Toidulisandid ravivad autismi
Hüperaktiivne Kevin (11) läheb
tänavu viiendasse klassi. Ta käib nüüd tavakoolis ja see on
väga ebatavaline. Autistist Sven (24) oli veel kolm
aastat tagasi kapseldunud oma tusameelsesse maailma, kuhu ta kedagi ligi ei
lasknud. Praegu kallistab ta rõõmsalt oma lähedasi, poodi
minnes ostab mõne loteriipileti ja käib kord nädalas
kaltsuvaipasid meisterdamas. Pidevalt krampide käes vaevlevale
Markusele (3) aga arstid eriti elulootust ei lubanudki, sest
tal oli harvaesinev ja ravimatu langetõve vorm. Hetkel on tema
haigushood leevenenud.
Neid eri diagnoosiga lapsi ühendab
üks – nende vanemate usk toidulisandite ja dieedi tervistavasse
toimesse, mille tarvis nad on ka koondunud mittetulundusühingu Stelior
Eesti nime alla. Sel nädalal toimub nende korraldusel Tartus
tervishoiualane konverents raskmetallide mürgistuse ja selle ravi
teemal.
Nad usuvad, et nende laste haigused on tingitud
ülemäärasest ja ohtlikust raskmetallide kogusest, mis on viinud
seedimise rivist välja, mis omakorda on toidutalumatuse üks
põhjusi.
Vastus Pariisi laborist
Kevini ema Madleen Simson: “Kuni seitsmenda eluaastani oli tema olukord
lootusetu. Ta oli sünnist saati närviline, ei maganud,
kümnekuuselt tulid krambid, hiljem kõnepeetus. Lasteaias
käitus nagu tüüpiline hüperaktiivne laps (nüüd
nimetatakse neid hüpikuteks): segas ja lärmas. Kui ta kodus
haige oli, siis kasvatajad ütlesid, et rühmas on harjumatult
vaikne.
Esimeses klassis olid tal hüsteeriahood, ta võis
ilma mingi põhjuseta pool tundi karjuda või kolistas pinaliga. Me
ei osanud temaga midagi peale hakata. Ükskord avastasin prantsuskeelse
artikli selle kohta, et hüperaktiivsust, agressiivsust, epilepsiat,
skisofreeniat ja autismi saab seostada raskmetallide mürgistusega.
Saatsime Pariisi laborisse meie lapse uriinianalüüsi ja selgus, et
tal on väga tugev elavhõbedamürgistus. Alustasime soovitatud
toidulisandite ja gluteenivaba (s.t ilma teraviljatoodeteta) dieediga ning
sellest peale on kõik läinud ülesmäge. Praegu on olukord
hoopis teine. Ta on tavaline laps.”
“Mis nõu
Eesti arstid on teile andnud?”
“Mõni on
öelnud, et poisslapsed ongi sellised.”
“Kust ta
selle mürgistuse sai?”
“Kindlasti üks
mürgistuse allikas on mitu põlvkonda hammaste amalgaamplomme: need
olid mu emal ja olid minul ka. Teine põhjus on vaktsineerimised, mida
Kevin väga halvasti talus. Sellest tal tekkisidki krambid.”
Vaktsiinides nimelt on kasutatud säilitusainena tiomersaali, mille
kahjulikust toimest on USAs suudetud kokku panna mitu esikaaneuudist
väärinud kohtulugu.
“Miks peab
uriinianalüüsid Prantsusmaale saatma?”
“Eestis
neid analüüse ei tehta ja Haigekassa ei maksa neid ka
välja.”
Analüüsid ja nende põhjal
soovitatavad toidulisandid ei ole kaugeltki odav lõbu. Kolm esimest
analüüsi läksid Kevini vanematele maksma umbes viis tuhat krooni
ja Šveitsist tellitavatele säilitusaineteta toidulisanditele kulub
kakskümmend tuhat krooni aastas. Madleen Simson aga ei kurda, vastupidi,
praeguseks toitub gluteenivabalt terve nende perekond. Alguses solidaarsusest,
nüüd aga teadmisega, et kohukeste ja pirukateta läbi ajades ongi
enesetunne palju parem.
Sveni ema Maimu Paatsi on samuti
optimistlik.
“Kuni kuuenda klassini oli Sven tavaline
Steiner-kooli poiss. Siis aga tõmbus kõrvale ja hakkas
järjest
enam kapselduma. Pärast toimetulekukoolis käimist töötas ta
väikses puidutöökojas.
Sven muutus järjest
kummalisemaks, kuni pandi psühhiaatriakliinikusse. Kolm aastat tagasi
kuulsin autismiühingus loengut elavhõbedamürgistusest ja me
lasime teha analüüsid Prantsusmaal. Selgus, et tal ongi
elavhõbedamürgistus ning ka gluteeni-kaseiini talumatus.
Õppisin uusi toite tegema ja Sven sööb neid tohutu isuga.
Sellest ajast peale on tema olukord läinud paremaks: tal on tekkinud huvi
terve maailma vastu, huvitub lugemisest ja püüab kirjutada.”
Reaalsus ja soovmõtlemine
Markuse vanaema
Annely Soots on ise arst ja seepärast hakkas ta kohe, kui beebil krambid
ilmnesid, aktiivselt haiguse põhjusi otsima.
