TÄISMAHUS: Telefonikõnede salvestamine — see on imelihtne ja ametlik
Ainuüksi võimalus, et keegi võib su telefonikõnesid salvestada, ajab nuhkimistundlikul eestlasel harja punaseks. Rääkimata siis ametlikust telefonikõnede salvestamise teenusest.
Aga just sellist võimalust Elion pakubki, reklaamides teenust kui võimalust parandada teeninduse kvaliteeti, aga ka selleks, et ärikõnelused vett peaksid.
Elioni teenust kasutades salvestatakse telefonikõnesid umbes 300 telefoninumbrilt. Teenuse kasutajate arv kasvab.
Andmekaitse seaduse kohaselt tuleb helistajale teatada, et kõne salvestatakse. Kas aga kõik Elionilt salvestusteenuse tellinud seda teevad, pole teada. Elion ei avalda oma klientide andmeid. Sisuliselt ei pruugi me üldse teadagi, et meie telefonikõne salvestatakse.
„Eesti seadusandlus annab sõnaselge volituse kõnesid lindistada vaid kahe telefoninumbri puhul, need on 110 ja 112 — politsei ja häirekeskus. Kõik ülejäänud asutused ja ettevõtted tohivad telefonikõnesid salvestada osapoolte nõusolekul,” selgitas andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand.
„Kui inimene kõnesalvestusega nõus pole, jääb talle üle võimalus kasutada muid sidekanaleid, näiteks e-posti või tavakirja,” täpsustas Liivrand. Andmekaitsjate hinnangul oleks parim viis klienti kõne lindistamisest teavitada kõne alguses.
Ei informeeri
Elion aga lindistab kõik klienditoe numbrile saabuvad kõned klienti sellest eelnevalt informeerimata. „Kliendi ja Elioni vahel sõlmitava lepingu osaks olevates üldtingimustes toodu kohaselt on Elionil õigus klienditeenindusse tulevaid kõnesid salvestada. Seega on klient salvestamisest teadlik,” selgitas Elioni äriklientide osakonna ärijuht Silver Siniavski. See tähendab, et klienditoe numbrile helistajal peab olema meeles ja läbi loetud aastatetagune paber. Mis aga puudutab Elionist teenuse ostjaid, siis neid informeeritakse seaduse nõuetest. Täitmine jääb tellija südametunnistusele.
Siiski on näiteid ka loata lindistamisest. „Andmekaitse inspektsioon viis möödunud aastal läbi juhusliku valimiga seire, uurimaks telefonikõnede lindistamist. Valimisse jäänutest salvestasid kodanike kõnesid munitsipaalpolitsei amet ja keskkonnainspektsioon,” selgitas nõunik Stiina Liivrand. Salvestamisest helistajaid ei teavitatud. Nüüdseks on kord majas. Liivarand nentis: „Olen veendunud, et esineb ettevõtteid ja asutusi, kes ei teavita kõne algul salvestamisest, kuid paratamatult ei jõua me inspektsiooni 18 inimesega iga ettevõtet kontrollida. Küll aga reageerime me alati igale kaebusele.”
Karistus kõne salvestamise eest teist osapoolt teavitamata näeb ette trahvi kuni
32 000 eurot.
Karmid nõuded
Jälitusorganite poolt telefonikõnede salvestamiseks on vaja kriminaalmenetlust, kohtu ja prokuröri luba. Pärast pealtkuulamist tuleb inimest informeerida.
Kas ametliku lindistamisteenuse taustal pole tegemist liigse reguleerimisega? Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo väitel on tegemist siiski kahe täiesti erineva olukorraga, sest salaja kuulatakse pealt kolmanda osapoole kõnet. Seetõttu pole vajalik seaduste muutmine.
„Võib-olla peaks olema isikuandmete kaitse või mõnes teises seaduses telefonikõnede salvestamist käsitlev paragrahv, tõenäoliselt tooks see enam selgust valdkonda,” arvas Stiina Liivrand andmekaitse inspektsioonist.
