NOORUS ON ILUS AEG: “Kas kabelis ei taha enam kõndimas käia. Nüüd on ju ilusad ilmad, õhtuti...” – “Oh, eks ole saand käia kah juba küllalt.” – “Enam ei taha?” – “Ei taha, nagu...” – “Mis sa siis tahad?” – “Kodu.” –” Õige titake, tema tahab kodu!” Kaader filmist

Kuna eestlased on teinud palju filme, panime valiku tegemisel paika ka paar kriteeriumit: teose puhul ei tohi oolla tegemist teleetenduse, sarja vms.; peab olema saanud vähemalt 20 häält.

Aimu sellest, kuidas Imdb-s reitingud kujunevad, saab siit.

Imdb.com- i järgi tehtud edetabel ei pretendeeri absoluutsele tõele. Hinded tõusevad ja langevad kiiresti, kui näiteks filmil on seni olnud vähe hindajaid. Kindlasti on mõned olulised teosed kahe silma vahele jäänud ja vajadusel saab tipp-30 täiendust (vastava märkuse saab jätta loo kommentaaride alla). 

Samas saab edetabelist päris tõese pildi sellest, millised filmid on eestlastele tähtsad ja mida väärtustatakse. Sama lugu oli näitlejatega. Eesti kinokunsti kullafondi hulka kuuluvates filmide tegemisel on tihtipeale löönud kaasa Kaljo Kiisk, Sulev Nõmmik, Jüri Järvet, Tõnu Kark, Ervin Abel, Peeter Simm.

 

1. Kevade (1969) 9.0/10 (289 häält)

Eesti filmiklassika hulka kuuluv teos, mida näinud pea iga eestlane. Režissööriks Arvo Kruusement. Film valminud Osar Lutsu samanimelise raamatu ainetel.

2002. aastal valisid filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti filmiks.

"Kevade" keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne.

Loe lisaks: Debüteeris Luts ja debüteeris Kruusement

2. Viimne Reliikvia (1969)  8,7/10 (422 häält)

Lavastas Grigori Kromanov. Filmi käsikirja kirjutas Eduard Bornhöe ajaloolise romaani „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ järgi Arvo Valton.

"Liivimaa parim ratsutaja" Hans von Risbieter tutvub ratsaretkel kauni Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on lahkesti nõus nad paari panema, kui saab enda valdusse Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Verepulmaks muutunud pulmapeolt päästab Agnese aga hoopis vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Ülejäänu, nagu teada on ajalugu.

Näitlejad: Ingrida Andrina, Aleksandr Goloborodko, Elsa Radzina, Rolan Bõkov, Eve Kivi, Uldis Vazdik, Raivo Trass, Peeter Jakobi ja Karl Kalkun jt. Surematu soundtracki loojaks on Uno Naissoo.

3. Siin me oleme! (1979) 8.6/10 (159 häält)

Lavastas Sulev Nõmmik. Peaosades Ervin Abel, Lia Laats, Ervin Abel, Karl Kalkun jt. Film valminud Juhan Schmuuli  "Suvitajad" ainetel.

Rahulik elu rannaäärses talus Muhumaal. Ühel päeval sõidab talu õue aga mürisev sapakas. Autost astuvad välja kohutavalt lärmakas ning uhke naine (Lia Laats) ja tolle abikaasa (Ervin Abel) - pealinnast tulev paar on otsustanud veeta enda suvepuhkus looduskaunis kohas. Auahne naine üritab maainimesi enda pilli järgi tantsima panna, kuid kohalikele selline käitumine sugugi ei meeldi ... (Filmiveeb.ee)

4.-5. Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas (2006) 8.5/10 (312 häält)

Vaata: Tulnukas ehk Valdise päästmine 11 osas

Eesti filmi sõimusõnade edetabelis on “Tulnukas” vaieldamatult esikohal. Filmi menu internetis näitab, et klientidel on selle uue keele järele suur nõudlus.

Jaan Ruus: Ühel õhtul norib noorukite kvarteti üks liige Valdis (Märt Avandi) saunalistega tüli, ja kui viimaste kannatus lõpuks katkeb, antakse talle tubli obadus. Noormees ärkab tabula rasa’na – ta on kaotanud mälu ning ei saa aru suhetest enda ümber.

