Tiesenhausen vaidleb advokaadiga tasu üle
Pärast aastatepikkust tarmukat võitlust sai aadliproua Brunhild Dorothea Tiesenhausen oktoobris tagasi tema suguvõsale kuulunud maja Toompeal. 2. juulil mõisteti Tallinna linnakohtus petuskeemidega kinnistu varastamises süüdi viis tegelast eesotsas Marian Vahuri ja Vahur Pajomäega. Tiesenhausenit esindas kohtus vandeadvokaat Paavo Koch, kellele makstud tasu - 29 000 krooni - pidid kohtuotsuse järgi hüvitama süüdimõistetud.
Tegelikult oli see vaid väike osa summast, mis Tiesenhausen lubas oma advokaadile maksta. Koch asus siniverelise daami teenistusse mullu kevadel. Klient lubas talle lisaks 1200kroonisele tunnitasule (pluss käibemaks) maja tagastamise korral tulemustasu 10 protsenti kinnistu väärtusest.
Tänavu 27. mail sõlmisid pooled uue lepingu, millega Tiesenhausen soostus maksma juba 15 protsenti oma maja turuhinnast. Selleks ajaks oli enam-vähem selge, et maja välja petnud kurikaelad tunnistavad oma teod üles ning vanaproual on lootus maja tagasi saada.
Viimati kinnitas proua valmidust maksta tulemustasu 1. novembril.
Oma sõnul sai ta aga juba samal päeval aru, et temalt tahetakse lihtsalt raha välja pressida ning ta otsustas koostöö advokaadiga lõpetada. Sinnamaani oli proua poolteist aastat korralikult arveid maksnud ega olnud tulemustasu kokkulepte protestinud.
“Alguses tundus, et maja tagasisaamine oli tema teene, aga hiljem sain aru, et mind istutatakse võlgadesse. See 15 protsenti on ainult põhjus, et minult maja ära võtta,” on Tiesenhausen veendunud. Lepingusse sisse kirjutatud tulemustasu pidas ta lihtsalt “hea tahte avalduseks”.
Tema sõnul on advokaat endale juba välja vaadanud kõige magusama tüki – 250 ruutmeetrit maja teisel korrusel.
Tasu hea töö eest
Aastatega on daam maksnud advokaatidele sadu tuhandeid kroone. Varem esindas teda Margus Heegi büroo, kellele tuli iga kuu õigusabi eest maksta 3000 krooni, kuigi mingeid teenuseid see daami kinnitusel sageli ei tähendanud. Advokaadi omamine andis lihtsalt teatud kindlustunde ja mõte teistelt juristidelt nõu küsida ei tulnud pähegi. Kochile on ta seni maksnud 228 000 krooni.
Kohtus petuskeemi korraldajaid süüdistanud riigiprokurör Andres Ülviste ütleb, et pole varem sellist asja kuulnud, et kriminaalasjas saaks advokaat tulemustasu.
“Kannatanul ei pea kriminaalmenetluses üldse esindajat olema,” seletab Ülviste. “Kui Tiesenhausenil poleks esindajat olnud, oleks tulemus olnud täpselt samasugune. Kurvits tagastas kinnistu vältimaks teda ähvardavat vangistust ehk Kaitsepolitsei ja prokuratuuri hea töö tulemusena."
Seadus ütleb, et kannatanu võib kriminaalmenetluses osaleda ise, tal võib olla kuni kolm esindajat või nad võivad esineda koos.
Paavo Koch täpsustab, et kohtuotsuses lahendati karistusõiguslikke küsimusi, kuid Tiit Kurvitsale kuulunud OÜ Pankrannik pahausksuse tõestamine sai lahenduse Tiesenhauseni ja Kurvitsa vahel sõlmitud tsiviilõiguslikus kompromisslepingus.
“Ilma igasuguse piinlikkuse ja valehäbita väidan, et kompromisslepingu allkirjastamine sai võimalikuks tänu minu ja kogu meie meeskonna äärmiselt suurele tööle, vaevale ja jõupingutustele. Tehtud töö tulemusena sai klient kinnistu omanikuks.”
