08.02.2007, 00:00
Tallinnas sündinud tehing: briti ärimees küsis ameeriklastelt radioaktiivse aine eest 9 miljardit krooni
Tallinnas suurejoonelise elustiiliga silma paistnud Briti ärimees mõisteti Floridas eluks ajaks vangi. Ta tegi saatusliku vea, pakkudes USA valitsuse agendile üheksa miljardi krooni eest “räpase pommi” valmistamiseks sobivat radioaktiivset ainet strontsium-90. Kohtus väitis ta, et radioaktiivset ainet pakkus talle laulja Tarmo Urb.
TRELLIDE TAGA: Christopher Benbow USA politsefotol.
Briti kodanik Christopher Benbow (63) saabus Eestisse
1999. aastal. Enne seda oli Inglismaal pensionile läinud raamatupidaja
üritanud USAs äri ajada kehahooldustoodete ja kosmeetikumide alal.
Iluäri läks aga pankrotti ning Benbow kolis tagasi Euroopasse.
Pärast Belgias veedetud aastat jõudiski ta Tallinna.
Siinmail saavutas ta kiiresti kuulsuse mehena, kelle käsutada on lõputud summad. Tema elustiilist räägitakse siiani legende. Tallinna saabudes ostis ta 100 000 krooni eest Kuuba sigareid, kuid jättis need hoiule humidori (sigarituppa). Ise ta neid ei suitsetanud, kuid armastas kinkida.
Igal hommikul ostis ta pudeli kallist Prantsuse šampanjat ning nautis seda aeglaselt, ise samal ajal baaridaamiga lobisedes.
Suurema osa päevast oligi ta kergelt svipsis. Alustas napsitamist juba kell üheksa hommikul ja lõpetas alles kolme-nelja paiku öösel. Ühest Raekoja platsi baarist armastas ta suviti osta kalleid veine. Ta pakkus neid tuttavatele, keda ta väljakul kohtas. Ise ta veini ei joonud ning üldse eelistas ta pärastlõunal viskit.
Aastatel 2000–2001 ostis ta toonaste hindade juures ülikalli korteri Hella Hundi vastas asuvasse majja. Hiljem ostis ta suure korteri ka Pärnus mere ääres, sõbrannale Tallinnas uhke teemantsõrmuse ning uue kalli auto.
Millega ta Tallinnas tegeles ning kust ta varandus pärines, oli teadmata. Benbow oli mees, kelle elus oli saladus, ning tal oli piisavalt isikupära, et oma saladust varjata.
Ettepanek, mida ei saanud tagasi lükata
2003. aasta detsembris tegi Christopher Benbow Floridas kahele mehele äriettepaneku. Ta rääkis, et tal on Eestis üks sõber, kellel on suhted endiste KGB ohvitseridega. Nood omakorda soovivad müüa üheksat kilo nn räpase pommi valmistamiseks sobivat radioaktiivset ainet strontsium-90, mis pärineb Kasahstanist.
Benbow väitis, et KGB-lased tahavad radioaktiivse aine müüa afgaanidele, kuid tema tegutseb hoopis selle nimel, et ohtlik aine turult kaoks ning oleks paremini kontrollitud. Ning sellepärast üritab ta seda müüa USA valitsusele. Oma sõnade tõestuseks esitas Benbow foto, millel olid mingid kanistrid koos ajalehe Pravda värske numbriga.
Kuid Benbow ei teinud neile meestele ettepanekut umbropsu. Üks meestest – Adam Elisha – käis tema toonase kallima õega. Benbow arvas, et Elishal on valitsuses kontakte ning tegi talle ettepaneku vahendada strontsiumi ostmist.
Oma õnnetuseks ei teadnud ta, et Elisha kontaktid olid tehingu jaoks isegi liiga head. Nimelt töötas mees DEAs (Drug Enforcement Agency) ehk USA uimastitevastase võitlusega tegelevas valitsusagentuuris.