Annely Soots:
“Lapselapsel ilmnes epilepsia ravile allumatu vorm ja seetõttu
arstid talle elulootust ei andnud. Lapse olukord läks eriti hulluks 10.
elukuul, kui ta sai kolmandat korda vaktsiine. Hakkasin uurima, et
sündroomil peab ju ka mingi põhjus olema. Aga vaktsiin üksi ei
tee haigeks. Meil on peres ka neljandat põlve gluteenitalumatus.
Hakkasime siis meie meditsiini trotsides toidulisandite abil last ravima ja
praeguseks on olukord paranenud.”
Annely Soots on ka
raskmetallide-teemalise koolituskonverentsi organisaator.
“Meie soov on juhtida meditsiinitöötajate tähelepanu
sellele, et keskkonnas on nii palju raskmetalle. Ning et ainevahetuslike
protsesside korrastamine võib lihtsustada autisti arengut. Vale on ka
see, et kõigile imikutele tehakse esimestel elukuudel vaktsineerimine
ühe malli järgi.”
“Mida Eesti arstid
toidulisanditest kui ravimeetodist arvavad?”
“Nad ei
ütle suurt midagi, see on neile uus asi. Aga meie tahame, et
pöörataks rohkem tähelepanu sellele, et kogu maailmas
on autismi ja hüperaktiivsuse diagnoosiga lapsi plahvatuslikult
juurde tulnud ning paljud uuringud kinnitavad nende diagnooside seost
raskmetallide mürgistuse levikuga.”
Paraku ei taha
meedikud uskuda, et seni ravimatuks peetud haigusi saaks ravida gurmaanlike
meetoditega.
Marje Oona, Tartu Ülikooli peremeditsiini
õppetooli dotsent ja perearst:
“Ma saan aru nendest
lapsevanematest, kes tahavad oma haigete laste heaks midagi teha.
Toidulisandite, retseptide ja analüüsidega toimetamine annab
lapsevanema elule mingi struktuuri. Uskumine dieedi ravitoimesse on inimlik,
aga see on soovmõtlemine ja kuulub rohkem tajupsühholoogia
valdkonda. Uuringud, millest siin nimetatud lapsevanemad lähtuvad, on
paraku korraldatud nende firmade poolt, kes ise neidsamu preparaate turustavad.
Need uuringud ei ole tehtud teaduslikule uuringule vajaliku ulatuse ja
põhjalikkusega. Geneetiliste haiguste puhul on toidulisanditest
väga vähe kasu. Tõsi on see, et autismihaigete arv on
viimastel aastatel väga kiiresti suurenenud, kuid selle seos
elavhõbedamürgistusega ei ole leidnud teaduslikku
tõestust.”
Dr Marje Oona laiendatud kommentaar:
"Ma saan aru nendest lapsevanematest, kes tahavad oma haigete laste heaks midagi teha. Toidulisandite, retseptide ja analüüsidega toimetamine annab lapsevanema elule mingi struktuuri. Uskumine dieedi ravitoimesse on inimlik, aga see on paljuski soovmõtlemine ja kuulub rohkem tajupsühholoogia valdkonda. Uuringud, millest siin nimetatud lapsevanemad lähtuvad, on paraku läbi viidud nende firmade poolt, kes ise neidsamu analüüse turustavad. Need uuringud ei ole läbi viidud teaduslikule uuringule vajaliku ulatuse ja põhjalikkusega ning nendes ei määrata tegelikult üldse elavahõbedat ning nende abil ei saa otsustada elavhõbedamürgistuse üle. Pole kindlasti välistatud, et autistist lapsel ongi kaasuvana haigusena kas tsöliaakia (gluteenitalumatus) või piimavalgutalumatus - need lapsed saavad rangete piirangutega dieetidest kindlasti abi. Kuid selliseid lapsi on vähe ning nende probleemide diagnoosimiseks on olemas üldtunnustatud kriteeriumid ja hästi kättesaadavad uuringud, mille kulud katab Haigekassa. Ravile allumatu epilepsia puhul aga on tõenäoliselt tegemist Dravet' sündroomiga, millele puhul on hiljuti tuvastatud seda haigust põhjustav geenidefekt, täpsemalt naatriumkanali üht alaühikut kodeeriva geeni defekt. Selle sündroomi loomulik kulg on selline, et esimestel elukuudel normaalselt areneval lapsel tekib raske ja halvasti ravile alluv krambisündroom ning kujuneb arengupeetus. Lapse kasvades krambisündroom iseeneslikult leeveneb, kuid arengupeetus kahjuks jääb.
Selleks, et teha vahet, kas mingil ravivõttel (näiteks dieedil) on ravitoime või on tegemist lapse aja jooksul loomulikult aset leidava arenguga või haiguse loomuliku kuluga, saab ainult topeltpimeda platseebokontrolliga uuringu abil. Praeguseks hetkeks on avaldatud vaid üks selline uurimus, mille tulemuseks oli, et gluteeni- ja kaseiinivaba toitu söövad autistikud lapsed võrreldes tavatoitu söövate autistlike lastega ei paranenud.
Tõsi on see, et mitmete riikide tervishoiustatistika on viimastel aastatel näidanud autismi diagnoosiga inimeste arvu olulist tõusu, kuid selle põhjuseks on eelkõige haiguse diagnostiliste kriteeriumite muutused ning haiguse olemasolu parem teadvustamine nii meedikute kui ka lapsevanemate hulgas. Autismi seos elavhõbedamürgistusega on põhjalike teadusuuringutega ümber lükatud."