Tagasilöök metsatööstuses
Eesti metsatööstus koos mööbli- ja paberitoomisega keerutab aastas läbi 14 miljardit krooni, mis on umbes kümnendik kogu tööstussektorist. Kolmandas kvartalis langes metsamajanduses toodetav lisandväärtus võrreldes läinud aasta sama ajaga ligi 15 protsenti. Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärv usub, et aasta kokkuvõttes võis langus võrreldes 2002. aastaga olla umbes samas suurusjärgus.
Talijärve sõnul panid möödunud aasta teisele poolele põntsu kevadsuvine lindude pesitsemise aegne raierahu ja keskkonnaminister Villu Reiljani määrus. Viimane muutis puude küpseks tunnistamise põhimõtteid, mille järgi paremates kasvukohtades varem küpseks saavat metsa ei tohi enne raiuda.
“Ma ei näe põhjusi, et kui omanikul on küps mets, miks ta ei tohi seda maha võtta,” on Talijärv ministri määruse peale pahane. ”Erametsaomaniku eesmärk on ju siiski saada tulu. Tulu on võimalikult suur siis, kui raiutakse õigel ajal. Nüüd omanik ootab niikaua, kui mets hakkab altpoolt mädanema.”
Tulevik on veelgi tumedam
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimees Andres Onemar ütleb, et langus aasta teises pooles oli igati ootuspärane. Ometi andis vanusepiirangu seadmine päris valusalt tunda ka riigimetsas. Lageraie võimalused vähenesid Onemari hinnangul viis kuni seitse protsenti. Samas aga puudub statistika selle kohta, kas metsaomanikud ministri määruse hirmus metsa “ette ära” ei raiunud.
Kevadsuvist raierahu tootmismahtude alandajana nimetada on aga Onemari
sõnul jama. Kui kevadel ja suvel on metsas suhteliselt rahulik, siis
selle võrra rohkem tööd tehakse sügisel ja talvel. RMK
raiemaht on juba aastaid püsinud samal tasemel, hinnad on aga vaikselt
üha tõusnud. Kui puitu vaiksemaks perioodiks ette varuda, siis saab
küsida ka paremat hinda. Tagasilöök on toimunud pigem
erasektoris, kus ettevarumine keerulisem.
Piirangud metsa raiumisel jätsid tööta ka
saekaatrid. 110 töötajaga Võrumaa Sõmerpalu valla
suurim tööandja ja tootmismahult Eesti kolmas saeveski AS Toftan pidi
aasta lõpus saatma inimesed puhkama kolmel korral. Võrreldes
aasta alguses tehtud plaanidega jäi 2003. aasta tootmismaht viiendiku
võrra väiksemaks.
“Tundub, et kui põllumeestele jagatakse häda korral ikaldustoetusi, siis meile lajatatakse ainult veel tugevemalt,” märgib Toftani tegevdirektor Tiit Kolk. Leevendust ei paista ka uuest aastast. Pigem vastupidi – praegu Riigikogus lugemisel metsaseaduse muudatus tõotab piiranguid veelgi karmistada.
Eksport kasvab
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Ülo Viilup nendib, et seaduseparanduse eesmärk on vähendada ebaseaduslikku tegevust ning juhtida tähelepanu, et tarbimine peab olema kooskõlas olemasoleva ressursiga. “Küsimus on selles, kas me raiume täna kõik ära ja kümne aasta pärast pole midagi võtta või on meil pidevalt metsa raiuda.”
Talijärve hinnangul raiuvad erametsaomanikud praegu vanu reserve. 1992. aastal raiuti Eestis kaks miljonit tihumeetrit metsa, sest polnud õigeid omanikke ega puitu õieti kuhugi panna. Üheksakümnendate teises pooles tõusis raiemaht igal aastal kõvasti, sest tagastatud metsadest ca 70 protsenti olid küpsed. Viimasel paaril aastal on see kogus jäänud pidama 12-13 miljoni tihumeetri peal.
Kui Eesti metsades piirangute tõttu puid maha võtta ei saa, tuleb kiire tõusu päevil rajatud saeveskite töös hoidmiseks puitu sisse osta. Kui 2002. aastal toodi Eestisse 600 000 tihumeetrit palki, siis mullu juba ligi miljon tihu. Põhiline osa sellest tuleb Venemaalt. Samas kipub olema nii, et kui meil on pehme talv, siis on see nii ka Venemaal ja polegi sealt midagi importida. “See on heitlik äri,” nendib Onemar. “Aga kui kõik hästi läheb, tasub ennast ära.”
