IHALDUSVÄÄRNE MAATÜKK: Kohtuotsusest sõltub, kas Ilmarise residentsi ja vanalinna vahele jäävale Skoone bastioni alale tuleb Tivoli lõbustuspark. Vallo Kruuser

Kui Taani Tivoli esindajad mullu jaanuaris linnapea Edgar Savisaare juures käisid, oli jutt selge. Tivoli soovib Tallinna teha maailmakuulsa lõbustuspargi sõsarpargi – vähemalt 10 hektarit korrastatud linnaala, millest saab tulevikus suure tõenäosusega piirkonna märkimisväärseim turismimagnet. 1,5 miljardit krooni investeeringuid, kuni 3000 uut töökohta ja veel hulk võimalusi kohalikele turismi-, toitlustus- ning transpordifirmadele. Linnavalitsus oleks loll, kui sellise pakkumise peost laseks.

Kui Tivoli park Tallinnasse tõepoolest kunagi tuleb, laekuks üksikisiku tulumaksuna linna eelarvesse lisaks 22 miljonit krooni ja ca 18 miljonit riigi eelarvesse. Pluss 55 miljonit sotsiaalmaksu. Tivoli kunstnike maalitud eskiisid sellest, kui kaunis võiks tulevikus välja näha pragune mahajäetud ala Skoone bastionist mereni, avaldavad muljet.

Tivoli pakkumine on aga vägagi tingimuslik. Lõbustusparki soovitakse rajada üksnes Skoone bastionile ja sellega külgnevatele aladele. Kui Skoonet ei saada, parki ei tule. Bastioni tahetakse aga vaid juhul, kui saavutatakse ka kokkulepped kõrvalasuvate kruntide osas. Need kuuluvad linnale, Eesti Raudteele ja Eesti Energiale. Ja Skoone bastioni, mida linnaisad Tivolile lubasid, koormab pikaajaline rendileping tulundusühistuga Mahyd & Skone.

Linnaisasid nõudmised ei heiduta. Nad sõlmivad Tivoliga heade kavatsuste kokkuleppe ja üritavad tühistada rendilepingut Mahyd & Skonega.

Ent kohe tuleb esimene vastulöök. Mängu astub vandeadvokaat Viktor Kaasik, kes kaitseb Mahyd & Skone õigusi. Ta mängib linna esindajad esimese astme kohtus kergelt nurka. Kohus tunnistab rendilepingu õigsust.

Kokkuleppeid oodates

Linn kaebab otsuse edasi. Palkab Aivar Pilve advokaadibüroo, ent tõmbub siis ootamatult tagasi. Viidates, et kohtuprotsess võib venida liiga pikaks, loodavad linnaisad, et äkki jõuavad Tivoli ja Mahyd & Skone omavahel kokkuleppele. Äkki ostab Tivoli Skoone bastioni tülika rendilepingu ise ära?

Aeg venib, kohtuistungeid lükatakse edasi. Tivoli esindaja Anne Luik ütleb, et kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise algataja oli just Mahyd & Skone. “Nad kinnitasid pidevalt, et küll me kokkuleppele jõuame,” räägib Luik.

Aga kokkulepet ei tule.

Nimelt küsivad Kaasik ja tema klient Tivolilt viis miljonit eurot (78 miljonit krooni). Hiljem nõustutakse ka kolme miljoni euroga (47 miljonit krooni). Aga ikkagi on see summa Tivolile vastuvõetamatu. Tivoli on valmis maksma kaheksa miljonit krooni ja sedagi teatud tingimustel. “Tegelikult oleks võinud Mahyd & Skonele pärast meie esimest pakkumist teatada, et kokkulepe pole võimalik,” räägib Luik.

Aga Kaasik ja linnavalitsus kõnelevad jätkuvalt kohtuvälisest kokkuleppest. Kas selleks, et võita veidigi enne ringkonnakohtusse minekut aega ja leida mõnd teist asjast huvitatud investorit või venitatakse mingil muul eesmärgil, võib vaid spekuleerida.

