30.05.2008, 00:00
Tähelepanu, valmis olla! Hiina autod tulevad!
Hiina plaanib vallutada Vene autoturu. Eesti ärimehed tahavad selle pealt lõigata tubli noosi.
Aprillis Hiinas sealsete autotootjate ekspordikonverentsil käinud firma
Esteve Terminal tegevjuht Üllar Raad uskus, et on üks väheseid
sadamaoperaatoreid, kes sinnakanti satub. Ta eksis. Hiina autotootjate
pealetungi aimates oli olukorda kaema läinud enamik Euroopa suuremad
logistika- ja transpordiettevõtteid. “Seda suurt hiinlaste tulekut
ei taha keegi maha magada,” märgib Raad
Esteve on tubli
sadamaoperaator, kes muu hulgas tegeleb Paldiski Lõunasadamas autode
lastimise ja lossimisega. Lõunasadama kaudu tuleb Balti turule suurem
osa autosid. Üha rohkem läheb neid aga Eestist edasi Venemaale.
“Autode transiit, see on tõsiselt kasvav turg,” ütleb
Raad.
Hiljutisel konverentsil Transestonia oli Raad vahest
kõige optimistlikuma olemisega ärimees muidu pigem
mornivõitu transiidimeeste seltskonnas.
Kuigi
majanduslanguse tingimustes on sel aastal vähenemas uute autode
müük kohalikul turul, nõuab Venemaa kasvav majandus aina enam
uusi neljarattalisi sõidukeid.
Hiina auto edestab
Volkswagenit
Mullu ostis Venemaa 1,2 miljonit uut
importautot, tänavu juba 1,55 miljonit ning 2010. aastal ostavad nad
prognooside kohaselt koguni 2,6 miljonit uut masinat.
Venemaa
jõukam osa asub riigi Euroopa-osas, s.t Peterburi ja Moskvat
hõlmavas ringis, mida on kõige hõlpsam toita
Läänemere ja Soome lahe sadamate kaudu. See on asja üks
külg.
Teine külg on see, et USA ja Jaapani järel
maailma kolmandaks autotootjaks kasvanud Hiina on otsustanud maailma
vallutada. Kui 2004. aastal toodeti seal 5 miljonit uut autot, siis mullu 8,8
miljonit ning 2010. aastal toodetakse vähemalt 10 miljonit.
Kui seni orienteerusid Hiina tootjad eelkõige siseturule ja
mõningal määral Venemaa ja mõnede arengumaade
(näiteks Süüria ja Vietnami) turule, siis Raad teab, et
mullu võttis autotootjate ühendus, kuhu kuulub 42(!)
ekspordiambitsiooniga tootjat, eesmärgiks keskenduda enam
välisturgudele.
Prioriteetseks turuks peavad hiinlased suure
kasvutempoga Venemaad.
Juba 2007. aastal, mil hiinlased
polnud “ametlikku” pealetungi alustanud, pälvis Hinna
mark Chery Venemaal müüdud uute autode seas 13. koha.
Tegemist on Hiina suuruselt neljanda tootjaga, kes valmistab
põhiliselt väiksemaid keskklassi masinaid. 13. koht ehk
üle 37 000 müüdud auto tähendab, et Chery on juba
eespool Volkswagenit ja Audit. Järgmisel aastal soovib Chery
müüa Venemaal 100 000 uut autot ning jõuda
automüügitabelite esikümnesse. 2010. aastaks peaks
müük omakorda kahekordistuma.
Eesti
võib tohutult võita
Arvestades, et Hiina
autode toomine Venemaa Euroopa-osasse on otstarbekas üksnes
Läänemere kaudu, on selge, et see annab suure
ärivõimaluse siinsetele sadamatele ja sadamaoperaatoritele.
Tavapäraselt on autode transiidis Venemaale suured tegijad
Soome sadamad. Ja on ka edaspidi, kuigi Hiinast saabuvate tohutute koguste
korral on Soome sadamate laienemisvõimalused piiratud.
Vene
enda Ust-Luuga sadam alles loob autoterminali. Peterburis on suur autoterminal,
kuid see pole Hiina masinate voo teenindamiseks piisav.
Terminaliteenused kipuvad Venemaal olema märksa kallimad kui
näiteks Eestis ning see on hiinlastele päris tõsine argument.
Hiina autod sihivad madalamat hinnaklassi, mistõttu liigseid kulusid,
olgu või sadamateenuste osas, ei taha hiinlased kanda.
Eesti
sadamad on hiinlaste tulekuks valmis. Jutt käib Paldiski k
ahest sadamast ja Sillamäe sadamast.
Paldiskis
Lõunasadamas opereeriva Esteve tegevjuht Raad märgib, et tema
firmal on autode all 11,5 hektarit. Koos teiste samas autodega tegelevate
firmadega on kasutusel umbes 20 hektarit.
Järgmiseks aastaks
peaks valmis saama veel 16 hektarit platsi autode jaoks.
Kui
õnnestub meelitada Paldiskisse Hiina autode voog, on Lõunasadamal
ootel veel 30 hektarit maad, kuhu võiks rajada autoterminali platsid.
“Kui rääkida Hiina voogudest, siis ega väiksemast kui
30hektarilisest platsist pole mõtet juttu teha,” mainib Raad.
Lisaks liigub konkureeriva Paldiski Põhjasadama kaudu (kus
pealikuks on endine politseijuht Robert Antropov) juba praegu Venemaale
päris palju Mercedeseid. Antropov ütleb, et Venemaa on Hiinast
tulevaid autovoogusid arvestades laiendamas Kaug-idas asuvat
Vostotšnõi sadamat. “Aga kindlasti on olemas
võimalus, et osa Hiina autosid hakkab liikuma ka Eesti sadamate kaudu.
Ekstra jõupingutusi me veel ei tee, kuid jälgime turgu,”
lausub ta.
Ka Tiit Vähi Sillamäe sadam reklaamib end
korraliku autosadamana Venemaa piiri lähedal.
Sõprus suure laevaliiniga kulub marjaks ära
Kõneldes Hiina autovoogude ligimeelitamisest, ei
käi jutt mitte niivõrd sellest, et Paldiski sadamast (või
kellestki teisest) saaks omaette suur mängija maailma autobisnises.
Seda vaevalt. Raadi sõnul oleks eesmärk meelitada siia
mõni laevaliin, kes teeks näiteks Paldiski Lõunasadama
(või Põhjasadama või Sillamäe sadama) oma
kodusadamaks.
Umbes nii nagu laevafirma Wallenius-Wilhelmsen tuli
Kotka sadamasse terminali ja pärast seda kasvas ainuüksi mullu autode
voog 205 000 pealt 350 000 peale. (Paldiskis Lõunasadamas
lossiti/laaditi mullu 72 000 autot.)
Teine variant oleks, et
mõnda Eesti sadamasse rajab tugipunkti Venemaale sisenemiseks
mõni globaalne ja võimas logistikafirma. Kõik nad otsivad
Venemaa lähedal asuvat, sobivate looduslike oludega sadamat, kuhu saaks
rajada spetsialiseeritud autoterminali. Selliseid kohti pole siinkandis palju.
Kolmandaks võiks Paldiski (või Sillamäe) olla
koht, kuhu mõni Hiina autotootja rajab oma koduterminali, nagu Toyota
tegi omal ajal Malmösse.