Nabaväädis olev veri võib päästa päriliku ainevahetushäirega sündinud beebi elu. Tüvirakkude võimaluste üle peetakse kirglikke arutlusid. Nabaväädiverd on lihtne koguda ning rakumaterjali saab pikaajaliselt talletada, kuid mis kõige tähtsam: vanematel on ainult üks võimalus oma lapse nabaväädivere rakke säilitada. Eestis on see protseduur kättesaadav kliinikus Fertilitas, mis alustas koostööd Baltimaade esimese Leedus asuva nabaväädivere tüvirakkude pangaga Imunolita.


Kogumise protseduur on iseenesest lihtne. Perekond sõlmib kliiniku vahendusel lepingu Leedu tüvirakkude pangaga, mis saadab Eestisse ühekordse steriilse komplekti. Tavaliselt nabaväädiveri hävitatakse koos platsentaga, kuid mõne minuti jooksul pärast lapse sündi võib seda koguda, eraldatud tüvirakud külmutada ja säilitada, tagades sellega omamoodi kaitse lapsele ja kogu perekonnale. Nabaväädivere kogumine ei põhjusta lapsele ega emale mingit riski või ebameeldivust.


Sünnitusjärgselt, kui tita juba ema kõhule on asetatud ja nabanöör läbi lõigatud, võetakse allesjäänud nabanöörist enne selle hävitamist vajaminev kogus verd. Protseduur kestab viis minutit ja läheb maksma keskmiselt 1500 dollarit. Hind sõltub soovitud säilitusajast.


Tüvirakud


Tüvirakud on keha peamised rakud. Nabaväädiveres leiduvaid rakke saab muuta ja kasutada keemiaravi saava inimese immuunsüsteemi taastamiseks. Tüvirakud loovad ja uuendavad pidevalt verd, luuüdi ja immuunsüsteemi. Oma unikaalse omadusega muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab neid kasutada kahjustatud kudede taastamiseks pärast haigust või traumat. Nende rakkude säilitamine on tähtis, sest nad on kokkusobiva siiriku unikaalne allikas.


Uurimused näitavad, et ülessulatatud tüvirakud funktsioneerivad ja see võimaldab neid tulevikus lihtsalt „riiulilt võtta” ning kasutada raskete haiguste ravimiseks. Usaldusväärsetele andmetele toetudes saab väita, et vedelas lämmastikus temperatuuril –196 °C hoitud rakud ei kaota 30 aasta jooksul oma eluvõimet ja säilitavad funktsionaalsuse.


Kuidas tüvirakke kasutatakse?


1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma, ja nimetasid need tüvirakkudeks. 1988. aastal kasutati Prantsusmaal esimest korda ühe poisi Fanconi aneemia raviks tema nooremalt vennalt sündimisel võetud nabaväädivere tüvirakke. Tüvi­rakkude reaalse kasutamise võimalus sai nende säilitamise aluseks.

Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, sh pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegeneratiivsed haigused. Tüvirakkude omadus muunduda närvikudede rakkudeks võimaldab neid kasutada seljaajuvigastuste, insultide, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning isegi süsteemse skleroosi raviks. Tüvirakkudega ravitavate haiguste nimistusse kuuluvad ka müokardi infarkt, ealised degeneratiiv sed haigused, luude ja kõhrede defektid, hepatiit, suhkurtõbi, põletused ja muud rasked haigused. Neid rakke saab tõhusalt kasutada ka kogu organismi noorendamiseks. Kuid suuremat osa nende rakkude kasutusvõimalustest pole veel avastatud. Seda võib ainult aimata.



Miks arstid pöörduvad nabaväädivere, aga mitte luuüdi poole?



Nabaväädivere immuunrakud on vähem arenenud kui luuüdirakud ja neid saab edukalt kasutada ka osalise kokkusobivuse korral. Parem kokkusobivus – kõrgem ellujäämise tase. See tähendab, et kui nabaväädiveri on säilitatud, on rohkem võimalusi pereliikmete­vaheliseks siirdamiseks, ja eeliste hulka kuulub nende kohese kasutamise võimalus.


Te säilitate selle, mis võib olla potentsiaalsete ravimis- ja tervistamismeetodite võtmekomponent. Teil on vaid lühike ajavahemik, et neid rakke lapse sünnihetkel koguda. See annab teile võimaluse ravida haigusi nii täna kui ka tulevikus. Praeguseks on Eestis seda võimalust kasutanud viis perekonda.


Lisainformatsioon: