VIRU NAPILT EES: 23 küsitletut pidas linna südameks Viru keskust, 21 Raekoja platsi. Vabaduse väljak ja Keskturg said kumbki kolm häält.

Küsimuse "Kus asub teie meelest Tallinna keskpunkt?" esitasin Tallinna eri paigus 50 inimesele. Neist 22 olid eestlased, 16 kohalikud mitte-eestlased ja 12 välismaalased.

Sõna Viru, seotuna kas keskuse, väljaku või hotelliga, kõlas 23 korda, Raekoja platsi nimetati 21 korral.

Paistab, et turist peab kaubakeskust veidi olulisemaks, kui Tallinna vanalinna väärtustajatele meeldiks. Miks muidu sai piltpostkaardilik Raekoja plats välismaalastelt vaid kaks häält rohkem kui Viru keskus – skoor oli 7:5.

Eestlaste hääled jagunesid linnasüdamete vahel täpselt pooleks. Nii Viru kui ka raekoda said neilt kumbki 11 häält.

Kohalike mitte-eestlaste eelistus on aga Viru poole kreenis – tervelt seitse inimest pidas seda linnasüdameks. Raekoda seevastu nimetas linnasüdamena vaid kolm kohalikku mitte-eestlast.

Sama arvu hääli said mitte-eestlastelt ka Keskturg ja Vabaduse väljak. Huvitav, et riigi peaväljak, mis eestlastele meeldegi ei tulnud, kannab Nõmme turul kartuleid müünud vanaldase Jossifi meelest endiselt nime ploštšad Pobedõ (Võidu väljak – toim.).

Ajalooline nihe
Raekoja platsilt Vene turule

Ajaloolane Robert Nerman, kes Tallinna mineviku teemadel ühtelugu põhjalikke raamatuid avaldab, ütleb, et ametlik linna keskus, kust kilomeetreid arvestatakse, asub Viru hotelli vastas Mere puiestee alguses esimese-teise laternaposti kohal. "See on seal Vene turu aegadest. Keskajal loeti verstasid raeplatsilt. Kui hiljem Vene turu tähtsus kasvama hakkas, liikus keskpunkt sinna." Täpset aega, millal Vene turg Raeplatsist "kuumemaks" sai, Nerman ei nimeta.

Enne Raekoja platsi oli linnaelu keskus Vana turg. Aga toona kasutati teekonna mõõtühikuna päevi, sestap maamärki üles ei tähendatud.

"20. sajandi alguses hakkas tõusma Peetri platsi tähtsus. Vanasti oli see Heinaturg, aga kui 1910 Tallinna kapituleerumise 200. aastapäeva tähistamiseks sinna Peeter Esimesele mälestusmärk püstitati (vabariik valas selle hiljem müntideks) ja vabariigi ajal väljaku ümber aina soliidseid hooneid kerkis, kujunes see linnaelu keskuseks."

Nermani sõnul oli Tallinnal keskusi varem hoopis mitu ja nii mõnigi koht, mis kunagi oli oluline elu tuiksoon, on tänaseks perifeeria.

Pommitamine lõi kogu süsteemi sassi. Näiteks Rävala puiestee kant oli varem linna seisukohast oluline. Estonia ehitatigi fassaadiga tolle eeslinna poole. Kõik eeslinnad olid vanasti omapäraste saarekestena keskused. Aga nõukaajal nende kohalik eripära vähenes. Nerman usub, et endistel keskustel on tulevikku ja et kõikjale kerkinud kaubakeskuste ajastul muutub areng "lokaalsetes tsentrumites" vaat et kiiremakski kui südalinnas.

"Tallinnal on ebaloomulikult väike tsentrum. Võib vaielda hoonete massi ja koosluse üle, aga tsentrum laieneb. Ei ole kaugel aeg, mil Kadriorg ka sellesse arvatakse. Vahepealsel ajal hakkas see oma tähtsust juba minetama. Tänu Kunstimuuseumile on sel lootust endisele positsioonile. Eesti vaimueliidi keskusena."

