Õnnitlustega üle külvatud lavastaja Ain Mäeots käis kohaliku seltsimaja hoovis särades ringi ja rääkis, kuidas edenevad setukeelse menutüki põhjal vändatava mängufilmi proovivõtted. Ta rääkis sõpradele jumekatest projektidest, sh plaanist luua oma, Lõuna-Eesti Teater. Mäeotsal ei paistnud olevat mureraasugi.

Ööpäev hiljem on Vanemuise draamalavastaja nagu ära vahetatud. Meeleolu on teinud 180kraadise pöörde. Ühe Tallinna kesklinna šiki lokaali nurgalauas istub mees, kes läidab värisevi käsi ühe sigareti teise järel, pigistab veeklaasi ja võitleb pisaratega.

Sihvakas isand, keda üldsus teab karismaatilise näitleja, andeka lavastaja ja innuka seto omakultuuri edendajana, on silmitsi tontidega minevikust. Need on faktid, mida 34aastane mees pole seni julgenud laias ringis tunnistada: et ta oli kokaiinitarvitaja ja paadunud kasiinosõltlane.

Teatrihuviline diiler

 

Läinud aasta 22. aprilli varahommikul kõlas Mäeotsa korteris Tartus Kalevi tänaval uksekell. Politsei töötõendi esitanud külalised sõidutasid unesegase lavastaja Lõuna Politseiprefektuuri. Jutt polnud ähvardav aga konkreetne - teatrimehele tehti selgeks, et politsei jälgib juba ammu kahtlustatavat narkodiilerit Ivar Arrot, kelle koju nähti Mäeotsa päev varem hilisel tunnil sisenemas.

Oli see ehmatus või raske südametunnistus, aga Mäeotsa keelepaelad läksid valla ja ülekuulamise protokolli kanti järgmised read. "Eelmise, 2004. aasta augustis, kui mul olid pulmad, otsustasin tema käest pulmade ajaks kokaiini osta. Ivar oli nõus mulle kokaiini müüma ja ma ostsin tema käest kaks grammi 2600 krooniga. Peale seda olen Ivari käest ostnud regulaarselt umbes iga kuu ühe korra ühe grammi kokaiini."

Kokku vaid 40 minutit kestnud ülekuulamine andis politseile aluse vahistada Arro, kes lisaks muule oli tuntud kui paljude ööklubide kuldklient. Ametlikult maaäri ja kinnisvaraarendusega tegeleva mehega seotud aadresside ja tema käsutuses olnud Mercedese läbiotsimisel leiti lisaks kahele kasteedile ning metallist teleskoopnuiale pisike metallist vidin - "triibu" dosaator -, millel oli valge pulbri jälgi.

Arro, kes ekspertiisi põhjal oli vahistamise hetkel kokaiinijoobes, eitas kategooriliselt narkoäri ja väitis, et omas väikseid koguseid isiklikuks tarbeks. Isegi pärast kolme nädalat arestimajas raius ta ikka veel kangekaelselt, et tutvus Mäeotsaga lähtus vaid teatrihuvist. "Olen tema kaudu muretsenud teatripileteid," rääkis kahtlustatav diiler.

Arro mobiiltelefonidest leiti mitukümmend numbrit, enamik neist salvestatud varju- või hüüdnimedega. Vähesed, kes selles kataloogis oma õige nimega figureerivad, on Ain Mäeots ja tema ärimehest noorem vend M.Mäeots. Juhtumit menetlenud prokurör Kretel Tamm liigitab teatrimehe rolli juhtumis pigem positiivseks. "Ma hindan seda, et hoolimata tuntusest andis ta meile neid tunnistusi," nendib Tamm. "Tavaliselt on sellistes juhtumites tunnistusi väga raske saada." 

Narkopesa kohtu kõrval

"Tarvitasin seda kokaiini alati, kui mul oli mingi pidu, ja tarvitasin seda alkoholiga segamini. Kuna ma jään ruttu purju, siis tundsin, et kui olin peale alkoholi tarvitanud kokaiini, siis ma muutusin erksamaks ja enesetunne muutus paremaks. Kokaiini ja alkoholi segi tarvitades ei ole järgmisel päeval kunagi halb olla," selgitas Mäeots ülekuulamisel.

Kuuldavasti kuulus Arro suhtlusringkonda mitmeid Tartu prominente, nende seas üks linnavolikogu liige ja tuntud ettevõtja, ent kohtumaterjalidest nende nimed läbi ei käi. Ülekuulatud inimeste seas on küll üks diskor ja üks raadioajakirjanik. Peale Mäeotsa suutis politsei tuvastada kolm kodanikku, kellele Arro kokaiini vahendas.

Kellelt Arro ise uimasteid hankis, politsei välja selgitada ei suutnud. Tagantjärele tundub eriti jultunud, et "müügipunkt", kus kaubeldi valge pulbriga hinnaga 1300 krooni gramm, tegutses tema korteris Tartu Maakohtu naabermajas.

Näinud süüdistust ja selle toeks kogutud tõendeid, lõpetas Arro vastupunnimise ja sõlmis prokuröriga lihtmenetluse kokkuleppe. Mullu 14. detsembril toimunud istungil kulus kohtunik Rutt Teeveeril pool tundi, et kokkulepe kinnitada. Arro sai kaks ja pool aastat, millest loeti kantuks arestimajas viibitud kuus kuud ning ülejäänu määrati tingimisi. Et tunnistajaid kohtusse ei kutsutud ja avalikku istungit polnud, ei saanud toona teatavaks ka Mäeotsa saladus.

Kokaiiniärika kompanjon

 

Huvitava kokkulangevusena torkab silma, et 10 päeva pärast ülestunnistust politseis rääkis Mäeots Tartu Postimehele antud intervjuus esimest korda avalikult Vanemuise draamajuhi kohalt lahkumisest. Teatri peaprodutsent Paavo Nõgene täpsustab, et Mäeotsa leping lõppes tänavu 31. juulil ja tegevusele draamajuhina tõmbas joone alla "Taarka" etendus.

Nõgene kuuleb politseijuurdlusest ja Mäeotsa kokaiinitarvitamisest esimest korda. "Töisesse ellu ei kandunud küll midagi," pole tal ühtegi etteheidet. Draamajuhi kohast loobumine oli Mäeotsa vaba valik. Juhtkonna usaldusest kõneleb seegi, et mees jätkab Vanemuise koosseisulise lavastajana, kelle koormus on kaks etendust hooajal.

Kunstiinimese katsetus psühhotroopsete ainetega või pühapäevatarvitajast prominent pole iseenesest teab mis vapustav uudis. Alates lavakunstikateedri lõpetamisest 1994. aastal Vanemuise palgal ja sellest viimased kuus aastat draamajuhina töötanud mehe puhul ei saa eriliseks anomaaliaks liigitada ka ajutist närvilisust või ettearvamatut käitumist, millest teatris sahistati.

Mäeotsa imelikud seosed ei piirdu aga ühe narkodiileri kriminaalasjaga. Peale kuulumise Eesti Lavastajate Liitu ning osaluse mõnes meelelahutusühingus oli ta 1997. aastal firma Halo Interactive DDB Eesti AS asutajaaktsionär. Mäeotsa üks partner selles internetilehekülgi loovas ettevõttes oli Tarvet Vaik.

See nimi süütab signaallambikese iga krimireporteri peas. Samuti Tartus tegutsenud Vaik istub praegu türmis selle eest, et korraldas ja rahastas ulatuslikku kokaiinismugeldamist Venezuelast Eestisse koos mustanahalise elukunstniku Mike Emelaiga (õige nimega Michael Patrickson Olisah). Nende 11-liikmelisel jõugul õnnestus teadaolevalt smugeldada umbes 50 kilo Lõuna-Ameerika uimastit, mille turuväärtus oli 60 miljonit krooni. Venna asendusisik

Kui Ekspre ss on uurinud kohtumaterjale, äriregistri andmeid ja vestelnud Mäeotsa kolleegidega, helistab lavastaja ootamatult ise toimetusse. Tema esimene kommentaar on segane. "See asi ei ole päris nii, nagu tunnistusest tundub," teatab Mäeots. "Kui küsida, kas mul on praegu probleeme narkootikumidega, siis raudkindlalt ei ole."

Veider on ka seletus, kuidas ta Tarvet Vaiguga ühe firma omanikeringi ja nõukogusse sattus. "Ma kohtusin temaga ainult korra notari juures. See firma oli tegelikult minu venna asutatud."