Koch kinnitab, et tulemustasu lubab advokatuuriseadus. Advokaat võib saada tasuks osa kliendi kasust, mida klient saab õigusteenuse osutamise tõttu. “Mida motiveeritum on sõdalane, seda vapramalt ta võitleb ja parem on tulemus. Tulemustasu kokkulepe oli nii minule kui kogu Advokaadibüroo Ruus, Koch & Partnerid meeskonnale tõsiseks ja peamiseks stiimuliks, me andsime endast parima, võitlesime ja võitsime lahingu. Ma arvan, et see fakt räägib kõnekalt enda eest!” kinnitab Koch.
2000. aastal vahetas Tiesenhauseni maja petturite käes omanikku kord viie, kord kuue (küll olematu) miljoni krooni eest. Asjatundjad hindasid kinnistu väärtuseks toona veidi üle kümne miljoni. Nüüd võib hind erinevatel hinnangutel küündida kolm-neli korda krõbedama summani. See tähendaks, et advokaadi 15protsendiline tulemustasu oleks vahemikus 4,5-6 miljonit krooni.
Võitlus lõpuni
Detsembri alguses sai Tiesenhausen advokaadilt kirja, milles too viitab kokkuleppele ning tunneb huvi, millal klient kavatseb lubatud summat tasuma hakata. Tiesenhausen pöördus seepeale 13. detsembril avaldusega prokuratuuri. Prokuratuuril on kümme päeva aega mõelda, kas alustada uut kriminaaljuurdlust.
“Tundub, et advokaat on viinud kliendi eksiteele, sest inimene ei ole juriidiliste detailidega kursis ja keegi ei eeldagi talt seda,” räägib Ülviste. Igatahes peaks tema sõnul Kochi tegevusele hinnangu andma advokatuuri aukohus.
Koch ei näe vähimatki põhjust, miks peaks advokatuur tema käitumist arutama. Klient on õnneliku lahenduse saanud kohtuprotsessi vältel ja järel korduvalt kirjalikult kinnitanud oma soovi kokkulepet täita, mistõttu on bürool õigus ka tasu nõuda. “Advokaadibüroo Ruus, Koch & Partnerid mainele ei heida varju asjaolu, et küsime oma teenuse eest kokkulepitud tasu, samuti nagu Eesti Ekspressi renomeed ei kahjusta see, et ta ei jaga ajalehti tasuta,” nendib Koch.
Mida kavatseb aga magusas kohas asuva kinnistu omanik edasi teha? Maja müüa pole tal igatahes kavas. Ta ei saagi seda enne teha, kui on selge, kas advokaadil on õigus osale majast või mitte. “Ma pole raha peal väljas, mul on printsipiaalne küsimus,” raiub Tiesenhausen. “Ma olen valmis seda asja ajama kuni viimaseni, kuni ma elan!”
Tiesenhauseni maja saaga:
1990ndate alguses tagastatakse Brunhild Dorothea Tiesenhausenile tema isale kuulunud kinnistu Tallinnas Toompeal aadressil Kohtu 12/Toom-Rüütli 8. 1700ruutmeetrisel maatükil on kaks hoonet, kus asuvad rendipinnad.
1999 oktoobris vormistab proua Tiesenhauseniks maskeerunud tankist notar Sirje Rõõmu juures volituse enda eest tehinguid teha Aavo Vesilinnule, kes müüb maja kuu aega hiljem viie miljoni krooni eest oma tuttavale Mati Kullamäele.
2000. a veebruaris ostab kinnistu “heauskselt” kuue miljoni krooni eest Tiit Kurvitsa firma Pankrannik. Paar nädalat hiljem avastab proua Tiesenhausen, et keegi tegutseb tema kinnistul ja teavitab politseid. Kapo juurdlus jõuab aga tõdemuseni, et Tiesenhausen heauskselt ostjalt maja tagasi ei saa.
2002. a mais tuvastab Kapo Tiesenhausenina esinenud Sirje Vesi ja tema kuriteokaaslase Avo Vesilinnu isikud. Petuskeem hakkab hargnema.
2004. a suvel saabub läbimurre, kui Tiit Kurvitsa abikaasa annab kohtus tunnistusi, mille järel nõustub mees kinnistust loobuma. 25. oktoobril jättis Ringkonnakohus linnakohtu suvise otsuse muutmata ja maja jääb selle õigusjärgsele omanikule Tiesenhausenile.