Loe lisaks: "Tra sul hakkas!"

4.-5. Mehed ei nuta (1968) 8.5/10 (108 häält)

Komöödia. Lavastas Sulev Nõmmik. Stsenaariumi kirjutasid Nõmmik ja Enn Vetemaa.

Grupp unetusetõve käes vaevlevaid keskealisi mehi otsustavad minna uude sanatooriumisse, et seal enda hädad ravitud saaks. Kuid tõelise sanatooriumi asemel viiakse nad ravile üksikule asustamata saarele. Varsti asjast taibates üritab seltskond iga hinna eest sealt minema saada (Filmiveeb.ee).

6.-7. Klass (2007) 8.3/10 (1887 häält)

Eesti ühiskonnas vastuolulisi tundeid tekitanud Ilmar Raagi noorsoodraama.

Klassis käivad Anders (Lauri Pedaja), klassi põlatuim nohik Joosep (Pärt Uusberg) ja teda kiusamise eest kaitsev Kaspar (Vallo Kirs), kes ei suuda taluda Andersi algatatud klassi nõrgima õpilase süstemaatilist peksmist ja kiusamist. Kaspar on maalt pärit, aga suudab end linnanoorte klassis kehtestada ja meeldib õnnekombel ka klassi populaarseimale tüdrukule Theale (Paula Solvak) (EE 24.09.2007).

Loe lisaks: Kes viimasena klassi tuleb, on pede

6.-7. Georgica (1998) 8.3/10 (76 häält)

Sulev Keeduse film vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär – vana hobune – sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse „Georgicat“ ladina keelest suahhiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada.

8. Nukitsamees (1981) 8.2/10 (104 häält)

Oskar Lutsu samanimelise jutustuse järgi tehtud muusikaline lastefilm.

Metsas ära eksinud Iti ja Kusti (Anna-Liisa Kurve & Ülari Kirsipuu) satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe (Egert Soll), et temast normaalne laps teha. Väikeste sarvedega selli ümberkasvatamine osutub loomulikult raskeks, kuid headus viib sihile (Filmiveeb.ee).

9.-10. Lammas all paremas nurgas (1992) 8.1/10 (79 häält)

Lastefilm, mille lavastajaks on Lembit Ulfsak. Ühel hommikul katsetab Toomas jõe ääres enda ehitatud raketti. Nii algab tema tutvus tulnukahuvilise pudelikorjaja Ahvenaga. Juhuslikult leiavad nad jõe põhjast vanaaegsed pudelid. Pealtnäha tühjad, proovib Ahven need rahaks teha. Ent taarapunkti pealik avastab ühe pudeli seest juhised väärtusliku maali leidmiseks ja asub oma jõuguga taiese jälgi ajama. Toomasele on määratud märkamata jäänud varandusega uuesti kohtuda. Sõber Harri kadunud koti jälgi taga ajades satuvad nad sama jõugu jälile ja algab seiklus, kus mõistus trumpab üle ahnuse.

9.-10. Suvi (1976) 8.1/10 (128 häält)

Lavastas Arvo Kruusement. Järg filmile "Kevade". Oskar Lutsu romaanide "Suvi" ja "Tootsi pulm" ainetel.

11.-12. Noor pensionär (1972) 8.0/10 (68 häält)

Lavastas Sulev Nõmmik. Peaosades Lia Laats ja Ervin Abel.

Endine balletitantsija jääb pensionile ja hakkab uut elumõtet otsima. Peale mõningaid seiklusi leiab ta endale viiuliõpetaja ameti. Kuid tüdruk kellele ta viiulitunde andma peaks on huvitatud rohkem langevarjuhüpetest ja mootorrattasõidust (Filmiveeb.ee).

11.-12. Lepatriinude jõulud (2001) 8.0/10 (57 häält)

Janno Põldma ja Heiki Ernitsa animafilm.

Lepatriinupoiss Tim läheb Jõululaupäeval külla lepatriinutüdruk Miale. Mia väike majake ripub kuuse otsas. Siis aga tuleb inimene, raiub kuuse maha ja viib endale koju jõulupuuks. Tim ja Mia satuvad toaputukate maailma. Lepatriinud asuvad otsima teed metsa, paraku ei tea ükski toaputukas, mis asi mets on. Läbi mitmete naljakate sündmuste jõuavad Tim ja Mia oma otsingutes lõpuks kapi otsa. Seal lebab tolmukorra all postkaart, millel on kujutatud talvine mets.
Et on Jõululaupäev, saabub inimeste majja Jõuluvana. Suure Jõuluvana taskust laskub nöörredeliga alla väike toaputukate Jõuluvana. Kui kõik toaputukad on oma kingitused saanud, märkab putukate Jõuluvana kurvalt seisvaid Timmi ja Miat. Jõululaupäeval, teadagi, võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

13.-14. Nipernaadi (1983) 7,9/10 (74 häält)

August Gailiti romaani põhjal valminud filmi lavastas Kaljo Kiisk. Nimiosas Tõnu Kark

„Nipernaadi” on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades  Viire Valdma, Paul Poom, Egon Nuter, Margus Oopkaup, Katrin Kohv, Aire Johanson, Vilma Luik, Ilmar Tammur, Ain Lutsepp, Oskar Liigand, Rita Raave, Kaie Mihkelson, Jaan Rekkor, Jüri Järvet jt (efs.ee).

13.-14. Kohtumine tundmatuga (2005) 7.9/10 (71 häält)

Lavastas Jaak Kilmi. Käsikirja autoriks kirjanik Urmas Vadi.

On aasta 1969. Mati Tilba töötab ETV-s, kleebib tiitreid, on kõiges eriti püüdlik, kuid kõik pudeneb ta käest, kukub ja läheb viltu. Seda nii töös kui ka isiklikus elus. Saamatu Mati töötab koos Valdo Pandiga, kes on alati särav, galantne ning nutikas - tõeline televaatajate rõõm.
Eetrisse jõuab lastesaade Tipp ja Täpp. Marsielanikud näevad täpselt samamoodi välja kui Tipp ja Täpp, kuid hoolimata oma kummalisest välimusest on nad väga intelligentsed. Ent mis eesmärgid on inimestel marsielanike kujutamisel? Kas tegemist on planeetidevaheline vandenõuga? Mis on tädi Ruti roll? Tipi ja Täpi saladust saadetakse Maale uurima üks marsielanik. Ta maandub Mati Tilba pähe. Marsielaniku abiga avalduvad Mati Tilba suurepärased teletöötaja võimed; ta hakkab asendama Valdo Panti, saab uue nime ja oma telesaate.
Lahenevad kodused probleemid, tulevad au ja kuulsus, tuusikud ning autostuluba. Ent Mati peas pesitsev marsielanik, kes uurib Tipi ja Täpi saladust, armub ootamatult tädi Rutti...

15. Kapsapea (1993) 7.8/10 (35 häält)

Rešissöör ja stsenarist Riho Unt.

Rahvakirjanik Oskar Lutsu populaarsete näidendite "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" ainetel loodud paroodia, kus lisaks tuntud-teada tegelastele on saunanaise kapsapea himustajad nii Ameerikast kui Hiinast ja Venemaalt. Ehtfilmilike tagaajamiste ja muude seikluste taustal leiab aset samavõrd ehtfilmilik noorte love-story ...

Filmitriloogia kangelaseks on jäärapäine eesti taluperemees Saamuel Pliuhkam ja tema ustav roosa põrsas. Põnevad ja humoorikad seiklused viivad tegelased Paunvere kõrtsi, Veneetsiasse ja Internetti. Neil tuleb võidelda KGB, maffia ja isegi Bill Gatesi endaga. Põrsa nutikus ja Saamueli visadus aitavad kangelastel alati võitjaina kodutallu tagasi pöörduda.

16. Detsembrikuumus (2008) 7.7/10 (42 häält)

Lavastas Asko Kase, stsenaariumi kirjutas Lauri Vahtre.

Ajaloolise action-draama peategelasteks on värskelt abiellunud ja Eestist lahkuda otsustanud Tanel ja Anna Rõuk, kelle ärasõidupäeva hommikul algab Tallinnas mäss. Paralleelselt Taneli ja Anna draamaga avatakse verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased: kindralid Ernst Põdder ja Johan Unt, riigivanem Karl Akel, teedeminister Karl Kark jt.