Elisha kuulas ettepaneku ära, kuid ütles, et tehing Iisraeliga oleks parem kui Ühendriikide valitsusega. Järgmisel kohtumisel söödeti Benbow’le Iisraeli esindaja pähe ette veel üks DEA agent. See salvestati juba videolindile, nagu ka järgmised kohtumised.
Üheksa miljardit kolme purgitäie eest
Kolme kanistri radioaktiivse aine strontsium-90 eest, millest saab toota nn räpast pommi, küsis Benbow 750 miljonit dollarit ehk umbes üheksa miljardit krooni.
Iisraeli esindajat mänginud agent Siegel ütles, et raha ei ole, kuid et strontsiumi eest on võimalik maksta uimastitega. Aga uimastid tuleb Benbow’l endal maha müüa.
Raha nimel oli Benbow kõigeks valmis. Tema Miami luksusrajoonis asuva korteri pangalaen oli maksmata, samuti tasud majaühistule. Algul vastu punninud, jäi ta lõpuks agentide ettepanekuga nõusse, sõitis Inglismaale ning lõi ühe seals e tuttava kaudu sidemed organiseeritud kuritegevusega.
Benbow’d ja tema tegevust üleeuroopalise kokaiiniäri korraldamisel jälgisid nii Ameerika kui Briti õiguskaitseasutused. Kogu tehing katkestati 2004. aastal ning kahtlusalused arreteeriti.
Lugu lõppes kohtuprotsessiga Ameerika Ühendriikide Tampa ringkonnakohtus. Suurejoonelise kokaiiniäri ettevalmistamise eest mõisteti Christopher Benbow, hedonist Raekoja platsilt, möödunud reedel, 2. veebruaril eluks ajaks vangi. Mingit strontsium-90 keegi kunagi ei näinud. See jäigi lahendamata saladuseks, mis aga ometi varjutas kogu kohtuprotsessi.
Kui Benbow kohtust ära viidi, lubas kohtunik Elizabeth Kovachevich tema karistust kergendada, kui ta aitab radioaktiivse aine üles leida. “Ma teen seda otsekohe,” vastas Benbow.
Siinmail saavutas ta kiiresti kuulsuse mehena, kelle käsutada on lõputud summad. Tema elustiilist räägitakse siiani legende. Tallinna saabudes ostis ta 100 000 krooni eest Kuuba sigareid, kuid jättis need hoiule humidori (sigarituppa). Ise ta neid ei suitsetanud, kuid armastas kinkida.
Igal hommikul ostis ta pudeli kallist Prantsuse šampanjat ning nautis seda aeglaselt, ise samal ajal baaridaamiga lobisedes.
Suurema osa päevast oligi ta kergelt svipsis. Alustas napsitamist juba kell üheksa hommikul ja lõpetas alles kolme-nelja paiku öösel. Ühest Raekoja platsi baarist armastas ta suviti osta kalleid veine. Ta pakkus neid tuttavatele, keda ta väljakul kohtas. Ise ta veini ei joonud ning üldse eelistas ta pärastlõunal viskit.
Aastatel 2000–2001 ostis ta toonaste hindade juures ülikalli korteri Hella Hundi vastas asuvasse majja. Hiljem ostis ta suure korteri ka Pärnus mere ääres, sõbrannale Tallinnas uhke teemantsõrmuse ning uue kalli auto.
Millega ta Tallinnas tegeles ning kust ta varandus pärines, oli teadmata. Benbow oli mees, kelle elus oli saladus, ning tal oli piisavalt isikupära, et oma saladust varjata.
Ettepanek, mida ei saanud tagasi lükata
2003. aasta detsembris tegi Christopher Benbow Floridas kahele mehele äriettepaneku. Ta rääkis, et tal on Eestis üks sõber, kellel on suhted endiste KGB ohvitseridega. Nood omakorda soovivad müüa üheksat kilo nn räpase pommi valmistamiseks sobivat radioaktiivset ainet strontsium-90, mis pärineb Kasahstanist.
