, pani ühele korrarikkujale peale oma käerauad. Seejärel aitas tülikad kliendid turvaruumi toimetada ja jäi ootama, kuni saab käerauad tagasi. Kurikuulsalt peksuvideolt on näha, et Valeera vahepeal seletab midagi, vahepeal kükitab lamava kliendi kohale. Mees ütleb, et üritas hullunult klienti peksvat Kaidot rahustada. Kes teab? Turvakaamerad häält ei salvesta.
Pilti aga küll ja nagu öeldud – pilt jõudis reaalajas pulti, kus istus Falcki turvamees. Miks tema midagi ette ei võtnud? Kui ta nägi, mis turvaruumis toimub, miks ei kutsunud ta politseid või ei sekkunud füüsiliselt? Kartis ta või on see selline kokkulepe, et teiste tegemistesse ei sekkuta? Enamgi veel – videolt on näha, et ühel hetkel, kui kliente eriti jõuliselt “rahustatakse”, ilmub turvaruumi kaamera ette Falcki pagunitega mees. Mida ta seal teeb?
Aga mis peamine – miks ei kuule me edaspidistes meediakäsitlustes sellest, et ka Falcki mees peksmise juures viibis? Ning sellest, et a i n u l t Falcki töötajateni jõudis otsepilt turvaruumis toimuvast?
Andres Lember ütleb, et turvamees nägi, et keegi toodi turvaruumi, läks olukorda (mis olevat tol hetkel olnud rahulik) kontrollima ja talle öeldi, et politsei on juba kutsutud. Seepeale ta lahkus.
Umbes kümme minutit pärast nelja annab Valeera korralduse politsei kohale kutsuda. Kannatanud on aga selleks ajaks juba politseiga kontakti saanud, mõni minut enne pool viit on politsei kohal. Sellega oli lugu põhimõtteliselt läbi. Hommikul tegid läbi pekstud kliendid politseisse avalduse. Asja hakati uurima, nii nagu politsei ikka uurib väiteid turvameeste toime pandud vägivallategude kohta. Nagu teada, pole sellised väited kuigi harvad. Niisiis, nagu tavaliselt, tuli politsein ik sündmuskohale ja palus esitada videosalvestus juhtunust. Ent kui politsei 19. septembril uurimisega nii kaugele jõudis, et soovis nähe viie päeva tagust turvakaamera salvestust kurikuulsas turvatoas toimunud peksmisest, oli just nimelt peksmist näitav lõik kadunud. Oli kustutatud, sest see, mis toimus enne ja pärast peksmist, oli ju alles. Kaks nädalat hiljem avaldas Postimees peksuvideo, mida politsei ei saanud.
Kes võttis salvestuse?
Mis siis ikkagi toimus pärast dramaatilist ööd Falcki kontrollitavas korrapidajapuldis?
Falck veeretas palli kohe enda juurest turvaseadmete müügi, paigaldamise ja hooldusega tegeleva firma Pristis väljakupoolele. Pristis tegi kunagi Falckiga väga tihedat koostööd. Tänasel päeval toimetab see firma omal käel. Falck teatab, et ainult Pristisel on võimalus n-ö turvakaamera arvutisse pääseda ja salvestisi torkida.
Pristis vastas, et see pole võimalik, sest nende inimesed pole sel ajal Virus korrapidamiskeskuses käinud. Veider patiseis. Keegi ei teinud ega näinud midagi, ent salvestis on arvutist kustutatud, koopia sellest aga paisatud avalikkusse ette.
Üks versioon, millest Ekspressile on räägitud, kõlab järgmiselt.
Turvatoas toimunud peksmise salvestise kopeeris järgmisel päeval Falcki turvamees, kes korrapidamispunktis tööl oli. Kusjuures tegi ta seda kõrgemalseisva kolleegi palvel.
Salvestise kustutas aga Pristisele allhanget tegev firma, kellele oligi volitatud Viru puldi korrashoid. Meie andmetel tegi vastav spetsialist nupuvajutuse “kustuta” pärast seda, kui Viru vahetuseülem talle vastava nõudmise esitas. Ent ikkagi – kuidas see nupuvajutus võimalikuks sai, kui arvuti puutumatuse pidi tagama Falcki turvatöötaja?
Suhtemees Lember ütleb, et “turvakaamera ja arvuti ei kuulu Falckile. Kui omanik kutsub hooldaja, see ei puutu meisse.”
