Teinonen sai Eesti passi hoolimata armeekarjäärist
Sõjalise natsirühmituse loomises kahtlustatav Risto
Mikael Teinonen (pildil) sai Mart Laari valitsuselt kodakondsuse,
kuigi oli teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi
sõjaväes.
Juba jaanuaris 2002 juhtisid siseminister
Tarmo Loodus ja rahvastikuminister Katrin Saks valitsuse tähelepanu
faktile, et Teinonen teenis aastatel 1980–1984 Soome relvajõududes
kaadriohvitserina. Kodakondsuse seadus kehtestab Eesti kodakondsuse andmise
“imperatiivse keelu” isikule, kes on teeninud
kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt
reservi arvatud või erru läinud.
Imperatiivne keeld
tähendab, et seda tuleb rangelt järgida.
Laari valitsus
seda ei teinud.
Ettepaneku anda soomlasele kodakondsus esitas
teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Ta põhjendas seda
asjaoluga, et Teinonen aitas edendada siinset skaudiliikumist.
Detsembris 2001 nõustus Laari valitsus Jürgensoni ideega
ühehäälselt. Siseministeerium sai ülesande valmistada ette
kodakondsuse andmise eelnõu. Paberi koostamisel soovitas valitsus
pöörata tähelepanu sellele, kuidas tõstsid Teinoneni
teened Eesti rahvusvahelist mainet.
Isamaa ja Res Publica Liidu
pressiesindaja Rauno Veri: “Kahjuks on Teie poolt antud aeg liialt
lühike, et selle jooksul toonaseid asjaolusid rekonstrueerida ja
analüüsida.” Eesti Ekspress küsis kommentaari
kolmapäeva pärastlõunal, napilt enne lehe trükki
minekut.
“Samuti nõuaks hoopis enam aega kontrollida,
kas isik esitas kodakondsustaotluses oma mineviku kohta tegelikkusele vastavaid
andmeid või varjas asjaolusid, mis takistanuks kodakondsuse
saamist,” ütles Veri.