31.10.2002, 00:00

Tipp-politseinik Tikerpe allakäik

Tallinnas kogub jõudu piinlik skandaal, kus kuulsaima maffiakohtuniku mees osutus naisepeksjaks ning vahistati seoses rahapesuga. Ekspress jõudis rahapesule jälile juba neli aastat tagasi.

Toivo Tänavsuu, Sulev Vedler

Madis Jürgen, Eesti Ekspress

Janar Filippov

PRIIT TIKERPE: Teatas advokaadi vahendusel Ekspressile, et vanglasistumine pole teda murdnud. Mees tunneb end hästi, reipalt, enesekindlalt, uljalt ja tarmukalt. Kroonika arhiiv

Möödunud teisipäeval võttis Keskkriminaalpolitsei Tartus kinni endise kõrge kaitsepolitseiniku, neli aastat tagasi Politsei iii klassi teeneteristiga austasustatud Priit Tikerpe (32). Esialgu 48 tunniks ja siis veel kümneks päevaks.

Tegemist on äärmiselt tähelepanuväärse sündmusega, sest:

Tikerpe on Eesti tähtsaim trellide taha sattunud jälitustöötaja;
arreteerimist rahapesu kahtlustega esineb Eestis eriti harva;
Tikerpe abikaasa on legendaarne maffiakohtunik Merle Parts. Paar elab juba tükk aega lahus. Põhjuseks häbistavad armuafäärid ning veel häbistavam perevägivald.

Tikerpe töötas aastaid politseis. Juhtis Kaitsepolitsei teist osakonda. Allüksust, mis tegeles korruptsioonijuhtumitega. Direktor oli püüdlik, edasitrügiv ja karm. Distsipliini tagamiseks tegi aegajalt nii tugevat peapesu, et mõned tema alluvad, ise suured mehed, nutma hakkasid.

Suvel 1999 abiellus noorhärra Merle Partsiga. Linalakaga, keda peeti pigem ajakirja kaanetüdrukuks kui karmi käega kohtunikuks. Ometi oli just see noor naine langetanud otsuse Eesti esimeses maffiaprotsessis, Saksamaalt varastatud autode edasimüüjate loos. Tema mõistis õigust ka 10 miljoni dollari afääris, kus süüdistatavate seas istus praegune peaminister Siim Kallas.

Parts oli korra juba mehel olnud. Ta abiellus ülikooli teisel aastal oma kursusevenna Juhan Partsiga, kellest sai hiljem riigikontrolör. Neil on kaks last. 90ndate keskel hakkasid ringi liikuma jutud Partside kodusõjast.

Nüüd viskus naine korrakaitsja kindlasse embusse. Kes oli ka varem abielus olnud ning lapse isa. Täielikku usaldust uue paari vahel aga ei tekkinud. Nad sõlmisid abieluvara lepingu (Partsil oli väärt krunt Viimsis) ja nende rahakott ei asunud ühes kapis.

Seda, et kohtunik ja politseinik koos elavad, püüti loomulikult ära kasutada. Näiteks ühel relvaäri protsessil nõudis tippadvokaat Monika Mägi kaitsealune Partsi taandamist väitega, et Tikerpe mõnitas teda uurimisel. Kohus tegi kümneks minutiks vaheaja ja teatas, et taotlust ei rahuldata, sest Tikerpe ei menetlenud toda kriminaalasja. Ühel teisel protsessil tahtis Partsi tema kooselule viidates taandada kuulus krimiadvokaat Leonid Olovjanišnikov.

Mullu aprillis tegi Tikerpe karjäär kannapöörde. Ootamatult lahkus ta Kaitsepolitseist. Õhtulehele antud usutluses ütles mees: "Üks valdkond ammendas end. Tuli hakata mingit uut liini ajama."

Tegelikult lahkus mees mürtsuga, sest pistis agenditasud oma taskusse. Tegemist on rahaga, mida politseinikud maksavad oma informaatoritele. Kes täpselt ja kui palju raha saab, on suur saladus igas riigis ning igas politseiasutuses.

Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni liige, endine supervõmm Koit Pikaro julgeb ainsana Ekspressile otse välja öelda, mida ta selle loo peategelasest arvab: "Tikerpe on varas! Ta on pärast Kapost kingasaamist töötanud vist kolmes-neljas kohas ja igalt poolt kinga saanud."

Kas jutt, et Tikerpe vallandati agenditasude omandamise pärast, on õige? "Jah, see vastab tõele," ütleb Pikaro.

Tikerpe töötas lühikese aja jooksul mitmes kohas, näiteks viinatehases Onistar. Lõpuks jäi pidama ärimees Andres Davõdovi juures, keda tuntakse Kakumäe Kuningana.

Davõdov on Ekspressi lugejatele tuntud tegelane. Oleme teda kirjeldanud mehena, kellel on haaret, kuid kes armastab näpujälgi mitte jätta. Tema ärid on ümbritsetud mitmekordse firmadekihiga. Mõnes neist on osalus registreeritud erusõjaväelasest isa Ivan Davõdovi nimele.

Andres Davõdov armastab relvi. Lemmikuks peab püstolit Walter. Isegi tema meiliaadress algab sõnaga "walter". Kuidas noormees oma esimese miljoni teenis, ei ole ta reetnud aastate jooksul kordagi, sest "avalikustamine tuleb minu äridele ainult kahjuks".

90ndate keskel töötas Davõdov Maapanga nõunikuna. Tema ülesanne oli Venemaa riigivõlaobligatsioonidega kauplemine. Pangast lahkus ta aastapäevad enne selle kokkukukkumist. Seejärel esines ta mitmes halva maiguga äris.

Poolteist aastat tagasi ostis Davõdov Keskerakonna tähtsalt tegelaselt, Tallinna abilinnapealt Vladimir Panovilt osaluse firmas Apollo Baltic. Just see tehing tegi Davõdovist Kakumäe kuninga, sest Apollo Baltic sai viieks aastaks ainuõiguse varustada Kakumäed ehk eriti kiiresti arenevat piirkonda vee ja kanalisatsiooniga. Davõdov nimetas firma ümber Kakumäe Võrkudeks.

Majanduslikult oli tegemist ühe imelisema ettevõttega kogu maailmas. Juba Panovi ajal teenis firma kümne miljoni krooni suuruse äritulu juures üle seitsme miljoni krooni kasumit. Käiberentaablus oli koguni 90 protsenti! Pärast omaniku vahetust jätkas kompanii sama edukalt. Mullu oli netokäive 11 miljonit krooni ja kasum üle kaheksa miljoni.

Tikerpe vormistati Kakumäe Võrkude juhatuse liikmeks mullu oktoobris. "Olen töötaja ühes firmas Kakumäel. Täiesti tavakodanik, kes teeb tavatööd," ütles ta ühes usutluses.

Koit Pikaro vannub vastupidist: "Davõdov ise ütles mulle, et Tikerpe võeti Kakumäe Võrkudesse tööle konkreetselt ebaseaduslike tehingute tegemiseks!"

Ärikõnelustel rääkis tavaliselt Davõdov. Tikerpe oli enamasti kaasas ja asjadega peensusteni kursis.

Avalikkuse huviorbiiti jõudis Tikerpe uuesti tänavu kevadel seoses Merle Partsi tulistamisega. Tookord liikus ringi versioon, et naine tahtis palgatud turvamehelt osta ebaseaduslikult relva ning ennast vägivaldse mehe eest kaitsta. Relva üleandmisel läks püstol kogemata lahti. Parts sai kaela haavata. Kohtunik tõrjus toona otsustavalt selle jutu.

Ka Tikerpe mängis kaasa. Andis Õhtulehele usutluse "Meil on Merlega kõik okei!" Hindas suhteid "normaalsete inimeste kooseluks".

Too intervjuu sisaldas aga ootamatuid lauseid. Tikerpe rääkis liiga tihti kirvest, ilma et selle kohta oleks midagi küsitud.

"Kindlasti ei leia te ühtegi allikat, et ma olen käinud kedagi kirvega taga ajamas."