Küll möönab Lember võimalust, et Falcki töötaja käsi võis olla mängus videost koopia tegemisel. “Muidugi ei saa ma seda täielikult välistada, aga las politsei uurib seda.”
Kas Falckil võis vaja olla peksuvideo koopiat, et see hiljem pressile toimetada? Võimalik tõepoolest, et sooviti üldsusele näidata: pärast nende lahkumist hotellist valitseb seal bardakk. Konkureerivad turvamehed peksavad jõhkralt kliente. See selgitaks ka ajastust, et skandaal just nüüd, mil Falck Viru ei turva, välja tuli. Nimelt sai mitmete Amigo töötajatega rääkides selgeks üks tõsiasi. Too turvakamber on eksisteerinud Amigo asutamisest saati. Ja pekstud on seal agressiivseid kliente varemgi. Nimelt – ja seegi pole uudis – on ööklubi turvamees viimasel ajal nagu oksepost, kelle kohta iga nokastanud klient peab vajalikuks oma arvamust avaldada. “Mõttetu mees” on neist ehk leebeim. Selle peale ei pilguta ükski turvamees silmagi.
Kui aga kallale tullakse – ja seda juhtub sageli –, siis muidugi reageeritakse. Muidugi tuleks korrarikkuja politseile üle anda. Aga praktika ütleb, et tihtipeale on seesama korrarikkuja pool tundi pärast politseile üle andmist ööklubis tagasi ja laiab jälle. Olukord soodustab omakohut. Seda enam, et piir mõistliku jõukasutamise ja ebaproportsionaalse vägivalla vahel on teinekord vaieldav. Niiöelda – fakti küsimus.
Niidid viivad Falcki
Väärib märkimist, et vaid mõni päev pärast peksuskandaali avalikuks tulekut ilmusid ajalehtedes ka lood, et K-grupilt ja Sk orpionilt, kui nad süüdi jäävad, saab ära võtta turvalitsentsi. Soodne seis konkurendile, kas pole?
Esialgu on meile teadmata, kes täpselt peksuvideo kopeeris ja avalikkuse ette lükkas. Variante on rohkem kui üks, ent samas mitte liiga palju. Võimalik, et keegi kopeeris peksuvideo ja andis selle meediale omal algatusel. Isiklikuks kättemaksuks Kaidole või Valeerale või hoopis raha teenimiseks.
Miks aga oli vaja Pristise alltöövõtjal salvestis kustutada? Vastus: sest seda palus vahetuseülem. Kuna aga Falcki inimene seisis kustutamise hetkel kõrval, ei osanud ta sellest ka midagi halba karta. Miks Viru mehel oli vaja kustutamist? Kui arvestada, et peksuvideos on kesksel kohal eelkõige Amigo turvatöötaja Kaido, siis on võimalik, et sooviti juhtunut varjata – teisisõnu, ringkaitse. Võimalik, et nii tehakse sagedasti. Viru hotelli turvapealik uurimise praeguses staadiumis paraku seletusi ei soovi anda.
Ja lõpuks, mida siis arvata anonüümse allika väitest, et kogu skandaali ilmsikstulek oli Falcki korraldatud? Kui jälgida loo seniseid käsitlusi, siis kummalisel kombel on Falck saanud ennast juhtumist mõnusalt distantseerida, kuigi kogu peksmine käis nende turvatöötaja silme all ning nende arvutis pilti näitava kaamera vaateväljas. Olgugi, et klipp läks kaduma siinse suurima turvafirma juuresolekul, kahjustas see lugu enim mainet ikkagi headel konkurentidel. Pole saladus, et kuna turvaturul on erinevused teenuse hindades väikesed, on mainel kulla hind.
Kas see kõik päriselt nii oli, selgitab muidugi politsei.
Miks? Eks ikka selleks, et koduseid konkurente maatasa teha.
Mis siin salata, intrigeeriv vihje. Tõsine süüdistus maailma suurima turvafirma Eesti haru maine pihta. Piisav selleks, et kogu see ülearugi kõlapinda leidnud lugu uuesti üle vaadata.
Skandaal – parim relv konkurendi vastu
Alustame tõsiasjast, et alates 1. septembrist ei valvanud Eesti sümbolhotelli Viru enam Falck, vaid kodune konkurent Skorpion. Falckile jäi Viru Keskus, hotelli alluvuses töötavas ööklubis Café Amigo valvab turvaettevõte K-Grupp, nagu paljudes teisteski pealinna ööklubides.
