Illustratsioon: Ott Vallik .

Eelmisel nädalal avalikustatud video Valga kooliõdede vahelisest konfliktist pani veerema lumepalli, mis üha enam hoogu kogub. Teateid erinevatest peksuvideotest üle Eesti saabub kui seeni pärast vihma. Reedel avaldas meedia taas ühe video, kus Lasnamäe spordiväljakul peksid mitu tüdrukut teist, tirisid teda juustest ja lohistasid ta porilompi. Video viis politsei ja prokuratuuri pretsedenti loova otsuseni – kriminaalasi ootab ka video internetti üles laadinud noort.

Kõne all olev video ja seal näidatud vägivallatsemine on juba politseis menetluses käinud. Eelmisel aastal toimunud peksmise süüdlased on enda karistused ühiskasuliku töö tundide näol saanud, kuid endiselt leviv video toob ilmselt karistuse ka video üleslaadijale. „Oluline on mõista, et filmimine on vägivallatsejatele üks vägivalla vahend,” sõnas Põhja prefektuuri ennetusteenistuse vanem Kristel-Liis Kaunismaa. „Ehk siis kui lööjal on selleks käsi, siis filmijal on selleks kaamera. Vägivallatsejate eesmärk on saavutada kellegi üle võim ja tõenäoliselt on videosse võtmine justkui võimu kinnistamise üks märkidest.”

Politseil ei võta Youtube’i keskkonda video üles laadija leidmine kaua aega ja nõuab kõigest paari tundi. „Kui video laaditakse internetti tahtlikult ning keskkonda, mida alaealised kasutavad, võib seda käsitleda alaealistele vägivalla eksponeerimisena ja see on karistusseadustiku paragrahv 180 järgi karistatav,” sõnas prokurör Lea Pähkel. Selle teo eest näeb seadus ette rahalist karistust või kuni ühe aasta pikkust vangistust. „Kui tuvastame koolivägivalla, võetakse vägivalda tarvitanud isikud vastutusele, aga kui vägivallast on tehtud videoülesvõte ning see riputatud internetti, siis tuleb karistada ka video üleslaadijat.”

Niigi kiusamise ohvriks langenud ohvri jaoks on igasugune juhtunu taasesitamine aga alanduse kordumine ja politsei hinnangul peab seda vaatama kui vägivallatsemise ühte liiki. „Kui peksmise lõppedes füüsiline vägivald lõppeb, siis videot nähes või teades, et paljud näevad minu alandamist, elab ohver uuesti kogu kannatustejada läbi,” sõnas Kaunismaa. „Tänane sõnum, mis prokuratuurist tuli, on väga oluline. Loodetavasti paneb see inimesi mõtlema, et selline tegu on karistatav.”

Oleks alanduse kordamine

Lea Pähkli sõnul muudab olukorra veelgi komplitseeritumaks noorte enda arusaamise toimuvast või õigemini arusaamatus. „Noored ei anna alati endale aru, et mida nad teevad – kõikvõimalike asjade filmimine on tänase tehnikaga lihtne ja noorte seas populaarne, kuid rõhutan, et väga selget vahet tuleb teha tavaülesvõtete ja vägivalda kajastavate ülesvõtete jagamisel,” ütles Pähkel. „Vägivalda kajastavaid videoid võib jagada ainuüksi politseiga.”

Pärnu hansagümnaasiumis meediaõpet andva Maria Murumaa hinnangul on tegu juba üldisema teadmatuse ja oskamatusega hinnata digitaalse meedia mõjuvõimu, mille info püsivus ei ole hoomamatu ainult noortele, vaid kõigile vanusegruppidele. See omakorda tähendab, et nooruses tehtud ja ringlusse jäänud video ei jää ainult kiusatavaga kaasa ringlema, vaid võib sama teha ka seal nähtava kiusajaga. „Mulle tundub päevast päeva õpetajana töötades, et selliseid lugusid tuleb järjest rohkem ette ja mitte ainult Eestis,” sõnas Murumaa. „Sellest kõigest ollakse väga teadlikud, kuid samas ei selgitada alati, et mida võib kasvõi täiesti tavaline ja mitte kiusamisvideo seal teistele osapooltele kaasa tuua. Üha rohkem peaks tähelepanu pöörama erinevate osapoolte olukorra selgitamisele ja ärgitama noori mõtlema, mis aitaks neil paremaks inimeseks kasvada.”