17.-21. Meeletu (2006) 7.6/10 (74 häält)

Jaan Tätte samanimelise etenduse põhjal valminud komöödia rikkast ärimehest, kes kolib maale, et anda oma elule uus mõte. Lavastas Elmo Nüganen. Peaosas Rain Simmul.

Loe lisaks: Muinasjutt täiskasvanutele

17.-21. Arabella, mereröövli tütar (1982) 7.6/10 (53 häält)

Aino Perviku samanimelise lasteraamatu ainetel valminud flimi lavastas Peeter Simm.

Mereröövel Taniel, Tina ja Raudpatsi vahelisest võitlusest väljub võitjana Arabella, tänu oma headusele ja Rändaja Aadule.

Seiklusfilm lastele, kus võitlus käib hea ja kurja, ahnuse ja aususe vahel inimliku õigluse nimel.

17.-21. Hullumeelsus (1968) 7.6/10 (42 häält)

Lavastas Kaljo Kiisk, käsikirja autor on Viktor Lorents. Peaosas Jüri Järvet.

Fashistliku okupatsiooni taustaga hullumaja, peidab keeruliste suhetega seltskonda, kes oma ajusid murrab. Raske on otsustada, kes on hull, kes mängib hullu ja mis on hullus, mis mitte.

Nimelt, otsitakse hullude hulka konspireerunud Inglise spiooni. Kas oobersturbannführer Windish (mängib Jüri Järvet) on tõesti gestaapost või hoopiski vaimuhaige? Ja peaarst (Voldemar Panso), kuidas ta ometi on nõnda naiivne, et usaldab gestaapolast dokumente kontrollimata? Äkki on tal mingi peen tagamõte? Nõnda jälgime me filmi, nagu loeksime kriminaalromaani, püüdes ära arvata, kes on kes? (Etvpluss.ee)

17.-21. Mäeküla piimamees (1965) 7,6/10 (28 häält)

Režissööriks Leida Laius. Käsikiri põhineb Eduard Vilde samanimelisel romaanil. Peaosas Jüri Järvet.

17.-21. Õnnelind flamingo (1986) 7.6/10 (26 häält)

Raimond Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel valminud filmis lükkab kamp noorukeid Õismäe tiiki jalgratturi, kes on astunud välja poiste poolt mõnitatava tütarlapse kaitseks. Vanahärra sureb. Teiste hulgas esitatakse süüdistus Vahur Puustusmaale, kelle isa Justus on soliidne ehitusinsener, ema Leaanika rõivakaupluse juhataja. Ühe poisi vanemad on arstid, teisel kooliõpetajad, kolmandal isa kunstnik. Keegi mõistagi ei ole ega taha olla süüdi. Aga kes siis on? Loo autorit Raimond Kaugveri ei huvita niivõrd see, kelle hoop osutus surmavaks, pigem see, miks julmutseti, miks ei hoolita enda ega teiste elust ja kuivõrd on süüdi needki, kes ise julma teo juures ei viibinud. Läbi isa meenutuse toimub tagasivaade, mistahes perekonna elule. Osades Evald Hermaküla, Kaie Mihkelson, Allan Noormets. Stsenaarium Raimond Kaugver, Tõnis Kask.

22.-24. Sügisball (2007) 7.5/10 (424 häält)

Veiko Õunpuu film “Sügisball” räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast „Ogalinde” ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.

„Sügisball“ on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist.Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla.

Loe lisaks: Õnnevalemi kuus muutujat

22.-24. Mina olin siin. Esimene arest (2008) 7.5/10 (91 häält)

Sass Henno samanimelisel romaanil põhinev noorsoodraama. Režissööriks René Vilbre. Adaptsioon ja käsikiri  Ilmar Raagilt.

Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja…ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.

Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab.

22.-24. Vanameeste paradiis (2005) 7.5/10 (24 häält)

Kaks vana linnaametniku saadetakse keskkonnaametist sundpensionile. Mehed otsustavad minna kalavetele ning alustada omal käel röövpüüdjate vastu võitlemist. Lavastas Ove Musting.