Viru hotell pole ühele turvaettevõttele suurim objekt, ent kindlasti piisavalt prestiižne. Justkui visiitkaart. Näed, riigi kuulsamat hotelli valvab just meie firma. Ja kui hotell teenusest loobub, on ülejäänud teenuseostjatel põhjust küsida: kas ei saanud turvafirma tööga hakkama, nõudis ehk liialt raha või on neil kaadriprobleeme?
Intriigi moment siin on. Seda enam, et firmade väljavahetamine ei olnud sugugi rahulik. Koos hotelli üleminekuga Skorpionile kippusid Falcki juurest Skorpionisse ka turvamehed, kes harjunud hotellis töötama. Tänapäeval, kui headest meestest on kõigil turvafirmadel tõsine põud, polegi see nii väike asi. Vägisi tikub meelde ka krimiuudis septembri algusest, kus Pärnu politsei vahistas kahes mõrvas kahtlustatavana... Falcki turvatöötaja. Sel taustal võib kindlalt väita, et Falck vajas oma positsioonide parandamiseks mõne konkurendi nime määrivat skandaali...
G4Si (endine Falck) avalike suhete juht Andres Lember nimetab seda kõike muidugi paranoiaks. “Mina neid teooriaid ei usuks.” Võimalik, et paranoia, aga siiski loogiline. Nii nagu on teatud loogika olemas ka teoorias, et tegelikult on Amigo skandaal hoopis linnavalitsuse ja Soome firma Sokos (Viru hotelli ja Prisma poeketi omanik) vahelise jõukatsumise pinnavirvendus.
Kes nägi turvaruumis toimuvat?
Väidame mitmele allikale tuginedes, et veel septembri keskpaiga seisuga jooksis kaamerapilt kurikuulsast turvaruumist arvutisse ja monitorile, mida nägi a i n u l t Falcki turvatöötaja. See vähetuntud fakt asetab kogu seni ilmunud meediakäsitluse uude valgusse. Falcki turvamehe silme ees olnud monitorile tuli pilt ka neist dramaatilistest sündmustest, millest viimasel ajal palju kõmu tulnud.
Niisiis algas ööl vastu 14. septembrit kella veerand nelja paiku Café Amigos intsident, millest sai tänavu sügise suurim kriminaaldraama. Esmapilgul küll ei midagi erakordset ühe ööklubi jaoks, kus – primitiivselt väljendudes – väike kätš on piletihinna sees.
Mis siis juhtus? Kaks klienti keelduvad täitmast turvamehe nõuet jätta oma joped garderoobi.
Sellest sünnib sõnasõda, nagu meedia on seni kirjeldanud. Tänaseks on politsei menetluses turvamehe esitatud avaldus, et klient tungis talle kallale. Avalduses mainib turvatöötaja “jalaga selga” ja “rusikaga näkku” löömist. Mitte kellegi õigustamiseks, vaid lihtsalt teadmiseks – turvatöötaja ründamine (isegi sol vamine) on kuritegu. Võib-olla see ongi põhjus, miks kannatanud, kellest meie andmetel üks on 28aastane ärimees Andrei, ses loos väga madalat profiili hoiavad.
Muidugi ütleb kaine mõistus, et turvatöötaja peab agressiivset klienti rahustama, äärmisel juhul käeraudade kasutamiseks käsi väänates, intsidendist politseile teatama ning ootama, kuni korrarikkuja minema toimetatakse. Nagu me teame, toimetasidki turvamehed agressiivsed ja joobnud kliendid turvaruumi, kus need siis jõhkra peksu osalisteks said.
Selgelt on näha, et lööke, kümneid rusika- ja jalahoope jagab ööklubi vahetuse ülem Kaido.
Mees, kes polegi turvatöötaja ning kel ei tohiks põhimõtteliselt olla õigust korda rikkunud kliendi rahustamisega tegelda. See on palgatud, väljaõppe ja erivarustusega turvameeste kohustus ja õigus. Aga vahetuse ülem peksab. Meeletult. Nagu mõni tema kolleeg meile hiljem on öelnud: “Tal sõitis katus ära, täiesti arusaamatu, mispärast...”