Kaunismaa lisab aga omakorda, et mida nooremad lapsed, seda vähem saavad kiusajad ise lõpuni aru, miks ja mida nad teevad. „Ilmselt on siin oma osa ka meedial, internetil, kus vägivaldsed videod ja filmid on lihtsasti kättesaadavad ja eriti laste puhul jääb alati võimalus, et nad üritavad kedagi jäljendada,” lausus ta.

Ringist ei pääsegi välja

Politseile teada antud video võetakse üldjuhul kiirelt maha, kuid see sõltub omakorda ka serverist, kuhu video on üles laaditud.

„Video ringlemine internetis, aga ka ajakirjanduses tekitab kannatanule põhjendamatult lisakannatusi ja lisaks on oht, et video või pildid, mis jäävad kümnete isikute kätte, võivad anda põhjuse edasiseks kiusamiseks – neid võidakse panna üles Facebooki või mõnele muule veebisaidile ning kannatanu ei tule kunagi kiusamise ringist välja,” lausus Pähkel.

Politsei pöörab soovitused pigem vanemate ja õpetajate poole, kes peaksid tähelepanelikult jälgima laste käitumist ning seejuures märkama olulisi muutusi.

„Mõistagi võiks huvi tunda selle vastu, mida igaühe laps internetis teeb,” sõnas Kaunismaa.

„Saame aru, et me ei saa propageerida laste järgi nuhkimist või lõputut kahtlustamist, kuid on oluline, et vägivallavideo leidmisel või teada saades, et kellegi kallal vägivallatsetakse, antaks sellest kohe teada politseile. Teatama peab kohe, pole mõtet oodata, et äkki nad enam ei tee, sest vägivald ei kao, kui sellega ei tegeleta,” andis Kaunismaa nii lastele kui ka vanematele nõu.



Hoiatusi jagub ka ekraanitõmmiseid jaganud meediale

Esmaspäeval esitas pöördumise lapse huvikaitse koda, mis hurjutas ka meedia käitumist, mis internetti laaditud videotest ekraanitõmmiste avaldamist.

„Leiame, et juhtumi meediakajastuses on rikutud juhtumis osalenud laste õigusi, vägivallavideo ja -fotode järjepideva demonstreerimisega kirjutavas ja näitavas meedias,” seisab koja pöördumises.

Igast videost kinni haaravate uudistekanalite tegutsemise näiteks tõi ühe pealinna kooli direktor mõne aasta taguse episoodi, kus aasta pärast juhtunut korjas üks telekanal üles video, kus koolilapsed sõimasid valimatult ja loopisid raamatutega naisõpetajat. „Ilma igasuguse delikaatsuseta anti ikka kõikidele takka,” meenutas koolidirektor. „Mina olin parasjagu ühe õpilase matusel, kui helistati televisioonist ja küsiti aastataguse loo kohta kommentaari, aga mina ütlesin, et ei saa hetkel kommenteerida.”

„Järgmisel hommikul võttis sama saatejuht teema üles raadio hommikuprogrammis, et mida vanainimesed arvavad sellest, et kõik maha vaikitakse ja õpetajaid rahumeeli raamatutega pillutakse ja kuidas sellised mõrtsukad rahumeeli meie koolides õppida tohivad ja direktor ka midagi ei kommenteeri,” jätkas ta. „Lendasin stuudiosse sisse ja asusin juhtmeid lahti ühendama, sest muidu ei tahtnud keegi aru saada, et õpilased tuleb kasvatada nii, et neist inimesed saaksid, mitte pole vaja neile täie rauaga kätte maksta ühe aastataguse video eest, mille tegemise eest olid õpilased juba politseis menetluse läbinud ja karistused saanud.” „Kõiki väärtegusid ja kuritegusid tuleb käsitleda seaduses ettenähtud korras,” sõnas direktor.