Kes on Skoone bastioni rentnik?

Mahyd & Skone liikmete hulgas pole enam ühtki ühistu kunagist asutajat. Ei ole Lembit Reimalit, omaaegset Kirovi-nimelise kalurikolhoosi haldusdirektorit, kes 90ndate alguses Vene sõjaväelt bastioni välja kauples ning hiljem kaitseminister Hain Rebasega rendilepingu sõlmis. Pole ka laevafirma Estline endist direktorit Johannes Johansoni. Ka väikeosanik Tatjana Koroljova on Mahyd & Skonest kadunud.

Kirjade järgi on Mahyd & Skone olulisem liige hoopis Vladimir Babuškin, kes ostis end tulundusühistu liikmeks detsembris 2001. Osamaksuga veidi üle nelja miljoni krooni.

Äärmiselt madalat profiili hoidvast mehest (kõik telefoninumbrid, mis tema tabamiseks Ekspressile anti, olid kas suletud, valed või ei vastanud neile keegi), iseäranis aga tema varandusest räägitakse legende. Talle olla kuulunud metallibuumi aegadel kaks värvilise metalli tehast - Valgevenes ja Ukrainas. Väidetavalt oli tal Tallinnas – Meriväljal, Kadriorus ja vanalinnas - hulk kinnisvara. Tema koduseinu ehtisid Vene klassikute maalid ning mees oli kuulsate Inglise oksjonikorraldajate juures tuttav nägu. Ent nüüd on Babuškin laostunud.

Siiski peab Babuškin Tallinna kesklinna valitsuse hoone keldris Ukraina köögiga restorani.

Ühistu teine liige Grigori Borissov on Babuškini sõber ja äripartner. Kuigi Borissovi osamaks on vaid 500 krooni, ei ole tema mõju otsuste tegemisel sugugi nii marginaalne. Ühistu on üles ehitatud nii, et otsustamisel on igal osanikul üks hääl, sissemaksu suurus tuleb arvesse ainult vara ja kasumi jagamisel. 

Ühistusse kuuluvad veel Babuškini ja Borissovi ühine firma Infobel, Inna Babuškina (kelle kohta ei oska keegi öelda, kas ta on Babuškini endine abikaasa või mitte) ja ootamatult ka Valentin Porfirjev, kunagise Balti Ühispanga juht. Porfirjev kadus areenilt 1992. aasta panganduskriisi ajal. Edaspidi kuuldus üht-teist tema tegemistest Lätis. Praegu märgib Porfirjev oma elukohaks USA Connecticuti osariigi, ent liigub endiselt ka Eestis. Ta on Infobeli juhatuse liige. Mahyd & Skones on Porfirjev 2002. aasta detsembrist. On märgatud, et Porfirjevi tegutsemiste taga on sageli jõukas transiidiärimees Anatoli Kanajev. Mõni aeg tagasi räägiti koguni Kanajevi huvist seoses Skoone bastioniga. Tänaseks olevat transiidiärimehe huvi bastioni vastu raugenud.

Ühingu praegune staažikam osanik (märtsist 1999) on Meelelahutustööstuse OÜ ehk Urmas Koort ja Margus Sulengo. Need mehed tegid nime moodsa café Võitlev Sõna rajajatena ning kultiveerisid ideed rajada Hobujaama kvartalisse kunstielukeskus ehk Tallinna SoHo.

Ja siis on veel üks küsitav osalus. Autoärimees Lembit Lust ostis end 815 000 krooni eest Mahyd & Skone liikmeks 2001. aasta detsembris. Põhikirja rikkumistele viidates mängiti Lust mullu oktoobris ühistust välja. Ärimehe jurist Ard Hellamaa teatas Ekspressile, et see polnud õiguspärane ning on esitanud hagi Lusti liikmelisuse taastamiseks.