Benbow väitis, et KGB-lased tahavad radioaktiivse aine müüa afgaanidele, kuid tema tegutseb hoopis selle nimel, et ohtlik aine turult kaoks ning oleks paremini kontrollitud. Ning sellepärast üritab ta seda müüa USA valitsusele. Oma sõnade tõestuseks esitas Benbow foto, millel olid mingid kanistrid koos ajalehe Pravda värske numbriga.
Kuid Benbow ei teinud neile meestele ettepanekut umbropsu. Üks meestest – Adam Elisha – käis tema toonase kallima õega. Benbow arvas, et Elishal on valitsuses kontakte ning tegi talle ettepaneku vahendada strontsiumi ostmist.
Oma õnnetuseks ei teadnud ta, et Elisha kontaktid olid tehingu jaoks isegi liiga head. Nimelt töötas mees DEAs (Drug Enforcement Agency) ehk USA uimastitevastase võitlusega tegelevas valitsusagentuuris.
Elisha kuulas ettepaneku ära, kuid ütles, et tehing Iisraeliga oleks parem kui Ühendriikide valitsusega. Järgmisel kohtumisel söödeti Benbow’le Iisraeli esindaja pähe ette veel üks DEA agent. See salvestati juba videolindile, nagu ka järgmised kohtumised.
Üheksa miljardit kolme purgitäie eest
Kolme kanistri radioaktiivse aine strontsium-90 eest, millest saab toota nn räpast pommi, küsis Benbow 750 miljonit dollarit ehk umbes üheksa miljardit krooni.
Iisraeli esindajat mänginud agent Siegel ütles, et raha ei ole, kuid et strontsiumi eest on võimalik maksta uimastitega. Aga uimastid tuleb Benbow’l endal maha müüa.
Raha nimel oli Benbow kõigeks valmis. Tema Miami luksusrajoonis asuva korteri pangalaen oli maksmata, samuti tasud majaühistule. Algul vastu punninud, jäi ta lõpuks agentide ettepanekuga nõusse, sõitis Inglismaale ning lõi ühe seals e tuttava kaudu sidemed organiseeritud kuritegevusega.
Benbow’d ja tema tegevust üleeuroopalise kokaiiniäri korraldamisel jälgisid nii Ameerika kui Briti õiguskaitseasutused. Kogu tehing katkestati 2004. aastal ning kahtlusalused arreteeriti.
Lugu lõppes kohtuprotsessiga Ameerika Ühendriikide Tampa ringkonnakohtus. Suurejoonelise kokaiiniäri ettevalmistamise eest mõisteti Christopher Benbow, hedonist Raekoja platsilt, möödunud reedel, 2. veebruaril eluks ajaks vangi. Mingit strontsium-90 keegi kunagi ei näinud. See jäigi lahendamata saladuseks, mis aga ometi varjutas kogu kohtuprotsessi.
Kui Benbow kohtust ära viidi, lubas kohtunik Elizabeth Kovachevich tema karistust kergendada, kui ta aitab radioaktiivse aine üles leida. “Ma teen seda otsekohe,” vastas Benbow.
Tundmatu eestlane – Tarmel
Herb
Kelle poole peaks Benbow aga pöörduma, et radioaktiivseid kanistreid leida? Möödunud laupäeval, 3. veebruaril kirjutas Florida ajaleht Tampa Tribune, et Christopher Benbow’le tegi ettepaneku strontsiumiäriga tegelda tema Eesti äripartner Tarmel Herb.
Tarmel Herb pole muidugi mingi inimese nimi. Niimoodi lihtsalt kuulis seda Ameerika ajalehe kohtureporter kohtus tehtud helisalvestuselt. Kui see veider kirjapilt eesti keelde tagasi transkribeerida, siis on nimi hoopis... Tarmo Urb.
