Paar päeva varem laekus panka intervjuupalve Postimehe reporterilt Martin Lainelt. Ta soovis rääkida rahapesu vastase võitluse edusammudest.

Pank ei võtnud vedu: palve tundus liiga üldine ja mitte liiga pakiline. Pressiesindaja vastas teisipäeva õhtul napilt stiilis: „Me ei tolereeri rahapesu ja peame seda väga tõsiseks kuriteoks.“ See oli viga. Pangaametnikud ei teadnud, et Postimees teeb koostööd Rootsi rahvustelevisiooniga ning sündimas on pommlugu, mille tõttu kaotavad panga aktsionärid terveid varandusi.

Telesaade „Uppdrag Granskning“ andis kolmapäeva hommikul teada, et Swedbanki ehk Rootsi hoiukassade võrku läbis 3,8 miljardit eurot kahtlast raha.

Kohe paiskas sama info oma veebi Postimees, kelle uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa on kogenud tegija rahvusvahelise koostöö alal: „Uus andmeleke: Swedbanki läbis miljardite jagu kahtlast raha. Tehingutega on seotud ka Eesti Swedbank!“

Lood rääkisid hämaratest tehingutest aastatel 2007–2015.

Tolle perioodi alguses üritas Swedbank (toona veel Hansapank) käivitada samasugust mitteresidentide bisnist nagu õitses Danske Banki Eesti filiaalis. Teenindati rahakaid välismaiseid kliente, põhiliselt Vene ja SRÜ riikide miljonäre. Sageli peitsid nad end varifirmade ja tankistide armee taha.