"Ma ei kujuta ette, et jookseksin ja ajaksin kirve või madjakaga kedagi taga..."

"Ma ei saa küll öelda, et jooksen igal õhtul töölt koju ja mul on suur kirves juba kaasas."

Partsi tulistamine jäigi mõistatuseks.

Tänavu juunis sattus Tikerpe jälle meediasse. Ekspress kirjutas Kakumäel puhkenud veesõjast. Ärimehed Marcel Vichmann ja Jaanus Paas ehitasid Kakumäele uue elamurajooni ja torustiku, kuid ei saanud kuidagi kaubale üldise veevärgiga liitumise osas. Pooled süüdistasid teineteist kõvasti.

Tikerpe käis Ekspressi toimetuses, kusjuures Davõdov teatas, et seda meest võib usaldada sama palju nagu teda ennast: "Mida tema räägib, seda räägin ka mina."

Veesõda pole ikka veel lahendust saanud. Kui Davõdov oktoobri alguses rahapesu kahtlusega kinni võeti, otsiti põhjust just tollest tülist. Seda enam, et Davõdov pidi just arreteerimise ajal Paasiga kõrtsis Kapten Flint järjekordse kõnelustevooru pidama.

"Helistasin talle, et vabandada, jään hiljaks, aga ta lülitas telefoni välja. Sain alles hiljem teada, et ta võeti kinni," ütleb Paas. "Meie ei ole selle kinnivõtmise taga. Meie olukord muutus tegelikult halvemaks, sest teisel poolel pole enam juhatajat ja valitseb suur segadus. Keegi ei kirjuta enam paberitele alla."

Paar nädalat hiljem pistis politsei pokri Tikerpe. Kahtlusalune on ka kolmas juhatuse liige Ivan Davõdov.

Rahapesu paragrahvi kasutatakse Eestis väga harva. "Ega peale ERA Panga asja pole suurt midagi ette näidata," tunnistab valgekraede kuritegevusele spetsialiseerunud prokurör Kristel Siitam. "Probleem on selles, et rahapesu süüdistuse lahutamatu osa on eelkuriteo tõendamine. Paraku ei vaevu uurijad tihtipeale eelkuriteo avastamise puhul rahapesu niite otsimagi või siis vastupidi – tõsise rahapesu kahtluse puhul ei suudeta eelkuritegu tõendada".

Ekspress uuris, milles mehi süüdistatakse ja avastas, et asi algas tehingutest, mida valgustasime juba neli aastat tagasi.

Paljastasime juunis 1998, kuidas üks maksuvaba kompanii sai vaid mõne päevaga kaheksa miljoni krooni omanikuks. Seda tänu õnnestunud aktsiatehingutele Hüvitusfondi ja Maapangaga.

Tegemist oli tüüpilise maapangaliku äriga: raha võeti pangast ja fondist, kuid kasum läks offshore-kompaniile.

Miljonid teeninud firmat Randel Marketing esindas keegi Randy Rudolph. Temast ei teadnud keegi midagi, sest Rudolph oli üksnes varidirektor. Maapanga poolt kirjutas lepingule alla finantsturgude osakonna juhataja Madis Paluoja. Tema jäi napisõnaliseks. Ütles vaid, et pole Rudolphit näinud. Ka Hüvitusfondi seltskonnal oli suu vett ääreni täis. Maapanga juhtkond lubas toona, et viib juhtunu politseisse.

Neli aastat polnud kuulda kippu ega kõppu. Kuni vana asi nüüd uuesti välja ujus.

Ajafaktor on siin väga tähtis. Madis Paluoja pääses riisumise ja/või ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusest just tänu sellele, et viie aasta jooksul ei saanud võimud kuriteost teada. Paluoja ei taha vanu aegu meenutada. Räägib telefonis närviliselt, et mälu pole endine. “Mäletan, et Davõdov oli sedasorti mees, kes oma eesmärkide saavutamiseks kippus santaaži kasutama.”