Lõppmäng

Vandeadvokaat Kaasiku tervis pole päris korras, kui talle teisipäeval helistan. Ohu märk. Mõni nädal tagasi, kui Tallinna ringkonnakohus pidi Skoone bastioni rendilepingut arutama, lükkus istung Kaasiku haigestumise tõttu edasi. Aga nüüd lubab advokaat, et tuleb neljapäeval kohtusse ka siis, kui ta päris terve pole.

Pool aastat on kohut edasi lükatud. Pool aastat on räägitud kohtuvälisest kokkuleppest, mis kohe-kohe peaks sõlmitama. Nüüd ütleb Kaasik, et teda praegu ei huvita jutuajamine Tivoliga: “Tahan, et kohus arutaks asja läbi.”

Anne Luik usub, et Tallinnasse Tivoli rajamine on ikkagi võimalik. Ja samas lisab, et kui kohus annab täna õiguse Kaasikule ja Mahyd & Skonele ning ikkagi tuleks hakata nendega Skoone bastioni kasutamise asjus kokku leppima, jääb projekt suure tõenäosusega katki. Kas see tähendab, et sellisel juhul Tivolit ei tule? “Ma kardan küll,” vastab Luik.

Õhus on pankrot

Niigi keeruline ja pingeline omandivaidlus Skoone bastioni ümber sai lisavürtsi. Selgub, et keegi Andres Peets on esitanud kohtusse pankrotiavalduse Mahyd & Skone vastu. Asjaosaliste kommentaarid selle uudisega seoses on vastuolulised.

Mahyd & Skone liige Urmas Koort, kas teate, et sel reedel peaks olema linnakohtus arutusel Andres Peetsi pankrotiavaldus Mahyd & Skone vastu?

Andres Peets … jah, ma tean küll Andres Peetsi.

See (avaldus - toim) ei jõua kohtuni välja.

See on juba reedel kohtus arutusel.

Siis klaaritakse see enne ära … või kohtusaalis. Tegemist on 130 000 kroonise võlaga, millest 60 000-70 000 on juba tagasi makstud.

Üllatab teid see avaldus?

Esialgu, kui me sellest laenust kuulsime, lõi see pahviks. Nüüd mitte üks raas. Babuškin on selle laenu võtnud ja lubanud ka ära klaarida.

***

Viktor Kaasik, kas olete kursis, et Andres Peets esitas Mahyd & Skone vastu pankrotiavalduse?

See on lahendatud.

Tähendab, reedel kohtus Mahyd & Skone pankrotiasja ei arutata?

Minu teada mitte, sest ma tean, et Mahyd & Skone juhatuse liige kohtus hr Aivar Pihlakuga, kelle õigusbüroo esindab Peetsi ja nad lahendasid need asjad ära.

Kes on see Andres Peets?

Ei ole õrna aimugi.

Nii, et see pankrotiavaldus ei mõjuta teie ja linna vahel käivat vaidlust? 

Ei! Ei! Ei, sest see summa on niivõrd tühine ja on halb, et see asi üldse nii kaugele jõudis. See küsimus ei ole enam aktuaalne.

***

Andres Peetsi advokaat Lauri Paulus, kas pankrotiavaldus, mille te Mahyd & Skone vastu esitasite, on endiselt jõus?

See on ikka püsti.

Ja reedel on selles asjas kohtuistung?

Just.

Mulle öeldi, et see asi on lahendatud ja kohtusse ei jõua. 

Kes teile selle info andis?

Viktor Kaasik.

Ahah. Eks me jääme ootama seda infot.

Mis infot?

Et kui asi on lahendatud, siis peaksin ju mina ka sellest midagi teadma.

Aga ei tea?

Mina olen valmistunud, et lähen reedel kohtusse. Võibolla on info kusagile kinni jäänud.

Mulle öeldi, et see on nii tühine summa ja probleeme ei tohiks olla.

Selge. Ma võin seda täpsustada.

