TÜHJAD PIHUD: Ain Kaljuranna ettekandest selgub, et diil hiinlastega on meelitav, kuid kokkulepped puuduvad ja äri kubiseb riskidest. Vallo Kruuser / Eesti Ekspress

Eesti riigil tasub aastani 2012 mitte unistadagi Tallinna Sadamast priskeid dividende võtta, nagu on tehtud viimastel aastatel.
Pärast pronksiööd alanud mõõn kaubavedudes kestab veel aastaid. Mulluse taseme ületab kaubaveo tonnaaž alles aastal 2015.

Samal ajal elab riigiettevõte investeeringute näljas, kuid tema kasum hakkab tuleval aastal kukkuma ning firma on end sisuliselt lõhki laenamas.

Vaid kahe aasta jooksul kavatseb sadam juurde laenata 1,8 miljardit krooni. See kava haavab aga oluliselt ettevõtte finantssuhtarve. Kui mullu ületas tema võlakoormus maksude-eelset kasumit kolm korda, siis aastal 2010 ületab juba viis korda. Lubatud piirmäär on aga 4,5.
Lisaks eeldab kõnealune kava, et sadam saab ligi 600 miljoni krooni ulatuses Brüsseli abiraha.

See sünge tulevikupilt pärineb ettekandest, mida esitles juuli keskel kinnisel istungil valitsusele Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Tolle paberi kohaselt on seni tuntud tüüpiline transiitkaubandus ehk naftatoodete, väetiste, söe, keemia ja metalli vedu jõudnud toote elukaarel langusfaasi. Liinireisijate vedu asub küpsusfaasis, ro-ro kaubad ja kruiisireisijad kasvavad, konteinerkaubandus on alles turuletoomise seisundis. Väljaarendamist oota­vad teaduspark ehk ruumi väärtustamine ning LNG/LPG ehk vedelgaasi vedu.

Kas söeterminal ja süvasadam on veel midagi väärt?
Kõige märgatavamat kasvu nägi sadamajuht tuleval aastal puistlasti osas, mis peaks ületama kaheksa miljoni tonni mahu ehk ­kasvama üle kahe korra. Sisuliselt tähendas see lootust, et taastub söetransiit. Ka augustis Ekspressile antud usutluses märkis Kaljurand, et "meie partner (terminali omavad Maksim Liksutov ja Sergei Glinka ning firma Krutrade - Toim.) loodab terminali uuesti tööle panna ja meie optimism sellele tuginebki".

Samas soovitas sadamat auditeerinud Urmas Kaarlep kevadel üle 800 miljoni krooni maksma läinud söeterminal maha kanda, sest pole piisavalt kindlust, et see uuesti tööle hakkab.

Samasugune puusse läinud investeering näib olevat Saaremaa süvasadam, kuhu saabub aastas 5-6 laeva kavandatud 35-40 asemel ning jooksvad kulud ületavad tulusid.

Sadama nõukogu liige, auditikomitee esimees Randel Länts ütles aga Ekspressile: "Nii söeterminali kui ka Saaremaa süvasadama puhul on tegu pikaajaliste investeeringutega. Sestap ei ole veel ehk paslik järeldusi teha. Sadama juhatus ja nõukogu monitoorivad olukorda pidevalt ning kui aeg käes, siis küllap ka otsustatakse ühele või teisele poole. Kordan, praegu on veel vara järeldusi teha."

Üks teine nõukogu liige märkis aga, et "süsi on suhteliselt poliitiline kaup, Vene riigiraudtee ei anna söe vedamiseks vaguneid, see on poliitiline otsus ja reaalsuses ei ole söevedude taastamine võimalik". Süvasadamat nimetas ta aga lihtsalt lolluseks: "Samamoodi võinuks terve Saaremaa ära asfalteerida."