Võitis Kultuurkapitali aasta mängufilmi tiitli 2005. aastal.

25.-26. Ma olen väsinud vihkamast (1995) 7.4/10 (65 votes)

Lavastas Hannes Lintrop.

Noorsooteemaline psühholoogiline põnevusfilm. Kuritegeliku minevikuga tänavapoisi ellu on tulnud armastus. Noormees püüab muuta oma elu ja saatust, kuid paraku ei suuda ta ennast lahti rebida ebaõigluse ja vägivalla lõputust ahelast.

25.-26. Porgandite öö (1998) 7.4/10 (42 häält)

Priit Pärna joonisfilm.

Vaevalt et keegi aimab lähenevat katastroofi. Kõige vähem ehk Diego, mees, kelle nime võib lugeda tema näost. Aga äkki on kingad vett täis. Koridoris kaigub Julia kontsade klõbin. Underground ei räägi enam sosinal. Nii see tavaliselt algab… Ning mingil hetkel on jäänud vaid ainuke lootus - Porgandite Öö. "Porgandite öö" on uusim joonisfilm Eesti ühelt tunnustatumalt autorilt selles vallas. Priit Pärn on käesoleva filmi juures nii stsenarist, lavastaja, teksti autor kui ka monteerija.

27.-29. Leiutajateküla Lotte (2006) 7.3/10 (108 häält)

Lavastasid Janno Põldma ja Heiki Ernits.

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus au sees on igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsamaid leiutajaid külas on energilise koeratüdruk Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Võit oleks oluline suguvõsale ja teeks au kogu jäneste klannile. Järjekordse leiutiste võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber, kassipoeg Bruno, merest vettinud raamatu. Raamatu vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist.

Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks. Külaelanike arvates on judost isegi enam abi majapidamisetöödes kui keerulistest ja tõrksatest masinatest.

Loe lisaks: Leiutajateküla Lotte

27.-29. Georg (2007) 7.3/10 (44 häält)

Lavastas Peeter Simm, peaosas Marko Matvere.

Tõsielufaktidel põhinev filmilugu Eesti nimekaima laulja Georg Otsa (1920-1975) saatusest, tema kunstniku- ja eraelust.

Loe lisaks: Soss ja tema naised - kindla peale minek

27.-29. Taarka (2008) 7.3/10 (27 häält)

Filmi režissööriks on Ain Mäeots. Nimikangelast mängivad Inga Salurand, Siiri Sisask ja Marje Metsur.

Maailma esimene setokeelne film räägib ühe väikese rahva kirkaimast kangelasest, rahvalaulikust Hilana Taarkast, naisest, kes elas kogu oma elu ühiskonna heidikuna väikeses korstnata majas; laste vallasemana vaesuses, kerjates, juhutöid tehes ja lauldes. Lauldes alati tõtt, vahel kibedat, vahel naljakat, vahel julma. Teda kardeti ja põlati, vihati ja ihaldati.

Loe lisaks: Kuidas tšuhnaad setudest jõhkra filmi tegid

30. Sügis (1990) 7.2/10 (90 häält)

Oskar Lutsu triloogia ainetel valminud viimane film. Režisööriks - nagu "Kevade" ja "Suve" puhul -  Arvo Kruusement.

Filmi keskseks tegelaseks on seekord Kiir oma naisevõtuaktsiooni ja taluperemeheks hakkamise sooviga. 

-----------------------------------------------------

31. Jan Uuspõld läheb Tartusse (2007) 7.1/10 (250 häält)

Andres Maimiku ja Rain Tolgi komöödia näitleja Jan Uuspõllu dramaatilisest ja seiklusterohkest elust.

Jan Uuspõld on andekas, aga allakäinud näitleja. Ta prassib kui Pant, Hunt ja Kekkonen kokku, kükitab kasiinodes nagu Viiol, valetab nagu Mart Laar. Jan on kõigile võlgu ja kõigiga tülis ning saab oma naiselt alatasa nahutada, nagu Inno Ingridi käest. Pärast teatrist vallandamist on Jan sunnitud leiba teenima Õllefestivali maskotina, viikingnaise Helgana. Järgmine hommik leiab Jani lõdisemas kainestusmaja külmade linade vahel.

Kõik on perses.Aga tunneli lõpus paistab valguskiir. Jan saab pakkumise, millest on võimatu keelduda- peaosa Vanemuise uues Tammsaare lavastuses.

Nüüd tuleb ainult Tartusse jõuda.

Aga kui raha on huugama pandud, siis tuleb minna teisiti. Oma teekonnal satub Jan kõikvõimalikesse jamadesse. Ta kohtub kavalate poliitikute, kiimaste naiste, mõrvahimuliste maameeste, hullude prohvetite, kuulsate popstaaride ja Eesti Vabariigi presidendiga, kes viivad üheskoos vaese prominendi närviataki äärele. Lõpuks ei saa Jan enam ise ka aru, kes ta on, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb ja mis kõik ümberringi toimub...

Loe lisaks: Vaata, mis Tallinn inimesega teeb!

32.-34. Malev (2005) 7.0/10 (242 votes)

Lavastas Kaaren Kaer. Peaosades Ott Sepp, Mirtel Pohla, Ain Mäeots.

"Esimene haritud eesti noormees Uru peab leidma tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Selle käigus satub ta sündmuste keerisesse, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Kas eestlased on vabaduseks valmis? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? Kuidas kulges Eestimaa anastamine "tegelikult?" "

Loe lisaks: "Malev" kui Delfi jututuba

32.-34. Need vanad armastuskirjad (1992) 7.0/10 (47 votes)

Lavastas Mati Pildre.

Paljude tuntukssaanud laulude autor Raimond Valgre (Rain Simmul) elust 1930datel ja 1940datel. Poliitilistest muutustest, sündmustest Valgre elus ja ajast, mil tema laule ei peetud enam nõukogudeliku elulaadiga sobivaks.

32.-34. Naerata ometi (1985) 7,0/10 (36 häält)

Lavastasid Arvo Iho ja Leida Laius. Stsenaarium põhineb Silvia Rannamaa romaanil.

Tõsielufilm lastekodu lastest ja nende vanemate vastutusest oma laste saatuse eest. Lugu sellest, kuidas kõigist raskustest hoolimata säilitada endas inimlikkust. Film on saanud mitmeid preemiaid rahvusvahelistel filmifestivalidel.

TEISI OLULISI FILME:

Magnus (2007) 6.9/10 (235 votes)

Kadri Kõusaare keelatud film.

Tundlik poiss Magnus (Ruuben Rekkor) kasvab ües õhustikus, kus keegi temast eriti ei hooli. Magnuse vanemad arvavad, et lapsed kasvavad ise - kui toit laual ja katus pea kohal, pole lastel muud vaja. Magnus põeb kopsuhaigust, mida peetakse ravimatuks, ja mängib surmaga kummalisi mänge. Kümme aastat hiljem on Magnuse haigus välja ravitud; noormehe surmasoov on aga hoopis süvenenud. Kui täiskasvanud Magnus (Kristjan Kasearu) teeb juba teise enesetapukatse, ärkab tema isa (Mart Laisk) südametunnistus. Ta üritab poega õpetada elu nautima, kuni shokeeriva lõpplahenduseni.

Nimed marmortahvlil (2002) 6.8/10 (685 häält)

Film põhineb Albert Kivikase samanimelise romaani ainetel. Lavastas Elmo Nüganen.

Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik – Eesti Wabariik.
Sõdurite kõrval asuvad selle nimel võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad ja aateid. Paraku on vabadusel kõrge hind. Saavad nad tasuks armastuse, isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Filmi käis kinodes vaatamas koguni 167 000 vaatajat.

Kallis härra Q (1998) 6.8/10 (27 häält)

Rao Heidmetsa lastefilm Aino Perviku samanimelise jutustuse ainetel.

Film räägib poolõdedest Sigridist ja Saarast, kel pole kuni teatud hetkeni teineteise olemasolust aimugi. Tegevus hakkab kiiresti arenema hetkest, mil Saara Sigridi ukse taha ilmub ja abi palub. Lõpuks on Sigrid end mässinud valedesse ja lausa inimröövi, kokkukeeratud "supist" päästab tüdrukud salapärane härra Q (SLÕL 21.01.1998).

