Kaheksat miljonit krooni sularahas liigutanud Meelis Siidirätsep vaikis eeluurimise ajal nagu haud. Rääkima hakkas ta viimases hädas, Harju Maakohtus tänavu kevadel.

Mark Eikner oli see, kellele ma raha andsin, elukohta ei tea.”

Võimud tuvastasid kõnealuse isiku kiiresti. Selleks osutus tuntud reklaamifirma Idea AD juhatuse liige Mark Eikner. Kohtusse tunnistust andma ilmus ärimees alles sundtoomise ähvardusel.

“Siidirätsepaga olen kohtunud,“ teatas Eikner. “Ta pöördus minu poole seoses maksuameti ettekirjutusega. Mul ei ole mingeid sidemeid tema firmadega.”

“Kõik, mis rääkisin, vastab tõele,” vandus Siidirätsep. Abi sellest polnud.

Prokurör Helgi Veinbergi silmis olid kaebealuse tunnistused “väga ebajärjekindlad”.

Kohtunik Ardi Šuvalov oli sama meelt: “Ta väitis ainult kohtus, et on tankist.”

Riigil oli käes süüdlane, keda oli kerge karistada. Keegi ei tundnud huvi, mis tankisti pangast välja võetud rahast edasi sai.

Miks nii?

“See on väga õigustatud küsimus. Kohus lahendab neid asju, mis on lauale pandud,” vabandab kohtunik Šuvalov.

Septembri algul mõistis Harju Maakohus Siidirätsepale kaks aastat ja kaks kuud türmi tingimisi. Poiss peab maksma riigile rohkem kui 1,3 miljonit krooni.

See on närune palk ohtliku töö eest. Tänu Siidirätsepale ei maksnud tema peremehed makse umbes kaheksa miljoni krooni pealt.

Mida selle rahaga tehti? Võibolla maksti musta palka. Võibolla kulutati luksuskaupade ostmiseks. Võibolla toetati mõnd poliitikut. 

Väljaõppeta tankist jääb kohe vahele

Kõik algab septembris 1999, kui Siidirätsep ostab endale firma Rescue Team. Tehing sünnib kellegi Urmase soovitusel.

“Ma ei tea, mis dokumendid mulle anti. Minule neid vaja ei olnud. Tahtsin viia maksuametisse, et las nad ise sorteerivad ja võtavad, mis vaja.”

Siidirätsep jätab maksuametisse minemata. Ta ei esita üldse mingeid pabereid. Ta ei võltsi dokumente. Ta ei tee isegi seda, mida vähegi kogenum tankist teeks.

“See noormees suudab mida iganes, aga mitte firmat juhtida,” arvab Rescue Teami pankrotihaldur Urmas Tross.

“Ta ei teagi, mis on käibemaks,” lisab advokaat Urmas Arumäe.

Nii lihtsalt, nagu saab Siidirätsepast üleöö firmaomanik, jääb ta ka vahele. Kevadel 2000 kutsub maksuamet poisi välja.

“Käibedeklaratsioon on esitamatta seoses raamatupidaja tegematta tööga,” kirjutab firma ainuomanik seletuskirja.

Siidirätsep otsib abi oma tööandjatelt ja saab nõu “kõik enda peale võtta". “Vihjati Armeenia poksijatele, kes mõistuse pähe panna aitavad,” seletab advokaat Arumäe.

Siidirätsep üritab müüa õnnetust toonud firma edasi oma koolivennale. See noormeest ei päästa.

Et mitte vangi minna, laenab ta sõbralt kõvasti raha. Võtab advokaadiks endise justiitsministri Arumäe. Maksab riigile 100 000 krooni, et maksuametilt armu saada.

“Ma ei näinud võimalust selles kohtuasjas õiglast otsust saavutada,” tunnistab Arumäe. “Seetõttu tunnistas klient ennast kohtus süüdi. See oli taktikaline käik.”

Kohtuotsus käib üle jõu

Järgmise kolme aasta jooksul peab Siidirätsep maksma riigile 5000 krooni kuus. “Mittemaksmine võib tuua kaasa vanglasse saatmise,” hoiatab kohtunik Šuvalov.

Kas Siidirätsep suudab kokkulepet täita? Lisaks peab ta maksma riigile veel üle miljoni krooni.

Ilmselt ootab poissi ees eraisiku pankrot. Sel juhul tekib pankrotihalduril õigus raha sissenõudmiseks tankisti peremeestelt.

Võimalik, et advokaat Arumäe loodabki sellele. “Me tahame, et selle raha maksavad ära pettuse korraldajad. Kui nad keelduvad kohtuvälisest kokkuleppest, kasutame teisi võimalusi.”

Tavaliselt aitab pettuse korraldaja tankisti suuremast sitast välja. Siidirätseppa ei aidatud. Häda sunnil võib temast saada esimene tankist, kes alatule omanikule kätte maksab. 

Suured sulid tõllas, väike suli võllas

Kohus karistas Meelis Siidirätseppa ligi 1,5 miljoni krooni käibemaksu tasumata jätmise eest. Tegelik pettus oli ilmselt märksa suurem. Siidirätsepa tegevuse tulemusel tekkis ligi kaheksa miljoni krooni ulatuses vaba sularaha. Skeemi kasutajad said seda summat tarvitada näiteks ümbrikupalkade maksmiseks, hoides kokku sotsiaalmaksu, ravikindlustusmaksu ja tulumaksu pealt. Võit olnuks umbes 44 senti iga krooni kohta.

Eesti riigivõimud ei tahtnud asja täiendavalt uurida. Nii on jätkuvalt selgusetu, kes sai raha ja milleks seda kulutas ning milline osa oli skeemis Mark Eikneril ja milline reklaamifirmal Idea, kuhu pidanuks just nende rahaoperatsioonide ajal laekuma keskerakonna eelmise valimiskampaania rahad.

Uus uurimine võiks edeneda kiiresti. Siidirätsep tunnistas, et andis välja võetud raha Hannes Rosenbergile, kes maksis summad sageli teistpidi panka tagasi, aga teistele arvetele. Pangast saaks politsei hõlpsalt infot, missugustele arvetele oli Rosenbergil või Mark Eikneril ligipääs.

Miks pidid üldse firmad Rescue Teamile raha andma? Arvatavasti said nende firmade juhid osa rahast endale tagasi. Muidu pole ju mõtet tankistiga jännata.

  

Meelis Siidirätsep

Pikk, rahulik, heasüdamlik 23aastane poiss. Kooliajal paistis silma sellega, et millegi erilisega silma ei paistnud. Kui 1993. aastal Raasiku põhikooli ära lõpetas, olid tunnistusel eranditult kolmed. Aga õpetajatele ütleb siiani viisakalt tänaval tere, kui kokku juhtub.

Õiget tööd ega ametit pole Meelisel õieti kunagi olnud, aga tehnikahuvi on ja keevitada ja autosid üles lüüa oskab hästi.

Endal on Meelisel olnud mitmeid autosid, aga et nad nüüd väga särtsud limusiinid oleks, ei või ütelda. Mercedes 230 (1981. aasta väljalase) ja Audi 80 (1984) seisavad praegu mõlemad aia ääres, ja sõiduriistu neist tänaseks ei ole. Aga riigil tuleb nad maha müüa, et veidigi raha tagasi saada. Dodge Caravan läinud aga nii hullusti katki, et see viidud juba autolammutusse ära.

Sünnipärane ärimehegeen Meelisel puudub. Käibemaks ja brutopalk on talle hämarad mõisted ja vaevalt tal endal täit aimu on, mis keerulistesse skeemidesse Tallinna poisid ta mässisid. Meelis oli rahul ühe protsendi ehk 60 tuhande krooniga, mis talle allkirjade andmise eest pakuti. Missugust tüli sellises aktsioonis osalemine endaga kaasa võib tuua – sellistes kategooriates Meelis-poiss mõelda ei osanud. 60 tuhat sai ta kätte ja Raasiku rahvas imestas, et näe, Meelisel on hakanud hästi minema, ehitas majale teise korruse. 

Kohtusse tuli Meelis tumedas džempris, istus liikumatult, küünarnukid põlvedel. Tundus, et ta on leppinud olukorraga, et kohus teda niikuinii õigeks ei mõista.

Aga vangi minna ta ei taha. Meelisel ei lähe iial meelest ära, kuidas ta ükskord kohtumajas paberid valesse tuppa viis, mispeale kohtunik vihastas ja Meelise kümneks päevaks kinni pani. See oli kole.

Vaatamata asjaolule, et inglise keeles Meelis Shakespeare'i ei loe (tal on selline ai-äm-ä-kopibukk tase), on Meelis ennast kokku võtnud ja sõitnud kaugele soojale maale, kus ta praegu laevu keevitab ja raha teenib. Võlad ja intressid tahavad tagasi maksmist, õiglus jalule seadmist, Eiknerile ja Rosenbergile koht kätte näitamist.

MADIS JÜRGEN

Mark Eikner

Hästi sümpaatne. Kena. Hea suhtlemisega. 30 aastat vana.

Loomulik intelligentsus on talle emapiimaga kaasa antud. Tal on kiire taip, aga samas on ta hea kuulaja. See kombinatsioon andvat talle äris tubli edumaa.

Tal on sinu jaoks aega. Ta ei tule kohtuma nii, et mobiiltelefon heliseb iga natukese aja pärast ja ta muudkui räägib telefoniga ja vabandab mokaotsast. Ta süveneb sellesse, mida sa räägid. Ja kui tal aeg otsa saab, annab ta sellest osavalt märku.

Margi miinuseks tuuakse, et enamasti valitseb tema jaoks kaks arvamust: Margi enda arvamus ja vale arvamus. Vastasel peavad olema hiilgavad argumendid, et Marki ümber veenda. Nii raudselt oma asja eest väljas.

Ta on põhjalik. Kui ta alustas raklaamiagentuuri Idea, oli Mark 24 tundi tööga seotud ja kodus polnud ka muud juttu kui et kas see tekst on viie sekundiga haaratav. Naisel oli juba sihuke kopp sellest ees, et vähe ei olnud.

Tegusa inimesena kanaliseerib osa energiat sporditegemisse. Ujumine, korvpall, jalgrattasõit.  Indrek Sei on rääkinud, et jumala õnn, et Eikner ujujaks ei hakanud. Vastasel korral oleks Seil raskeks läinud esinumbriks jääda.

Šikk kutt on Mark alati olnud. Samas pole ta selline, kes alati igal koosolekupäeval lipsus ja mansetinööpides välja ilmub. Ta võib vabalt ka T-särgis eelarvet arutada, aga mingi nipp peab sel särgil siis olema - värv või firmamärk. Riided ostab ise. Talle kohe meeldib. 

Kohtusse ilmus hallis ülikonnas, käitus tagasihoidlikult. Enamikule küsimustest vastas napilt: ei mäleta.

MADIS JÜRGEN