Siinkohal on pentsik meenutada, et veel poolteist aastat tagasi, kui riik planeeris raudtee tagasiostmist, ootas sadama juhtkond, et Muugale rajab oma terminali Venemaa suuruselt teine söefirma SUEK, kes oleks vedanud neli-viis miljonit tonni aastas. Liksutovi-Glinka CoalTrans prognoosis aga aastaks 2009 söeveo mahuks üheksa miljonit tonni.

Sadam vajab uusi Galvexeid
Teine kasvuallikas peaks Kaljuranna paberi kohaselt olema just sõiduautode vedu. See kava näeb ette investeeringud Paldiski lõunasadama tsoneerimiseks ja autoterminalide laiendamiseks summas ligi 440 miljonit krooni ning lisaks veel kahe kai ehitamist 316 miljoni krooni eest.
Juba tänavu ootab sadam autoveo 15protsendilist kasvu.

Kuid Ekspressile on väidetud, et tegelik olukord näitab hoopis autovoogude vähenemist, sest Eesti ja Läti autoturg hakkab kokku kuivama. Masinate Venemaale edasitoimetamisel peitub aga osalt häda piiripunktide läbilaskevõimes. Seetõttu on Paldiskisse toodud uusi Mersusid veetud edasi laevadega Soome, sest Soome-Vene piiri ületamine käib kohati ladusamalt kui Eesti-Vene piiri oma.

Kolmas vaal, millele sadam oma kasvuootustes toetub, on konteinerkaubandus hiinlastega.

Hiinlaste kohale meelitamiseks on sadam valmis müüma partneriks valitud Ningbo sadamale isegi osa terminali infrastruktuurist. Hiinlased pidid kevadel oma analüütikud Tallinna saatma, juulis nad lõpuks saabusid ja praegu käib kõva rehkendamine. Hiinlastel on otsustamiseks aega tuleva aasta jaanuarini ja nagu ütles üks asjatundja: "Ilmselt venitavad nad lõpuni välja. Nad analüüsivad, kui reaalne see äri on, sest maailm on vahepeal muutunud, nafta hinna tõus aeglustab konteinervedude kasvu ja lõpuks loeb isegi Hiinas äri tasuvus."

Suures plaanis tähendab see, et Hiina projekt on ikka veel pooleldi ulmeline ning sadam sõltub endistviisi reisijate- ja naftavoogudest. Laevafirmad on aga reiside arvu kahandanud ning naftatoodete transiidi osas on oodata tuleval aastal päris kõva põntsu, sest Ust-Lugas avatakse tuttuus masuuditerminal ning suurtreider Gennadi ­Timtšenko kavatseb oma kauba sinna suunata.

Kõige paremini aitaks sadamat mõne Galvexi-suguse uue tehase rajamine, kus antakse kaubale lisaväärtust.

Transiidiäri stagneerub
Tallinna Sadama prognoos

  2007 2008
2009 2010
2011
2012
2013
2014
2015
Kaubamaht  mln t
 36  28,4  30,5  28,9  29,6  31,8  33,6  35,3  37,1
muutus, %  -13%  -21%  7%  -5%  2%  7%  6%  5%  5%
sh vedellast, mln t
 22,4  18,3  15,4  12  12,2  12,4  12,6  12,6  12,6
konteinerid, mln t
 0,2  0,2  0,2  0,3  0,3  0,5  0,6  0,8  1
uued sõiduautod, mln tk  0,1  0,1  0,2  0,3  0,3  0,3  0,3  0,3  0,3
Reisijaid, mln  6,5  6,6  6,7  6,8  6,8  6,9  6,9  6,9  6,9
muutus, %  -4%  1%  2%  1%  1%  0%  0%  0%  0%
Investeeringud, mln kr  853  1 222  1 478  1 608  413  300  300  300  300
Võlakoormuse kasv, mln kr    282  627  883  -198  -358  -330  -297  -267
Puhaskasum, mln kr
 336  365  350  335  384  592  782  961  1 141
 võimalik dividend, mln kr  150  350  500  700

Allikas: Ain Kaljuranna presentatsioon valitsusele