Oma suhete kirjeldamisel Tarmo Urbiga Benbow ennast tagasi ei hoidnud. Pigem vastupidi. Kohtus antud ütlustes rääkis ta: “Urb oli see isik, kes koordineeris Tallinnas 1999. aasta septembris toimunud kohtumist Baškortostani naftafirma esindajatega.
Alates sellest ajast, kui ma temaga kohtusin, oleme teineteisega olnud regulaarses kontaktis ning ta on ainus tõeline meessoost sõber, kes mul Tallinnas on.”
Benbow rääkis, et Urb tõi potentsiaalse ärivõimaluse temani 2003. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses: “Üks venelane oli temaga ühendust võtnud. Tal (Urbil) on palju-palju Vene tuttavaid. Ta räägib vene keelt vabalt ning ta esitas mulle terve hulga ettepanekuid äriajamiseks Venemaa ja venelastega.
Suurema osa nendest ma lükkasin tagasi. Osa nendest tehingutest läksid nässu. Ja siis tuli see tehing, kus pakuti sõjatehnikat, nagu seda kirjeldati, see oli strontsium kui metall, mitte strontsium-90, vaid metalliline strontsium.” Paraku tuli “turult kõrvaldamist” vajava ohtliku isotoobi muundumine süütuks metalliks liiga hilja.
Benbow ütles kohtus, et tema arusaamist mööda olid “nende inimeste valduses silindrid või konteinerid... nad tahtsid neid müüa. Ja nad pakkusid neid müüa ja küsisid, et kas me sooviksime – või küsisid Urbilt, kas ta oleks huviline tehingut vahendama. Ta (Urb) arutas seda minuga ja ma ütlesin, et olgu, jah, kuid ma arvasin, et see asi, see aine oli ohtlik ning ma olin huvitatud ainult selle toimetamisest Ameerika Ühendriikidesse. Eesti pole sellise asja jaoks hea koht. Neil pole seal raha ning mul olid perekondlikud sidemed Ameerika Ühendriikidega nagu ka Urbil, kes on Ameerika Ühendriikide kodanik.”
Eitab strontsiumi olemasolu
Vaheldumisi Ameerikas ja Eestis elav laulja ja helilooja Tarmo Urb ei eita oma tutvust Christopher Benbow’ga: “Ta oli kogu aeg Raekoja platsil. Jõi ohtralt veini, mida mina ei joo.” Ta möönab, et ka tema istus Benbow’ga Raekoja platsil koos ja ajas juttu.
Ka veider nimekuju Tarmel Herb ei üllata Urbi. “Päris ilmselt olen see mina. Kui palju neid on, kelle nime niimoodi võib esitada?”
Kuid ta eitab kategooriliselt mingit sidet kogu looga. &a mp;a mp;l dquo;Siin on korralik vaht üles aetud,” ütles Urb Ekspressile. “Ma arvan, et ta tõmmati sisse millegi muu pärast. Sest tegelikult pole olnud mingit strontsiumi ega mingeid KGB-lasi. Olen kindel, et ta sai asjata, sest mingit keissi pole. See on täielik udu. Leiti loll, kes lavastati süüdi ja pandi kinni. Mulle oli see artikkel täielik üllatus.”
Tarmo Urb kinnitab, et teda ei ole seoses Benbow protsessiga üle kuulatud. “Mind ei ole üle kuulatud ja minu poole ei ole pöördutud.” Ka mingeid takistusi USAsse reisimisel pole talle tema oma sõnade järgi tehtud.
Christopher Benbow, kes oma mineviku mattis suurejooneliste žestide virvendusse, kadus Tallinnast Florida vanglamüüride taha ja jättis maha mõistatuse. Kes ta tegelikult oli, seda ei teadnud isegi tema tuttavad. Ta oli olnud Inglismaal vannutatud audiitor ning keegi väitis, et ta olevat rikkumiste pärast ametist vabastatud.
Tal on kaugele arenenud eesnäärmevähk, mis on levinud luudesse, ning tõenäoliselt pole tal vanglas elada jäänud üle kolme aasta.