Nüüdisaegne kahestumine:
turisti ja kontoriroti linn

Tartu ülikooli inimgeograaf Rein Ahas, kelle linnaruumi uuringuteks mõeldud mobiilipositsioneerimissüsteem septembris Veneetsia biennaalile Eesti arhitektuuri esindama läheb, näeb, et Tallinna süda käriseb turisti ja kohaliku vahel. "Vanalinn on järjest enam turistide keskus, Viru väljak ja city aga rohkem kohalike aktiivselt linnas käijate piirkond. Linnakeskust näitab see, kus liigub inimesi ka õhtul ja öösel. Praegu koondub see ikka Viru tänava piirkonda ja jäänused tulevad Vabaduse platsi välja. Öine jalakäiguala näitab ajalist pidevust. Narva maantee otsas ja city’s võib ju päeval olla aktiivne elu, aga õhtul kukub see ära."

Ahas uuris mobiilipositsioneerimise meetodil 17 500 nn Suur-Tallinna elanikku ehk siis neid, kes elavad linnast väljas. "Nende raskuskese on pigem city, mis ööseks jääb tühjaks."

Sarnasest turistide mobiiliuuringust selgus, et nende peamine kogunemiskoht on Vanaturu kael. Ühest mobiiliuuringust paistis veel, et "Lasnamäe suund" kasutab kesklinna väga aktiivselt, sest kohapeal pole piisavalt ajatäidet. Tallinna lääneosa – Mustamäe, Õismäe ja Nõmme elanikud kasutavad aga pigem kohalikke võimalusi ega ole nii seotud kesklinnaga.

"Kui nüüd Lasnamäe linnaosa planeerib oma keskuse väljaehitamist, tuleb arvestada, et nad tõmbavad sellega rahva kesklinnast täitsa ära. Siis saab sellest täielik turismigeto."

Ahase meelest on turiste Tallinnas suvepäevadel juba liigagi palju. Inimgeograaf usub, et rahva liikumise protsesse peab teadlikumalt juhtima.

"Energia suunaja saab olla ühistranspordi voog. Selle õige paigutamine on väga tähtis. Kuhu näiteks Lasnamäe kiirtramm hakkab inimesi tooma – vanasti oli see koht reserveeritud Vabaduse väljaku all –, kujuneb järgmiseks tuiksooneks. Kesklinn tuleks Balti jaamast põhja poole lahti tõmmata – selline takistus nagu raudtee mõjub moraalselt tervele piirkonnale. Kes feng shui’d usub – energiad on sealt poolt kinni linnas ikkagi."

Tuleviku kohta näeb Ahas oma mobiiliuuringutest, et Tallinna linnakeskus nihkub veelgi enam city ehk kõrghoonete ala poole – või siis hoopis sadama suunda, kuhu linnaisad lubavad uut raekoda ja muid avalikke hooneid.

Ajas tagasi vaadates ilmnesid aga nüüdisaja kurvastavad suundumused.

"Võrdlesime Tartu Kivisilla ületusi aastast 1927 tänase päevaga ja tuli välja, et vanasti kasutas seda üle kahe korra rohkem inimesi. Tänavaelu on hõredaks jäänud, võrreldes 70 aasta taguse ajaga. Aga just inimeste olemasolu ja nende vajadused on see energia, mis tänapäeval linna käima paneb. Väga halb on, kui kogu energia tuleb läbi autoakna. Et linn on orienteeritud ainult sõiduautodele nagu USAs. Tänavaelu kaob siis ära."

Tallinna linnaarhitekt Ike Volkov, kus on teie meelest Tallinna keskpunkt?

"Kindlasti on üks ajalooline keskpunkt ja tähtsaim koht Raekoja plats, kuhu teed suubusid, mis oli reisija sihtpunkt. Ja uus keskpunkt hakkab olema uue raekoja ümbrus, kus iganes see ka asuma ei hakka. (Ilmselt aga mere ääres Petrooleumi tänava pikendusel.) Geograafiliselt on Tallinna keskpunkt kikilipsu sõlm – Ülemiste järve ja mere vahel, ühel pool uuenev Dvigateli kompleks transporditerminali ja EXPO-kompleksiga, teisel pool rannaala areng, külgedel Lasnamäe rehabiliteerimine ja vastukaaluks Põhja-Tallinna uue hingamise leidmine.

Aga inimese jaoks võib olla keskpunkt kus iganes – mulle näiteks meeldib vahel Rahumäe kalmistu, kus on hea jalutada ja mõtteid mõlgutada.

Ja Nõmme keskpunkt on endine kinoteater Võit – ja Nõmme turg. Turuplats on ka mõeldav keskpunkti sümbol."

Loe veel: