Terrorisminõunik luiskas end ramboks

Omal ajal muuhulgas Arnold Rüütli ihukaitset juhtinud ja Eesti eriteenistusi nõustanud iirlast Jim Shortti süüdis tatakse pettuses.

Augustis 1990 ilmus Eesti Päeva­lehes esimene vähestest artiklitest salapärase iirlase, kolonel Jim Shortti kohta, keda tutvustati kui maailma üht juhtivat eksperti terrorismivastases võitluses. Ta aitas rajada noore Eesti riigi eri- ja ihukaitseteenistused ja andis seeläbi tuule tiibadesse mitmele tänasele tipptegijale.

Nüüd kirjeldab briti press 56­­­aas­tast Shortti kui jultunud bluffi­jat, kes ehtis ennast võõraste sulgede­ga ning tõmbas haneks valitsusi ja pro­minente. Skandaal puhkes, kui mees määrati 2008. aastal audiito­riks, kes pidi kontrollima Briti valitsu­se ruumide valvet. Tagantjärele tuli välja, et tema hiilgav CV oli täis väidetavaid väljamõeldisi.

Shortt ise kinnitab Ekspressile, et see on õel laim, mida levitavad tema konkurendid ja mida võimendab kollane ajakirjandus. “See kõik on bullshit!” iseloomustab Shortt kahtlusi.

Shortti tegevus Eestis pole väljamõeldis. Eesti üldsus nägi teda esimest korda 1990. aasta laulupeol, kui ta juhtis tollase Ülemnõukogu ­esimehe ­Arnold Rüütli ihukaitset. Ülikondades, päikeseprilli­dega surmtõsiseid mehi vaadati lauluväljakul üllatuse ning imetluse seguse pilguga, sest riigijuhi personaal­ne ihukaitse oli Eestis sisuliselt tundmatu fenomen.

Samal ajal toimus Tallinnas Rüütli, Edgar Savisaare,­Anatolijs ­Gorbunovsi ja Vytautas Landsbergise kohtumine. “Me julgestasime neid, kui nad omavahelistes vest­lustes lõid Balti vabaduse,” meenutas Shortt hiljem. “Kaitstes demokraatlikus ühiskonnas presidenti või peaministrit, on ihukaitsja demokraatia lõplik valvur,” oli üks Shortti meeldejäävaid lauseid.

Soome kapo saadik

Kuidas sattus iirlane keset laulvat revolutsiooni? Selle kohta oli tal eriline versioon. Aasta varem olevat Soome kaitsepolitsei esindaja kutsunud Shortti saunaõhtule, kus tegi ettepaneku osaleda riskantses projektis. “Mult küsiti, kas ma oleks valmis aitama Eesti rahvast või nagu soomlased ise nimetasid – meie väikseid vendi Eestis,” pajatas Shortt.

Oli aeg, mil Eesti riiki praktiliselt veel ei eksisteerinud ja lääs ei söandanud avalikult sekkuda. Sisult oli see avantüür vaenlase tagalas, sest piire kontrollis veel KGB. Läinuks Eestis midagi untsu, oleks lääne sõbrad siia appi saadetud iirlasest lihtsalt lahti öelnud.

Tagantjärele on ka ­salapärane, kuidas Shortt, kes esindas ametlikult rahvusvahelist ihukaitsjate organisatsiooni International Bodyguard Association (IBA), koos paari kaaslasega üle N Liidu piiri sai, kaasas kotitäied moodsaid lääne relvi ja varustust. Igatahes hakkas ta siin tegema ihukaitsjate ja terrorismi­vastast koolitust. Muuhulgas tegi ta koostööd vast loodud Eriteenistusega.

Teiste seas sai neil kooli­tustel esimest korda korralikult pauku teha noor ­Jaanus Rahumägi. “90ndatel otsisime tikutulega tegelasi Eestisse mingisugust koolitust andma ja mitte ükski riik polnud valmis kedagi siia saatma. Fakt on see, et mis ta siin tegi, oli professionaalne,” räägib praegune Riigikogu liige ja julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni esimees. Rahumägi sõnul andis Shortt ka tugeva tõuke eraturvafirmade arengule Eestis, sest aastate jooksul käis tema treeningutel sadu inimesi.

Munk, rambo ja parun

Shortti esitatud dokumendid viitavad, et Eestis võeti teda vähemasti algul tõsiselt. Näiteks 1992. aastal väljastas Politseiameti peadirektor Jüri Nurme tõendi, et Shortt määrati vanemkonsultandiks terrorismivastase võitluse alal. Sarnased sertifikaadid andsid talle Kaitseliidu tollane ülem Johannes Kert ja Lennuameti asedirektor Mati Sõrmus.

Eestlastele ei jätnud kustumatut muljet mitte ainult Shortti kaasa toodud arsenal, vaid ka seikluslik elulugu. Pärast kooli lõppu väidetavalt viis aastat frantsiskaani preestriks õppinud Shortt tegi elus kannapöörde ja astus Briti erivägedesse, mis viis ta koolitajana missioonidele maailma eri kriisikolletesse. Näiteks aitas ta enda sõnul 1987–1988 Afganistanis nõukogude vägede vastu võitlevaid modža­heede.

1995. aastal sai Shortti niigi romaani väärt elulugu veel ühe oota­matu peatüki, kui ta ­nimetati Castleshorti paruniks! Tema enda sõnul on iiri aadlitiitel pigem aunimetus, mis ei kandu isalt pojale, vaid määratakse klanni vanemate poolt.

Teadaolevalt ei maksnud Eesti riik Shorttile ega tema juhitud IBA-le mingit raha. Ta sai küll Kaitseliidu ordeni ja Urmas ­Sõõrumaa allkirjaga tänukirja turvafirmalt ESS, kuid riik teda rohkem meeles ei pidanud. Kas oli asi selles, et Shortti peeti iirlastele omaselt andekamaks jutuvestjaks kui eriüksuste koolitajaks, või hoopis selles, et ta langes karjeristide ohvriks, nagu ta ise usub, aga 1996. aastal tegi ta Eestis oma viimase ametliku koolituse.

Edevus ajas upakile

Shortt esitleb meelsasti pilte ja dokumente oma mahukast arhiivist, mis näitavad, et ta on kaitsnud vippe kuningliku pere liikmetest maailma tippartistideni ja miljardäridest diplomaatideni.

Tänu sellele palgati Shortt 2008. aastal sõltumatuks audiitoriks, kes pidi andma hinnangu Briti valitsuse ehk Whitehalli tööruumide julgeolekule ja valveteenistusele. Kuid siis ujusid pinnale väited, et muuhulgas peaminister Gordon Browni kasutatavate ruumide julgeolekuga tegeleva mehe enda minevik on bluff.

Endiste sõjaväelaste tähelepanu tõmbas, et Shortt esitles end mitme elitaarse Briti eriüksuse, nagu SASi ja langevarjurite veteranina, kuid sellest polnud mingeid tõendeid. Kui ka ajakirjandus hakkas asja uurima, tulistati Shortti elulugu sõelapõhjaks. Väidetavalt polnud ta iial ametlikult üheski eriüksuses. Lisaks armastas võltsveteraniks ristitud mees mundritel kanda ordeneid, mis anti välja I ja II maailmasõjas.

“Mul on kõige kohta tõendid,” raiub Shortt, kes tegi enda sõnul laimukampaania kohta avalduse politseile ja valmistab ette kohtu­hagi. Ka Whitehalli endine turvaosakonna ülem Brian Ware, kes Shortti palkas, kinnitab Ekspressile, et iirlasele pole mingeid etteheiteid ja tema lahkumine ametist polnud selle skandaaliga seotud.

Jaanus Rahumägi, kes siiani Shorttiga aeg-ajalt suhtleb, ei näe kogu loos midagi traagilist. Tema sõnul saatis Shortti ka Eestis skeptikute koor. “Ta oli algusest peale värvikas tüüp. Aga ta oli ainuke variant, mis meil toona saada oli, ja see oli tänuväärne. See, mis tema ümber praegu Inglismaal toimub, ei ole meile tähtis.”