(Viis minutit hiljem)

Minul pole infot, et see võlg oleks klaaritud.

Seega?

Jätkan reedeseks istungiks valmistumist.

Skoone bastionist

Kuigi sadamalähedane Skoone bastion figureerib juba 1634. aasta Tallinna muldkindlustuste väljaarendamise projektis, hakatakse bastioni tegeliku ehitamisega pihta alles 1683. aastal. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni 1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega. Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm: Skoone ja Ingeri bastion ning Rootsi kants (kaks viimast tänapäeval vastavalt Harju ja Linda mägi). Õnnelikul kombel on need kõik tänaseni alles, oma maa-aluste käikude ja kasemattidega.

Skoone bastioni ehitamine ei läinud libedalt. Maa-alal, kuhu hiigelbastion kuhjati, asusid linnakodanike väikesed võluvate suvemajade ja kalatiikidega aiad. Aedadest ei raatsitud loobuda, maju ja majandushooneid oli aga kahju lammutada. Vastuseis ametivõimude ja linna vahel läks isegi nii karmiks, et Dahlberg ähvardas linna kuninga viha ja privileegide kärpimisega. Põhjasõja puhkemine kiirendas järsult bastionide ehitust Tallinnas, kuid koos tööseisakutega kestis Skoone bastioni ehitus ikkagi umbes 20 aastat – kuni 1703.-1704. aastani. Töölisteks olid peamiselt linna lihtrahvas ja talupojad, teisisõnu eestlased.

Kui Tallinn pärast Krimmi sõda aastal 1857 kustutati maakindluste nimekirjast ning bastionid oma sõjalise tähtsuse kaotasid, andis Vene riik linnale järk-järgult endised muldkindlustused üle parkide rajamiseks. Skoone bastioni omandas linn 1867 ning peale pikemaid haljastustöid muudeti see 1881 põneva künkliku maastikuga pargiks. Vanadelt Tallinna gravüüridelt ja maalidelt paistab kõrge Skoone bastion merelt hästi silma, bastionil armastasid linnakodanikud aga omakorda vaadelda sadamasse popsutavad aurulaevu ning purjekaid. 19.-20. sajandi vahetusel töötas bastionil ka restoran.

1932 lõigati Tallinna suurim bastion Rannavärava tee rajamisega pooleks, maa-alused käigud kohandati aga samal kümnendil varjenditeks. Pärast Teist maailmasõda oli mingi osa bastioni sisemusest taas sõjaväe käsutuses. Võimsa välismüüri ning raudtaraga piiratud bastioniosal avati 1948 aastal Nõukogude armeele kuuluv lõbustuspark koos Suveteatri hoonega. Enesestmõistetavalt oli kogu pargiinfo ja -personal ning lõviosa klientuurist venekeelne.

Enne 1972. aastat, mil lauluväljakule imporditi esimene Tšehhi lõbustuspark, täitis Suveteater (see nimi laienes rahvasuus kogu Skoone bastionile) tegelikult Tallinna Tivoli rolli, mille kvaliteet ja populaarsus küll seejärel kõvasti alla käis. Iga sõit maksis 10 kopikat. Poolemeetriste figuuridega mängiti väljas malet. Mäletan, et konservikarpidega mängisid kabet mingid veidra välimusega vanamehed, kes oleksid justkui kolmkümmend aastat varem Balti jaamas rongist maha jäänud… Nädalavahetusel toimusid pargi vabaõhutantsupõrandal ohvitseride ja madruste tantsulkad. Kinona tegutsenud Suveteatri hoone oli suurim Eesti puuehitis vaoshoitult stalinistlikus stiilis. Pühapäevahommikuti näidati selle astmeliselt laskuvate rõdudega saalis multikaid. Tõenäoliselt “tänu” idiootlikele püromaanidele põles Suveteater 1990. aastatel maha. Park oli juba enne seda maha jäetud koht, ja Vene garnisongi 1994 aastal läinud.

Harry Liivrand