1950. aasta 5. juunil sünnib Tallinnas Tiit Madisson

Ta lõpetab Rakvere õhtukeskkooli, töötab autojuhi, remondotöölise ja ajakirjanikuna.

Ei taha olla N Liidu alam

70ndate lõpp. Madisson hakkab vastu Nõukogude võimule, sest nagu ta ise ütleb, ei suuda enam olla Nõukogude alam. Kiusab poliitlektoreid tülikate küsimustega. Saab suure elamuse raamatust "Nimed marmortahvlil". Teeb kaastööd omakirjastuslikule väljaandele “Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis”. “Lisanduste…” paljundamisega jääb KGB-le vahele.

Tutvumine vabadusvõitlejatega

1980 kohtub vabadusvõitlejate Jüri Kuke ja Mart Niklusega. Moskva Olümpiamängude ajal paneb KGB Madissoni koos kodutute ja alkohoolikutega vahi alla, et ta mingeid provokatsioone ei organiseeriks.

Poliitvang

1980. aasta oktoobris arreteeritakse Madisson süüdistatuna nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas.

1981 15. mail määrab ENSV Ülemkohus Madissonile neli aastat vabadusekaotust range režiimiga laagris ja kaks aastat asumist. Madisson vabaneb 1986. aasta mais.

Hirvepark

1987 23. augustil on Madisson Hirvepargi rahvakogunemise üks organiseerijaid. Lagle Parek kiidab pärast, et Madisson on aktsioonimees ja et Madissoni kõne Hirvepargis oli ülihea. Madisson toob esile Molotov-Ribbentropi salaprotokolli.

Pagendus Rootsis

1987. aasta septembris sunnib KGB Madissoni Eestist lahkuma. Madisson elab kolm aastat Rootsis, teeb saateid raadiole Vaba Euroopa. Avaldab välismaal üle saja artikli, annab paarsada intervjuud. Kasutab varjunime Silber Ronk.

1990 saabub tagasi Eestisse. Annab Pärnus elades omaenda kulu ja kirjadega välja ajalehte Võitleja. Lehte ilmub kuus numbrit, enne kui see pankrotti läheb.

KGB toimik aknast välja

1991 Ühel hommikul kuuleb Madisson, kuidas Savisaar raadios räägib, et KGB on Eestis likvideeritud. Madisson ise on Eesti Komitee KGB likvideerimise komisjoni esimees, aga oma toimikut ta veel näinud ei ole. Madisson jookseb Pärnus KGB maja ette vaatama, kuidas olukord on. Näeb, et sõjaväeauto seisab maja ees. Kogub mõned sõbrad kokku, püstolid kaasas. Teatab KGB meestele, et kõrvalmajas on bensiinitsistern, vaat kui pistame teid põlema! (Pärast ütleb, et tegi nalja.) KGB-mehed löövad verest välja ja annavad Madissonile toimikut lugeda. Madisson teeb KGB ülema akna lahti, viskab toimiku õue ja hüppab ise järele.

Pärast kommenteeritakse, et ju tal seal toimikus midagi oli, mida teised nägema ei pidanud.

1993. aastal levib ajalehtedes BNSi vahendatud teade, milles Žirinovski esindaja Eestis, Vene Kodanike Liidu üks juhtidest Pjotr Rožok nimetab Madissoni “tõeliseks eestlaseks”. Madisson peab kuritegevuse vastase võitluse kavandamisel ühiseid plaane Vene marurahvuslastega.

Rahvuslaste keskliit

1994. aasta 12. märstil peetakse Estonia kontserdisaalis Tiit Madissoni juhtimisel Rahvuslaste Keskliidu asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".

Sõna võttavad prohvet Priskilla Mändmets ja Jaanus Raidal. Rõdul jälgib kotkapilguline Kalle Kulbok (vikatiga ja timukarüüs), assistentideks kaks härrat rojalistide partei Timukate Tsunftist.

Madisson lubab kolme kuuga Eestis kuritegevusele lõpu teha. Lubatakse hakata looma relvastatud rühmi, kes kantpeadele julgelt vastu astuksid. Selle töö suurimaks spetsiks nimetab Madisson Benito Mussolinit, kes Sitsiilia maffia Itaaliast jõuliselt välja peksis. Munderid Madisson oma meestele ei kavanda. Plaan on hakata kandma musti särke.

