27.05.2010, 00:06
Toortoiduga vähi vastu: 30 muna hommikusöögiks
Mõni aasta tagasi ähvardas ajukasvaja 34aastast ettevõtjat Magnarit* senisest elust ilma jäämisega. Siis alustas ta ekstreemse toore toidu dieediga, mis näeb hommikueineks ette 30 toorest muna. Praegu on mees kahe väikse lapse isa ning plaanib majaehitust, et perega lõplikult maale kolida.
FOTO:
“Kõigepealt läks vasak kõrv lukku. Mõtlesime arstiga, et on kõrvapõletik. Pea ei valutanud, mingeid erilisi sümptomeid tähele ei pannud. Aasta oli siis 2006, olin 30aastane. Aga asi kõrvaga süvenes, see kurdistus ühel hetkel juba väga kiire tempoga. Teisel korral arsti kabinetist väljudes oli vastuoluline tunne, et nüüd alles elu algab. Ajukasvaja, mis kõrva peale surus, oli küll healoomuline, aga ka kaugele lastud healoomuline kasvaja võib olla eluohtlik. Või kui operatsioon ei õnnestu… Edasi läks nagu filmis. Hakkasin hirmutult eksperimenteerima. Tööl küsiti, kas laieneme Lätti. Laieneme! Kas võtame uusi inimesi juurde? Võtame muidugi. Suhtel, mis enam ei töötanud, lasin südamerahuga ära lõppeda. Otsused tulid kergesti. Tööl, isiklikes asjades, kõiges! Pool aastat oli elu väga raju. Töö kõrvalt pidutsesin metsikult. Elasin teadmisega, et iga päev on kingitus. Vanematele ja sõpradele rääkisin, et asi ei ole nii hull. Olin muretu olemisega, kuigi esimesel kuul kogesin nõrkushetki. Kummaline tunne oli, nagu ma oleks olnud selleks valmis. Olen õppinud terapeudiks ja mingi aeg tundsin imelikul kombel erilist huvi kasvajate ja muude eluohtlike haiguste vastu. Tellisin internetist raamatuid, uurisin tõsiselt ja süvitsi. Kõik me mõtleme vahel lolle mõtteid. Tookord raamatuid uurides mängisin mõttega, et põnev oleks neid teadmisi enda peal proovida. Peaasi, et ei oleks haigus kuskil nõmedas kohas, näiteks eesnäärmes. Mäletan end mõtlemas, et ajukasvaja oleks, kuidas öeldagi...piisavalt stiilne. Sellised täiesti irratsionaalsed mõtted. Tagantjärgi tekitab judinaid. Aga usun, et kõikidel inimestel on sekundi murdosakski pähe karanud vähem või rohkem hullumeelseid mõtteid. Ette rutates ütlen, et mõistan nüüd, kui hoolikalt peab mõtteid valima. Nad võivad materialiseeruda. “Uudise” saingi terapeudi väljaõppe viimaste sessioonide ajal. Enne kui traditsioonilise arsti juurde läksin, uurisin omapäi alternatiivseid võimalusi. Tundus võõras mitte võtta vastutust oma tervise eest. Uurisin organismi toimemehhanisme. Lugesin, lugesin. Internetist leidsin Ameerika arsti Aajonus Vonderplanitzi, kes on toorelt toitumise abil ravinud rasket haigust põdevaist inimestest terveks ligi 90 protsenti. Helistasin talle Ameerikasse. Vastas, aga hääl torus ütles, et on parasjagu kodust Californias lahkumas. Mõne nädala pärast on ta Bangkokis. Küsisin, kas võin tulla Bangkokki – “Okei, tule!” Kohtusime seal. Oma hotellitoas tegi ta mu silmapõhjast suurendatud foto. Selle põhjal ütles, mis organismil viga on ja mida ta täpselt vajab. Määras mulle isikliku dieedi, kõik. Dieet nägi välja selline: 30 toorest muna ja selleri-peterselli mahl hommikuks, siis pastöriseerimata või (ühest talust tõin nädalas 30 liitrit piima ja tegin ise võid, sõin ära ligi kilo võid nädalas). Õhtuks 300–400 grammi toorest liha – veist, kalkunit, kana, kala. Ja enne magamaminekut isetehtud hapupiim-piim. Kell kolm päeval sõin alati ühe greibi. Dieedi alguses sai sellest päeva meeldivaim osa!