(Illustratsioon Eerik Kändler)

“Tõenäoliselt jõuab singulaarsus kohale juba sel sajandil. Võib-olla 20 aasta jooksul veel mitte, aga mitte ka väga palju hiljem,” ennustab häkker, füüsik ja Skype’i looja Jaan Tallinn.

Singulaarsus tähendab siinkohal punkti, mil inimesed loovad endast intelligentsema masina. Sellest hetkest alates ei pea uusi masinaid ja arvuteid enam looma inimene, sest masinad ise saavad sellega paremini hakkama.

Jaan Tallinn: “Meil, inimestel, pole selget rolli pärast seda, kui masin on meiega intellektuaalselt võrdsel tasemel.”

“Seda võib nimetada intelligentsiplahvatuseks. Lühikese aja jooksul ületavad masinad inimese võimekuse võib-olla mitme miljoni kordselt,” arvab Tallinn.

“Kui tahame teada saada, milliseks maailm seejärel muutub, ei ole meil ulmekirjandusest ilmselt eriti abi, see areng on nii erinev,” ütleb IT-õppejõud ja ettevõtja Linnar Viik.

“Kõik teadusliku fantastika käsitlused eeldavad, et masinad jõuavad inimestega samale tasemele ja jäävad sinna. Vaadates aga seda, kuidas arvutusvõimsus on iga kahe aastaga kahekordistunud, ei tule sellist hetke, mil intelligentsed masinad oleksid võrdväärsed partnerid. Nad on kas nõrgemad või siis lähevad tormiliselt mööda,” ennustab Tallinn.

Jaan Tallinn: “Masinad võtavad üle valdkonna kaupa, aga järjekindlalt. Olime kõik jahmunud, kui superarvuti suutis 15 aastat tagasi males võita maailmameister Kasparovit, aga praegusel ajal on mobiiltelefonidki suutelised suurmeistreid võitma.”

Google arendab parasjagu välja juhivaba autot, et asendada inimest autode juhtimisel. Linnar Viik: “Suurem osa tööstusautomaatikast töötab paremini ja täpsemalt, kui inimest seal lähedal ei ole.”

“Juba praegu on valdav osa otsustest, mida tehakse finantsturgudel, tehtud robotite poolt. Robotid ja kompuutrid koguvad turgudelt infot, analüüsivad seda ja teevad suurema osa otsustest,” ütleb Jaan Tallinn.

Kui Linnar Viik usub, et inimesed suudavad ka tulevikus kontrollida arvutite energiavarustust, siis Jaan Tallinn nii optimistlik ei ole: “Me ei tohiks arutleda endast targemate arvutite üle moel, nagu arutleme endast rumalamate üle. Meist targem arvuti võib vabalt olla võimeline saama toidet.”

Seda silmas pidades peame ehitama arvuteid, mille eesmärgid ei ole vastuolus meie omadega. “Arvuti peab hoolima inimesest. Ta peab aru saama, et on vahe, kui see või teine talle vajalik molekul on inimese sees, mitte laua sees,” näitlikustab Tallinn. Tänased arvutid seda vahet ei tee.

Mis saab siis inimesest? “Me oleme ju täna väga rahul, et meid ümbritseb tehnoloogia, mis on meist targem,” nendib Viik. Üha rohkem hakkavad arvutid tegelema meie tuleviku ennustamisega. “Mina autoga sõites järgmise nurga taha ei näe, aga arvuti ja võrk näevad. Seetõttu ei peagi mina pead vaevama selle pärast, mis tuleb, see korraldatakse minu eest.”

Kui inimesed 20 aasta pärast olemas on, siis on nad ilmselt üha rohkem omavahel ja võrguga ühendunud. Ühenduvus tuleb meile aasta-aastalt järjest lähemale, jõudes lõpuks ajukiibina meie sisse, kirjeldab Jaan Tallinn.

See tähendab ka jälgimisühiskonda. Jaan Tallinn: “Täna suudetakse täpikesena digikaardil jälgida kõiki lennukeid, mis on õhus, ja kõiki laevu merel. 20 aasta pärast suudetakse kindlasti samamoodi täpikestena jälgida iga inimest.”

Linnar Viik: “Privaatsus muutub 20 aastaga vanema põlvkonna veidraks pseudoprobleemiks, teemaks ajalooõpikus. Uus põlvkond, kes on kasvanud koos Youtube’i ja Facebookiga, ei pööra privaatsusele mingit tähelepanu.”

“See ei pea olema mingi Suure Venna vandenõu,” selgitab Viik. “Facebook on hea näide selle kohta, kuidas me ise innukalt täidame superandmebaasi enda isiku, elu ja tegemiste kohta. Me ise valime selle tee, et oleksime jälgitavad.”Tagasi tulevikkuRaadio 2 R ja L (kordus) kl 13–15

Kommenteeri tulevikku: www.r2.ee/tagasitulevikku

Järgmises saates: Millised on tänased lapsed tuleviku tegijatena?

Eksperdid: Tiiu Kuurme, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste dotsent; Henrik Roonemaa, tehnoloogiaekspert