Tuleb õgijate aasta

Teisipäeval Eesti Ornitoloogiaühingu poolt aasta linnuks valitud punaselg- ja hallõgijad on tuntud kui agressiivsed kaklejad, kes rändudel ründavad oma väetimaid liigikaaslasi. Ka on nad osavad konspiraatorid, kes oskavad tihnikutes ja rabades jahti pidades märkamatuks jääda. Samuti on nad vilunud saagikogujad, kel on komme torgata hiire- ja konnaliha põõsaste okaste otsa tagavaraks. Kuna nad lisaks kimalastele ja rohutirtsudele toituvad ka väiksematest lindudest, on nad pälvinud hüüdnime tihasekull. Suuremad laulumehed nad ei ole.

Varem kandis ilus laululind veel koledamat nime: tapja. Suur osa Eesti lindudest on lihatoidulised, ka meie rahvuslik pääsuke. "Kui hiireviu sööb hiiri, siis seda peetakse normaalseks, aga kui seda teeb laululind, siis pannakse justkui pahaks," ütleb linnu-uurija Indrek Rohtmets.

Õgijad on hulkurliku eluviisiga, püüdes külmemaks aastaajaks jõuda troopikasse, savannidesse. Osa neist võib talveks ka Eestisse jääda.

Hall-õgijaga pole linnainimesel lootust kohtuda, neid esineb meil vaid mõnisada paari ning linna nad ei satu. Punaselg-õgijaid on rohkem, 40 000 - 60 000 paari, neid võib näha rabas jõhvikal käies.