Teised turvamehed vahivad pealt. Kaks K-Grupi meest ja üks Skorpioni turvamees. Tema on see kurikuulus Valeera, kes oli sel ööl hotellis valves. Mitmendat päeva peatus hotellis ühe suure Soome firma kollektiiv sadade töötajatega, nii et tööd jagus. Ühtäkki sai Valeera raadiosaatjale ööklubist paanikahäire. Nagu tavaks, aitavad turvatöötajad kriisiolukorras üksteist, firmanimest sõltumata. Seda enam, et paanikahäire võib tähendada ükskõik mida – suurt kaklust, tulekahju jne. Valeera teadis, et K-grupi turvameestel on kamba peale vaid üks paar käeraudu, sestap tuli ta kohale ja saanud teada, et ööklubi klient ründas turvatöötajat, pani ühele korrarikkujale peale oma käerauad. Seejärel aitas tülikad kliendid turvaruumi toimetada ja jäi ootama, kuni saab käerauad tagasi. Kurikuulsalt peksuvideolt on näha, et Valeera vahepeal seletab midagi, vahepeal kükitab lamava kliendi kohale. Mees ütleb, et üritas hullunult klienti peksvat Kaidot rahustada. Kes teab? Turvakaamerad häält ei salvesta.
Pilti aga küll ja nagu öeldud – pilt jõudis reaalajas pulti, kus istus Falcki turvamees. Miks tema midagi ette ei võtnud? Kui ta nägi, mis turvaruumis toimub, miks ei kutsunud ta politseid või ei sekkunud füüsiliselt? Kartis ta või on see selline kokkulepe, et teiste tegemistesse ei sekkuta? Enamgi veel – videolt on näha, et ühel hetkel, kui kliente eriti jõuliselt “rahustatakse”, ilmub turvaruumi kaamera ette Falcki pagunitega mees. Mida ta seal teeb?
Aga mis peamine – miks ei kuule me edaspidistes meediakäsitlustes sellest, et ka Falcki mees peksmise juures viibis? Ning sellest, et a i n u l t Falcki töötajateni jõudis otsepilt turvaruumis toimuvast?
Andres Lember ütleb, et turvamees nägi, et keegi toodi turvaruumi, läks olukorda (mis olevat tol hetkel olnud rahulik) kontrollima ja talle öeldi, et politsei on juba kutsutud. Seepeale ta lahkus.
Umbes kümme minutit pärast nelja annab Valeera korralduse politsei kohale kutsuda. Kannatanud on aga selleks ajaks juba politseiga kontakti saanud, mõni minut enne pool viit on politsei kohal. Sellega oli lugu põhimõtteliselt läbi. Hommikul tegid läbi pekstud kliendid politseisse avalduse. Asja hakati uurima, nii nagu politsei ikka uurib väiteid turvameeste toime pandud vägivallategude kohta. Nagu teada, pole sellised väited kuigi harvad. Niisiis, nagu tavaliselt, tuli politsein ik sündmuskohale ja palus esitada videosalvestus juhtunust. Ent kui politsei 19. septembril uurimisega nii kaugele jõudis, et soovis nähe viie päeva tagust turvakaamera salvestust kurikuulsas turvatoas toimunud peksmisest, oli just nimelt peksmist näitav lõik kadunud. Oli kustutatud, sest see, mis toimus enne ja pärast peksmist, oli ju alles. Kaks nädalat hiljem avaldas Postimees peksuvideo, mida politsei ei saanud.
Kes võttis salvestuse?
Mis siis ikkagi toimus pärast dramaatilist ööd Falcki kontrollitavas korrapidajapuldis?
Falck veeretas palli kohe enda juurest turvaseadmete müügi, paigaldamise ja hooldusega tegeleva firma Pristis väljakupoolele. Pristis tegi kunagi Falckiga väga tihedat koostööd. Tänasel päeval toimetab see firma omal käel. Falck teatab, et ainult Pristisel on võimalus n-ö turvakaamera arvutisse pääseda ja salvestisi torkida.
Pristis vastas, et see pole võimalik, sest nende inimesed pole sel ajal Virus korrapidamiskeskuses käinud. Veider patiseis. Keegi ei teinud ega näinud midagi, ent salvestis on arvutist kustutatud, koopia sellest aga paisatud avalikkusse ette.
Üks versioon, millest Ekspressile on räägitud, kõlab järgmiselt.
Turvatoas toimunud peksmise salvestise kopeeris järgmisel päeval Falcki turvamees, kes korrapidamispunktis tööl oli. Kusjuures tegi ta seda kõrgemalseisva kolleegi palvel.