Somnambuul (2003) 6.7/10 (106 häält)

Suhtedraama, mis põhineb Madis Kõivu ja Sulev Keeduse originaalkäsikirjal. Lavastas Sulev Keedus. Tituleeritud Eesti kõigi aegade "masendaivamaks" filmiks.

1944. aasta sügis. Tühjal rannal seisavad mahajäetud majad. Majakavaht Gottfried (Evald Aavik) ja tema tütar Eetla (Katariina Lauk-Tamm) on jäänud maha viimasest Rootsi sõitnud põgenikepaadist. Linnast tulnud sõjapõgenik Kasper (Ivo Uukkivi) üritab samuti üle mere pääseda, kuid on sunnitud ennast vene sõdurite eest majakas varjama.
Olukord muutub pinevaks, kui tumm vene sõdur Ivan (Jan Uuspõld) Eetlale läheneda püüab ning sunnib muidu võimukuuleka Gottfriedi asjade käiku sekkuma. Eetlal ja Kasperil õnnestub viimane allesjäänud paat peita ja ühel ööl üritavad nad pääseda mere taha, vabasse maailma.

Karl ja Marilyn (2003) 6.7/10 (38 häält)

Priit Pärna joonisfilm.

Animafilm "1895" on pühendatud kino sajandale aastapäevale. "1895" on film vendade August ja Louis Lumieride elust. Film käsitleb üldsusele seni tundmatuid fakte ja sündmusi kahe kuulsa venna elust, kes on läinud ajalukku, kui kinematograafia leiutajad. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumieride elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem. Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast, ning ta otsustab sellest vabaneda. Pöördunud tagasi n. ö. tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Tavaline Karl ongi jõuks, mis teeb Marilynist masside iidoli. Kuid mitte kauaks.

Ideaalmaastik (1980) 7.7/10 (13 häält)

Lavastas Peeter Simm Karl Helemäe romaani põhjal. Osades Arvo Kukumägi, Tõnu Kark, Reet Paavel jt.

Peategelane saabub kolhoosi kevadkülvi läbi viima, igatsusest inimliku õnne järele, mille ta arvab peituvat jalgpallis ja plikades. Draamasugemetega armastuslugu, mille kohta on öeldud, et kui kohusetruu komsomolitöötaja taibanuks, et see on ta hing, mis spermaplekitatud diivani kohal ripub, hakanuks ta kohe metsavennaks. Kuid ei taibanud, lasi ennast selle asemel sisse võtta kohalikust kaunitarist, pioneerijuhist, kes saigi talle saatuslikuks ….

Viini postmark (1967) 6,7/10 (18 häält)

Komöödia lavastajaks on Veljo Käsper ning käsikirja autoriks Ardi Liives. Peaosades mängivad Jüri Järvet, Ervin Abel, Ines Aru, Leida Tubin jt.

 Lustakas filmilugu ühe päris tavalise kastivabriku päris tavalisest meistrist, pereisast ja margikogujast Martin Rollist, kes ühel päeval, kaalule pannes oma kallimat margiplokki, otsustab ausalt elama hakata.

Tallinn Pimeduses (1993) 6,8/10  (168 häält)

Filmi lavastas aastal 1993 ameerikas resideeruv soomlane Ilkka Järvilaturi, stsenarist Paul Kolsby ja operaatoriks meie oma mees Rein Kotov.

Näitlejatena astuvad filmis üles Ivo Uukkivi, Jüri Järvet, Enn Klooren, Peeter Oja, Tõnu Kark, Väino Laes ja paljud teised tuntud Eesti näitlejad.

Musta huumoriga vürtsitatud thriller-põnevik saab alguse aastal 1991, mil Eesti on just deklareerinud oma iseseisvust ja sõltumatust Nõukogude Liidust. Gängsterite kamp on valmis sepitsenud plaani kuidas röövida riigi kullavarud – triljardi väärtuses kullakange, mis peale aastatepikkust varjamist Pariisis nüüd rahva hurraahüüete saatel Eestisse tagasi tuuakse.