31aastane MeeIis on äris sama tegus ja koloriitne kui tema vanem vend laval. Kaua juhtis M. Mäeots Eesti suurimat apteegiketti Apotheca ning kuulub praegu suuruselt kolmanda apteegiketi 5+ omanikeringi. Ta on osanik Tartu ööklubis Tallinn, mille osakud on hetkel laenu tagatiseks panditud klubi teisele osanikule pankur Rain Lõhmusele.

Narkodiiler Ivar Arro oli üks Tallinna klubi püsikundesid. "Tartu on väike. Tundsin teda nime- ja nägupidi. Ju me kusagil baaris numbreid vahetasime," selgitab M.Mäeots tutvust karistatud mehega. Ärimees rõhutab, et politsei pole pidanud vajalikuks temaga selles küsimuses kordagi kontakteeruda.

Oma vanema venna variisikuna kasutamisele on tal proosaline seletus. "Kellele sa ikka usaldad oma osaluse hoida kui mitte oma vennale, kui sul just asutamispäeval, kui kõik teised partnerid on juba notaris, selgub, et pass on kadunud?" ütleb M.Mäeots.

"Ei mina, Ain ega Halo partnerid, kelle hulka kuulus rahvusvaheline reklaamiagentuur DDB ja näiteks praegune Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi, ei osanud ettegi kujutada, millise tegevusega seostab politsei Tarvet Vaiku aastate pärast." Kurikuulus Vaik lahkus tema sõnul sellest ärist kolm kuud pärast algust, sest "tema panus muutus olematuks". Internetibuumi jahtudes läks firma pankrotti, aga enne jõudsid Mäeotsad sealt otsa lahti tõmmata.

Kaotas kasiinos sadu tuhandeid

Ain Mäeots nõustub Ekspressiga kohtuma. Ta valib päikesepaisteliste ja rahvarohkete terrasside asemel eraldatud kohvikunurga. "Ma ei salga, et olen kokaiini pruukinud. Need olid segased ajad elus, millele ma ei taha tagasi mõeldagi. See oli lihtsalt üks raju periood. Mõnes mõttes nagu sarvede maha jooksmine." On näha, et tunnistus on valus, aga algul katkendlikult, kuid edasi üha avameelsemalt annab Mäeots ülevaate rollist, millest üldsus seni midagi ei tea.

Teatrimehe kinnitusel ei muutunud ta kokaiinist sõltuvaks ja ainest loobumine pärast kohtingut politseiga ei valmistanud raskusi. "Minu tegelik probleem oli mängukirg," teeb ta üllatava avalduse. Raha põles kasiinode kaardilaudades. "Ma olin paadunud hasartmängur ja läksin omadega põhja. Kui ma (kokaiiniga) kellelegi halba tegin, siis ainult iseendale. Mu tegelik pahe oli hasartmängukirg."

"Ma mängisin väga kiiresti ja väga jõuliselt end võlgadesse. Ühel hetkel olin maha mänginud sadu tuhandeid," avaldab lavajõud. "Ma võtsin väga paljudelt võlgu ja ei öelnud, milleks võlgu võtan, ja sellega ma kuritarvitasin usaldust," kahetseb teatrimees.

Mäeotsa väitel ei sooritanud ta politseile silma jäänud uimastiostu endale, vaid inimesele, kellele ta oli seoses kasiinohaigusega võlgu. Tema vereproov, mis pärast politseis käiku tehti, oli puhas.

"Hasartmänguvõlgu likvideerin ma siiani," t un nistab me es , kes katkestas tsükli aasta taga si. Siis tunnistas ta probleemi ka perele ja lähedastele sõpradele. "Praegu tekib mul mängupõrgu peale mõeldes kerge okserefleks." Mäeots pole veel valmis oma mängupahest üksikasjalikult rääkima. "Ükskord teen sellest väga valusa filmi," lubab ta.

Kümneid lavastusi teinud teatrimehel on hirm, et pisike apsakas tekitab talle avalikkuses paaria maine, hirmutab ära sõbrad ja toetajad ning tõmbab kriipsu pooleliolevatele projektidele. "Ma olen praegu õnnelik inimene. Ma jään mõttetu asja pärast vahele, mis võib kõik perse keerata," on Mäeots õnnetu. "Ma olen püüdnud ja suutnud selle unustada. Mul on kõige selle juhtunu pärast sügavalt kahju, ma olen valusa õppetunni saanud ja ma vabandan kõigi ees, kellele ma selle juhtumiga haiget teen."