Salvestise kustutas aga Pristisele allhanget tegev firma, kellele oligi volitatud Viru puldi korrashoid. Meie andmetel tegi vastav spetsialist nupuvajutuse “kustuta” pärast seda, kui Viru vahetuseülem talle vastava nõudmise esitas. Ent ikkagi – kuidas see nupuvajutus võimalikuks sai, kui arvuti puutumatuse pidi tagama Falcki turvatöötaja?
Suhtemees Lember ütleb, et “turvakaamera ja arvuti ei kuulu Falckile. Kui omanik kutsub hooldaja, see ei puutu meisse.”
Küll möönab Lember võimalust, et Falcki töötaja käsi võis olla mängus videost koopia tegemisel. “Muidugi ei saa ma seda täielikult välistada, aga las politsei uurib seda.”
Kas Falckil võis vaja olla peksuvideo koopiat, et see hiljem pressile toimetada? Võimalik tõepoolest, et sooviti üldsusele näidata: pärast nende lahkumist hotellist valitseb seal bardakk. Konkureerivad turvamehed peksavad jõhkralt kliente. See selgitaks ka ajastust, et skandaal just nüüd, mil Falck Viru ei turva, välja tuli. Nimelt sai mitmete Amigo töötajatega rääkides selgeks üks tõsiasi. Too turvakamber on eksisteerinud Amigo asutamisest saati. Ja pekstud on seal agressiivseid kliente varemgi. Nimelt – ja seegi pole uudis – on ööklubi turvamees viimasel ajal nagu oksepost, kelle kohta iga nokastanud klient peab vajalikuks oma arvamust avaldada. “Mõttetu mees” on neist ehk leebeim. Selle peale ei pilguta ükski turvamees silmagi.
Kui aga kallale tullakse – ja seda juhtub sageli –, siis muidugi reageeritakse. Muidugi tuleks korrarikkuja politseile üle anda. Aga praktika ütleb, et tihtipeale on seesama korrarikkuja pool tundi pärast politseile üle andmist ööklubis tagasi ja laiab jälle. Olukord soodustab omakohut. Seda enam, et piir mõistliku jõukasutamise ja ebaproportsionaalse vägivalla vahel on teinekord vaieldav. Niiöelda – fakti küsimus.
Niidid viivad Falcki
Väärib märkimist, et vaid mõni päev pärast peksuskandaali avalikuks tulekut ilmusid ajalehtedes ka lood, et K-grupilt ja Sk orpionilt, kui nad süüdi jäävad, saab ära võtta turvalitsentsi. Soodne seis konkurendile, kas pole?
Esialgu on meile teadmata, kes täpselt peksuvideo kopeeris ja avalikkuse ette lükkas. Variante on rohkem kui üks, ent samas mitte liiga palju. Võimalik, et keegi kopeeris peksuvideo ja andis selle meediale omal algatusel. Isiklikuks kättemaksuks Kaidole või Valeerale või hoopis raha teenimiseks.
Miks aga oli vaja Pristise alltöövõtjal salvestis kustutada? Vastus: sest seda palus vahetuseülem. Kuna aga Falcki inimene seisis kustutamise hetkel kõrval, ei osanud ta sellest ka midagi halba karta. Miks Viru mehel oli vaja kustutamist? Kui arvestada, et peksuvideos on kesksel kohal eelkõige Amigo turvatöötaja Kaido, siis on võimalik, et sooviti juhtunut varjata – teisisõnu, ringkaitse. Võimalik, et nii tehakse sagedasti. Viru hotelli turvapealik uurimise praeguses staadiumis paraku seletusi ei soovi anda.
Ja lõpuks, mida siis arvata anonüümse allika väitest, et kogu skandaali ilmsikstulek oli Falcki korraldatud? Kui jälgida loo seniseid käsitlusi, siis kummalisel kombel on Falck saanud ennast juhtumist mõnusalt distantseerida, kuigi kogu peksmine käis nende turvatöötaja silme all ning nende arvutis pilti näitava kaamera vaateväljas. Olgugi, et klipp läks kaduma siinse suurima turvafirma juuresolekul, kahjustas see lugu enim mainet ikkagi headel konkurentidel. Pole saladus, et kuna turvaturul on erinevused teenuse hindades väikesed, on mainel kulla hind.
Kas see kõik päriselt nii oli, selgitab muidugi politsei.