Kelle poole peaks Benbow aga pöörduma, et radioaktiivseid kanistreid leida? Möödunud laupäeval, 3. veebruaril kirjutas Florida ajaleht Tampa Tribune, et Christopher Benbow’le tegi ettepaneku strontsiumiäriga tegelda tema Eesti äripartner Tarmel Herb.
Tarmel Herb pole muidugi mingi inimese nimi. Niimoodi lihtsalt kuulis seda Ameerika ajalehe kohtureporter kohtus tehtud helisalvestuselt. Kui see veider kirjapilt eesti keelde tagasi transkribeerida, siis on nimi hoopis... Tarmo Urb.
Oma suhete kirjeldamisel Tarmo Urbiga Benbow ennast tagasi ei hoidnud. Pigem vastupidi. Kohtus antud ütlustes rääkis ta: “Urb oli see isik, kes koordineeris Tallinnas 1999. aasta septembris toimunud kohtumist Baškortostani naftafirma esindajatega.
Alates sellest ajast, kui ma temaga kohtusin, oleme teineteisega olnud regulaarses kontaktis ning ta on ainus tõeline meessoost sõber, kes mul Tallinnas on.”
Benbow rääkis, et Urb tõi potentsiaalse ärivõimaluse temani 2003. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses: “Üks venelane oli temaga ühendust võtnud. Tal (Urbil) on palju-palju Vene tuttavaid. Ta räägib vene keelt vabalt ning ta esitas mulle terve hulga ettepanekuid äriajamiseks Venemaa ja venelastega.
Suurema osa nendest ma lükkasin tagasi. Osa nendest tehingutest läksid nässu. Ja siis tuli see tehing, kus pakuti sõjatehnikat, nagu seda kirjeldati, see oli strontsium kui metall, mitte strontsium-90, vaid metalliline strontsium.” Paraku tuli “turult kõrvaldamist” vajava ohtliku isotoobi muundumine süütuks metalliks liiga hilja.
Benbow ütles kohtus, et tema arusaamist mööda olid “nende inimeste valduses silindrid või konteinerid... nad tahtsid neid müüa. Ja nad pakkusid neid müüa ja küsisid, et kas me sooviksime – või küsisid Urbilt, kas ta oleks huviline tehingut vahendama. Ta (Urb) arutas seda minuga ja ma ütlesin, et olgu, jah, kuid ma arvasin, et see asi, see aine oli ohtlik ning ma olin huvitatud ainult selle toimetamisest Ameerika Ühendriikidesse. Eesti pole sellise asja jaoks hea koht. Neil pole seal raha ning mul olid perekondlikud sidemed Ameerika Ühendriikidega nagu ka Urbil, kes on Ameerika Ühendriikide kodanik.”
Eitab strontsiumi olemasolu
Vaheldumisi Ameerikas ja Eestis elav laulja ja helilooja Tarmo Urb ei eita oma tutvust Christopher Benbow’ga: “Ta oli kogu aeg Raekoja platsil. Jõi ohtralt veini, mida mina ei joo.” Ta möönab, et ka tema istus Benbow’ga Raekoja platsil koos ja ajas juttu.
Ka veider nimekuju Tarmel Herb ei üllata Urbi. “Päris ilmselt olen see mina. Kui palju neid on, kelle nime niimoodi võib esitada?”
Kuid ta eitab kategooriliselt mingit sidet kogu looga. &a mp;a mp;l dquo;Siin on korralik vaht üles aetud,” ütles Urb Ekspressile. “Ma arvan, et ta tõmmati sisse millegi muu pärast. Sest tegelikult pole olnud mingit strontsiumi ega mingeid KGB-lasi. Olen kindel, et ta sai asjata, sest mingit keissi pole. See on täielik udu. Leiti loll, kes lavastati süüdi ja pandi kinni. Mulle oli see artikkel täielik üllatus.”
