Muidugi oli kahju loobuda maailma viiendast brändist, kuid Räniorus, kus on enamik innovatsioonifirmasid, teavad Gina sõnul praegu BlueRuni juba kõik.

“Investeerime kõige parematesse ideedesse üle maailma. Teeme võib-olla vaid kümme investeeringut aastas, kuid valime parimad vaatamata sellele, kus nad asuvad. Vaatame, kus on hetkel kõige rohkem meie äriplaaniga sobivaid investeeringuid, oleme fast followers (kiired järgijad – Toim.) ja avame kohe esinduse seal, kus midagi on õhus,” selgitab Gina. See tähendab ka seda, et firma töötajad peavad olema valmis hetkega lennuki peale hüppama ja lendama ükskõik millisesse maailma punkti: sinna, kus on kõige andekamate ideedega firmad.

&ldqu o;Näiteks täna öösel tö ötasin firmaga Iisraelist, kes suudab kahe nädala jooksul tuua arvutimängud mobiiltelefoni. Tänapäeval saad väga häid mänge mängida konsoolide ja arvutitega, aga mobiiltelefonide mängud on nõrgad. Koostasin pressiteate ja täna tuligi see Iisraelis heebrea keeles ja Ameerikas inglise keeles välja,” räägib ta. Firma saab investeeringuid 4 miljonit dollarit.

BlueRun on rahvusvaheline firma – praegu on esindused Hiinas, Indias, Soomes, Iisraelis, Koreas. Igal kolmapäeval kell 7 hommikul toimub rahvusvaheline koosolek. Telefoni otsas on korraga 19 inimest BlueRuni eri esindustest üle maailma.

Koreas ja Hiinas on siis kell 12 öösel – seetõttu tehakse nende kompaniidega eraldi õhtul kell 17 veel üks kaugekõne-koosolek. See äri on globaalne.

Räniorgu jääb vähemalt firmade juhtkond

Riskikapitalifondide tegevus on Gina sõnul viimasel ajal muutunud. “Kui alustasin, siis Sand Hill Roadil asusid enamiku riskikapitalistide kontorid, kes investeerisid vaid neist 20 miili kaugusel asuvatesse firmadesse. Meie alustasime kohe üle maailma investeerimisest ja selliseks on see äri ka jäänud,” lausub Gina.

Ränioru saamist riskikapitali ja innovaatiliste firmade keskuseks selgitab ta soodsate asjaoludega. “Silicon Valley on tänaseni kõige parem keskus, seal on infrastruktuur, raha, juristid ja ettevõtjad. Siin asuvad Stanfordi ja Berkeley ülikool. Kõik tuntud nimed – Apple, Cisco, HP, Sun – kõik nad on siin riskikapitaliga alustanud,” räägib ta.

Olukord on aga muutunud nii, et sageli on Räniorus firma juhtkond, tegelik töö aga tehakse mujal. Näiteks toob ta FusionOne’i, mille juhtkond asub Räniorus, aga insenerid töötavad Tallinnas.

Räniorus on ka Eesti tuntuim riskikapitalist Steve Jürvetson. “Just hiljuti oli Western Association of Venture Capitalistsi lõunaüritus, mõlemad olime seal,” meenutab ta. Seega oli ühel olulisel riskikapitaliüritusel kohal korraga kaks eestlast.

Jõudumööda proovivad mõlemad eestlasi aidata. “Kui elad Räniorus, siis iga päev alustab siin keegi oma firmat. Ma ei ole insener, aga ma olen aidanud tehnoloogiaga tegelevaid firmasid,” räägib Gina.

Kui EASi poolt tuli paar aastat tagasi Räniorgu asja uurima Andrus Viirg (loe samast numbrist intervjuud ka temaga), said nad Ginaga kokku. Äsja kohtusid nad uuesti, sest EAS asutas Räniorgu oma esinduse.

“Püüan oma network’i kasutada ja Andrust abistada, tutvustada teda kõigile inimestele, kes asjaga seotud, et tal oleks siin kerge algus. Saan aidata sellega, et kui ta toob kontakte Eestist ja otsib USA firmasid, et ta siis teaks täpselt, millistele üritustele minna ja kellega seal rääkida,” on Gina abivalmis.

Kolm põhjust Räniorgu tulemiseks

Kuigi paljud arvavad, et seoses globaliseerumisega on Räniorg oma tähtsust kaotamas, pole see Gina sõnul päris õige lähenemine, sest riskikapitalistide ja edukate innovaatiliste ettevõtete kontsentratsioon on seal endiselt väga suur. “Kui Eesti ettevõtjad tahavad riskikapitali, siis on see väga õige koht, kuhu tulla, et kohtuda rahaga,” muigab ta.

Eesti ärimeestest on tal jäänud positiivne mulje, sest nad on riskialtid. “Eesti inimesed võib-olla pole nii mugavad kui Vana Maailma omad ja seda näitab ka niivõrd kiirelt kasvav majandus. Eurooplased üldiselt armastavad töötada suurtes firmades, millel on suur nimi, ega taha riske võtta,” ütleb Gina.

Silicon Valleys on Gina sõnul riskikapitalismi hoopis teine suhtumine kui Euroopas, sest kui inimene alustab firmat ja tal ei lähe hästi, siis ei vaadata tema peale viltu. “Võib-olla alustab kolm korda ja ei lähe hästi, üritab neljandat korda ja on edukas. Euroopas on nii, et kui sa üks kord põrud, siis on kohe halvasti,” selgitab ta.

Ettevõtluskultuurist, millega tutvumine on teine põhjus, miks Räniorgu tulla, räägiks ta veel palju.

Kolmanda põhjusena nimetab ta enamiku suurfirmade kohalolu, sest neile saab ideid müüa.
Eesti ettevõtjatel tuleb vaid jalad kõhu alt välja võtta.