Metalli pärast tingimisi vangi

1995 avastatakse EMEXi Pärnu osakonnas 2500tonnine puudujääk, rahalises väärtuses 1 384 175 krooni. EMEXi Pärnu osakonna juhatajale Tiit Madissonile mõistetakse metallivarguse eest üks aasta tingimisi kaheaastase katseajaga. Toimikust leiavad ajakirjanikud tunnistajate ütlusi, et raha kasutati Rahvuslaste Keskliidu loomiseks.

Raamat

1996 avaldab Madisson mälestusteraamatu “Vastasseis”, milles kirjeldab elu ikestatud Eestis, Gulagi laagris ja Kolõmal.

Vabastusarmee

1996. aasta 27. mail kohtub Tiit Madisson välisministeeriumis vana tuttava Mari-Ann Kelamiga. Räägib proua Kelamile, et elu Eestis on käest ära. Et saksad sõidavad, kurbade silmadega mersud tagumiku all, ja lihtsad inimesed on kibestunud. Tutvustab Mari-Ann Kelamile dokumenti “Eesti saatus?”. Räägib, et on vaja luua Vabastusarmee ja pukki on vaja panna aus valitsus ja et selleks on vaja raha. Madisson palub Mari-Annel anda peaministrer Tiit Vähile edasi tekst “Eesti saatus?” ja paluda valitsuselt raha.

Madisson annab proua Kelamile märkmepaberi, kus on skeem ja kiri, kuidas valitsus peab saatma kellegi Viru väljakul Nehatu hamburgeriputka juurde ja täitma tema nõudmised 24 tunni jooksul. Parool on “Minu nimi on Nataša. Kas teie olete Hirve Pullapää?”

30. mail kohtub Tiit Madisson Kaitseväe juhataja kolonel Johannes Kerdiga ja seletab, et korrumpeerunud valitsus tuleb maha võtta. Kert küsib vastu, et kes võiks olla parem peaminister kui Tiit Vähi ja Madisson arvab, et Endel Lippmaa oleks parem.

Madisson teatab, et on moodustatud Vabastusarmee, millel on seitsmeliikmeline staap ja et kui Vähi valitsus Vabastusarmeele kaht miljonit dollarit ei anna, hakkavad Toompea poole lendama raketid ja et peamisterile võidakse kuul pähe lasta. Raha minevat Kaitseliidu ja Ruhnu saare jaoks.

Siseministriks soovitab Madisson Urmas Sõõrumaad. Kolm valitsusliiget peaksid tema meelest olema venelased. Žirinovskit nimetab Madisson oma sõbraks.

Advokaat tituleerib Tallinna Linnakohtus oma kliendi idealistlikuks naivistiks, mitte kurjategijaks. Kohus mõistab Madissoni süüdi ja ta saab kaheaastase vabaduskaotuse.

Madisson ütleb viimases sõnas, et on Eesti riigis pettunud.

1997. aasta oktoobris kirjutavad Enn Tarto ja Viktor Niitsoo kirja ning riigiprokurör Indrek Meelak annab 14. novembril välja määruse, et Madisson tuleb viivitamatult vabastada.

1999 ilmub trükist Tiit Madissoni teine raamat “Riigipööraja märkmik”.

2001 astub Madisson Keskerakonda ja 2004 maikuus esitab avalduse Keskerakonnast lahkumiseks. Madisson kirjutab, et nüüd, kus Keskerakond on koalitsioonilepingu järgi deklareerinud Euroliidu ja NATO-suunalist välispoliitikat, on ta valiku ees, kas leppida Eesti riikluse likvideerimisega ning maa ja väikeettevõtluse hävinguga või lahkuda erakonnast.

2004 ilmub Madissoni kolmas raamat “Maailma uus kord”, mille sõnum on, et Eesti riiki ja Eesti panka valitsevad vabamüürlased. Holokausti nimetab Madisson raamatus maailma ajaloo kõige suuremaks valeks. Ta väidab, et valdav enamik koonduslaagrite vange suri epideemilistesse haigustesse ning gaasi Züklon-B kasutati ainult tüüfust edasi kandvate täide tapmiseks.

Raamatu kohta arvatakse, et see ei ole Madissoni kirjutatud ja et raamatu tegelik autor on Jüri Lina.