Tarmo Urb kinnitab, et teda ei ole seoses Benbow protsessiga üle kuulatud. “Mind ei ole üle kuulatud ja minu poole ei ole pöördutud.” Ka mingeid takistusi USAsse reisimisel pole talle tema oma sõnade järgi tehtud.
Christopher Benbow, kes oma mineviku mattis suurejooneliste žestide virvendusse, kadus Tallinnast Florida vanglamüüride taha ja jättis maha mõistatuse. Kes ta tegelikult oli, seda ei teadnud isegi tema tuttavad. Ta oli olnud Inglismaal vannutatud audiitor ning keegi väitis, et ta olevat rikkumiste pärast ametist vabastatud.
Tal on kaugele arenenud eesnäärmevähk, mis on levinud luudesse, ning tõenäoliselt pole tal vanglas elada jäänud üle kolme aasta.
Kuidas petisest sai petetav
Christopher Benbow lugu tundub olevat uskumatu. Ta mõisteti eluks ajaks vangi, kuigi mingeid uimasteid ega radioaktiivset materjali keegi kunagi ei näinudki. Kuidas on see üldse võimalik?
Üks võimalik seletus on see: Benbow alustas suurejoonelist petuskeemi, pakkudes radioaktiivset materjali müügiks USA valitsuse agentidele, lapsiku ettekäändega see turult kõrvaldada. Kuid ta sattus uimastitevastase võitluse agentuuri (DEA) töötajate peale, kes kohe aimasid “suurt kala”.
DEA töötajad aga ei saanud tegelda radioaktiivse materjali tarnijaga, sest radioaktiivsed materjalid kuuluvad hoopis Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) tegevusvaldkonda.
Et juhtumit mitte oma käest ära lasta, suunasid DEA agendid Benbow tegevuse uimastite alale. Selleks pakkusid nad talle raha asemel narkootikume, mis tulnuks maha müüa. Sel hetkel sai petisest endast petetav.
Rahahädas Benbow võttis ettepaneku vastu ja asus olematute uimastikoguste müügiks looma üleeuroopalist turustusvõrku. Selle tegevuse pealt ta kinni võetigi.
Florida ringkonnakohtus mõisteti ta eluks ajaks vangi kavatsuse eest omandada levitamise eesmärgil viis või rohkem kilo kokaiini. Ka tema luksuskorter müüdi USA valitsuse poolt maha, kuna selles oli uimastite müüki kavandatud.
Priit Hõbemägi
Christopher Benbow lugu tundub olevat uskumatu. Ta mõisteti eluks ajaks vangi, kuigi mingeid uimasteid ega radioaktiivset materjali keegi kunagi ei näinudki. Kuidas on see üldse võimalik?
Üks võimalik seletus on see: Benbow alustas suurejoonelist petuskeemi, pakkudes radioaktiivset materjali müügiks USA valitsuse agentidele, lapsiku ettekäändega see turult kõrvaldada. Kuid ta sattus uimastitevastase võitluse agentuuri (DEA) töötajate peale, kes kohe aimasid “suurt kala”.
DEA töötajad aga ei saanud tegelda radioaktiivse materjali tarnijaga, sest radioaktiivsed materjalid kuuluvad hoopis Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) tegevusvaldkonda.
Et juhtumit mitte oma käest ära lasta, suunasid DEA agendid Benbow tegevuse uimastite alale. Selleks pakkusid nad talle raha asemel narkootikume, mis tulnuks maha müüa. Sel hetkel sai petisest endast petetav.
Rahahädas Benbow võttis ettepaneku vastu ja asus olematute uimastikoguste müügiks looma üleeuroopalist turustusvõrku. Selle tegevuse pealt ta kinni võetigi.
Florida ringkonnakohtus mõisteti ta eluks ajaks vangi kavatsuse eest omandada levitamise eesmärgil viis või rohkem kilo kokaiini. Ka tema luksuskorter müüdi USA valitsuse poolt maha, kuna selles oli uimastite müüki kavandatud.
Priit Hõbemägi