Ekspressi teada jättis rahapesumasin Paluoja enda saagita. Davõdov hirmutas mehe lihtsalt ära. Mingil ajal jälitasid Paluojat tumedate klaasidega autod.

"Kõige rafineeritum majanduskurjategija," ütleb Andres Davõdovi kohta keskkriminaalpolitsei majandustalituse pealik Indrek Tibar.

Tallinna vanglas istuv Davõdov ei ole ennast süüdi tunnistanud: "Tegutsesin mulle antud volituste piires." Tema kautsjoni vastu vabastamise taotluse tuleb kohtus arutamisele tuleval kolmapäeval.

Rahumäe arestimajas viibivale Tikerpele esitatakse süüdistus tõenäoliselt täna. Ilmselt lisandub rahapesule teisigi paragrahve. Kohtunikutalaari kandvalt kaunilt daamilt pole tal abi loota.

Kuulsa abielu kaks palet

Kevad

Kevadpäike soendab jõudsalt (on 3. aprill), kui Tikerpe mikrobuss toimetuse ees pidurdab. Tikerpe istub roolis, sõber Andres Davõdov kõrvalistmel. Merle Parts, kerge sall kaela ümber, istub Tikerpe selja taga.

Ajakirjanikud kutsutakse autosse ja murduval häälel esitab Merle lugu, mis kolm päeva tagasi Järve Selveri juures juhtus. Kuidas kobakäpast turvamehel "kuidas ta nimi nüüd oligi… Torgeril" püstol kogemata lahti läks. Võtab salli kaela ümbert, demonstreerib, kust ja mis suunas kuul lendas.

Merle ei taha ajakirjanikega kohtuda. Aga ta ületab ennast. Tal on vaja, et ei kirjutataks sellist lollust, nagu Torger "või mis ta nimi nüüd oligi" uurijale rääkis. (Torger rääkis kõigepealt, et Merle oli ta palganud, et ta Merlet vägivaldse Tikerpe eest kaitseks. Ja et relva võttis Torger kohtumisele sellepärast, et Merlel oli relva vaja.)

Parts lõbustab koosolijaid episoodiga, kuidas keegi hull talle pärast istungit karguga äigas ja kuidas hoop mõned sentimeetrid silmnäost mööda läks. Relva olevat maffiakohtunikul ikka vaja.

Ja siis sõidutab hoolitsev Tikerpe oma haavatud kaasa haiglasse siduma.

Tegelikult peab Merle juba mõnda aega lahutamisplaane. Ja tema isiklik tuttav tutvustab toimetusele Merle ja Priidu konfliktiderohket kooselu nii hullus valguses, et Ekspress ei söanda üksikasju ära trükkida.

Sügis

Oktoobris, nädal varem, kui Priit Tikerpe kümneks päevaks vahi alla võetakse, hakkavad ajalehed, ajakirjad ja veebiportaalid üksteise järel kirjutama, kuidas Parts Tikerpest lahutab. Et Tikerpe oli naisega korduvalt vägivaldne (koljuvigastus, ninaluu, katkine silm). Et nad olid omavahel "kauged", et abikaasa äri- ja rahaasjust teadis Merle vähe jne. Merle Parts praegu intervjuusid ei anna. Ütleb napilt, et ei tea, kes neid asju ajakirjandusse lekitas. Ise ta Tikerpe peale viha ei pidavat. Mis olnud, see olnud.

Väidetava rahapesu skeem

Skeem ei ole täielik. Firmasid oli veel. Raha liikus ettevõtete vahel ka edasi ja tagasi. Summade suurused kõikusid.

Uurimisversiooni kohaselt riisus Davõdov maksuvabade firmade abil Maapangast 17 mln kr.

Politsei selgitas välja, et edasi liikus raha üha uutesse ja uutesse ettevõtetesse ning leidis lõpuks koha Merekeskust haldavas firmas Talrand ning Kakumäe Võrkudes. Raha kasutati muuhulgas Davõdovi maja ehitusarvete tasumiseks.

Rahapesu väidetav käive oli 23 mln kr.

Kommenteeri Loe kommentaare