SUUR VIIRUSEINTERVJUU Teadlased: SARS-CoV2 pole ühestki maailma riigist päriselt ära kadunud

Inimesed üle maailma on pagendatud kodudesse, majandus seisab, uste taga hiilib viirus, mille ohtlikkuse osas ka spetsialistid üksmeelel pole. Mis saab edasi? Tartu Ülikooli viroloogiaprofessorid Irja Lutsar ja Andres Merits vastavad mõningatele küsimustele.

On olnud viiteid, et Wuhanis hakkas viirus liikuma juba hilissügisel. Imestan, kuidas tal ometigi sealt Euroopasse jõudmine nii kaua aega võttis, kui ta mitmeid kuid peaaegu takistusteta levida sai?

Irja Lutsar: Minu arusaamist mööda olid esimesed juhud novembris või detsembris. Need olid seotud Wuhani turuga ning viirusel oli tollel ajal tõenäoliselt väike potentsiaal levida inimeselt inimesele. Inimeselt inimesele levikust teavitati detsembri lõpus ja jaanuaris polnud viiruse levik enam Wuhani turuga seotud. Ju oli ka Wuhanis esialgu vähe nakatunuid, mistõttu viirust välja ei kantud. Seega on ka võimalik, et viirust Euroopasse ei toodud.

Andres Merits: Viirusele reageerimisega jäid hiinlased hiljaks. Ei spekuleeri, miks nii, ohust olid vähemalt kohalikud teadlased väga teadlikud ja arstid reageerisid ohumärkidele ruttu. Samas paljud riigid venitavad meetmetega isegi nüüd, kui me teame, kui ohtlik see viirus on. Selge on, et riigi või linna (Wuhanis on 10 miljonit elanikku) sulgemine pole otsus, mida teha kergekäeliselt. Ilmselt oleks aidanud, kui transport oleks peatatud kolm nädalat varem, kuid ma ei oska öelda, kas tollel ajal teati, kui tõsine on olukord.

Olen kuulnud hullu teooriat, et COVID-19 võis jõuda Eestisse juba detsembris. Mulle räägiti ühest aastavahetusest alates pikalt haige olnud naisest, kellel ta enda sõnul märtsi algul tuvastati lõpuks COVID-19. Perearstile olevat meenunud, et nende keskuses oli detsembris üks köhiv patsient, kes oli saabunud Eestisse Hubei provintsist. On see kellegi loll väljamõeldis või võis levik alata Eestis hiilivalt varem? Perearstiga olen rääkinud, ta ei kinnitanud, et tema patsientidel COVID-19 oleks...

Merits: Ei tea, kuid ei usu. Kui meil oleks viirus levinud juba detsembris, oleks pilt palju hullem. Detsembris ei olnud Eestis võimekust SARS-CoV-2 diagnoosimiseks.

Info on vastuoluline. Ühelt poolt öeldakse, et ohtlik on üle 15 minuti kestev lähikontakt, samas näeme, et on ka juhtumeid, kus üks inimene võib nakatada kümneid kui mitte sadu üksnes samas ruumis olemisega. Kas on võimalik, et sarnaselt näiteks HIV-ga tõuseb viiruse tase väga kõrgeks mõni aeg pärast nakatumist ja just siis on ka oht kõige suurem?

Merits: Ma ei oma vastavat infot. Loogiline on oletada, et viiruse levitaja on kõige ohtlikum, kui täidetud on kaks tingimust ‒ viiruse tootmine on maksimaalsel tasemel ja viiruse vabanemine (köha) maksimaalsel tasemel. Need kaks asja võivad, kuid ei pruugi kokku langeda.