Tüngameistrile määrati hiiglaslik oportuniteet
Keset suurt suve langetas Harju Maakohus ilma suurema kärata otsuse
kriminaalasjas, mis on varem korduvalt pressis rasvaseid pealkirju
pälvinud. Kohtu all oli 32aastane Jürgen Järvik, kes kantis
väidetavalt kelmuse ja häkkerluse teel miljoneid kroone
võõrast raha ühisesse äriprojekti oma kooliõe ja
supermodelli Carmen Kassiga.
Pärast viis aastat kestnud
uurimist ja menetlemist lõpetas kohtunik Valeri
Lõõnik kõmulise kriminaalasja juuli keskel
oportuniteediga ehk otstarbekuse põhimõttel, kui Järvik
tasub riigile 750 000 krooni ja kannatanule 500 000. See on teadaolevalt
suurim oportuniteet pärast Ernesto Preatoni maksuprotsessi, kus
itaalia suurärimees pidi maksma riigile kaks miljonit ja hüvitama
koos kaaskohtualustega ligi 21 miljonit.
Hoolimata kopsakast
hüvitisest on Järviku pettasaanud kompanjon ja kaebuse esitaja Arvo
Klaas tige nagu herilane ning nimetab kokkulepet kahtlustatava kelmiga
“leebelt öelda haigeks”.
“Minule tekitati
kahju 16 miljonit ja nüüd pääseb ta kommirahaga. See on
tont teab mis!” põrutab Klaas, kes juba saatis protestikirja
riigiprokuratuuri. Tema sõnul kubiseb kokkulepe vigadest.
Paraku ei luba seadus kannatanul oportuniteeti vaidlustada ja asi
võetakse uuesti arutusele ainult siis, kui Järvik kuue kuu jooksul
kokku 1,25 miljonit krooni ära ei maksa.
Kokkuleppe
sõlminud prokurör Andrei Voronin soovitab Klaasi pretensioone
võtta skepsisega. Tema sõnul venitas paljuski hoopis kannatanu
konfliktsus ja jonnimine protsessi pikaks. “Vähe sellest, et
Klaas ei andnud kokkuleppeks nõusolekut, vaid ta lõpetas ka
kohtus käimise. Kui kannatanu on asjas peamine tunnistaja ja kui ta
väldib suhtlemist kohtuga, siis praktiliselt on protsess
võimatu,” räägib prokurör.
Just
ebamõistlik ajakulu oli peapõhjus, miks prokurör
kokkuleppele läks. “Prokurör läheb kohtusse
eesmärgiga isik süüdi mõista. Mitte et istume viis aastat
kohtus ja tulemus on null,” leiab Voronin. Ehkki tavainimesel on seda
raske mõista, otstarbekusega lõpetamine ei tähenda
prokuröri sõnul, et kuritegu polnud. Voronini arust on
hüvitiseks määratud summa Järvikule “tõsine
hoiatus”.
Kogu keeruline kohtulugu ei vääriks ehk
avalikkuse tähelepanu, kui sel poleks huvitavaid ja kaugeleulatuvaid
seoseid. Jürgen Järvik ja Arvo Klaas olid omal ajal äripartnerid
firmas Reval Haus Kinnisvara, mida Järvik väidetavasti Klaasi selja
taga 2003. aastal kõvasti rüüstas. Hiljem tunnistas
Järvik, et pani väljapumbatud miljonid teise auahnesse
kinnisvaraprojekti Viimsis, mida ta arendas Q Vara kaubamärgi all ja
milles osales investorina ka Carmen Kass.
Q Vara taga olid Paidest
pärit noored mehed Alo ja Ivo Lillepea ning Jürgen Järvik, kes
meelitasid kinnisvaraärisse oma rikka ja kuulsa kooliõe. Täht
Q firma nimes tuleb ingliskeelsest sõnast quality, mis tähendab
kõrgemat sorti. Tagantjärele osutus nende äri kõrgemat
sorti kombinatsiooniks, et mitte öelda blufiks.
Arvo Klaasi
väitel sai ta selle pundi sahkerdamiste tõttu kahju ligi 16
miljonit krooni. Kui väidetav kelmus luubi alla võeti, selgus
hulganisti jahmatavaid detaile (tankistide kasutamine, väidetav allkirjade
võltsimine), mis tekitasid elevust nii kohtusaalis kui ajakirjanduses.
Afäär poegis ridamisi uusi kaebusi politseile, kohtule ja
maksuametile – ühel ajahetkel oli sama sasipuntraga seoses
menetluses paarkümmend tülitse
jate vastastikku esitatud pretensiooni.
Tegelikult on kemplus
Klaasiga Q Vara asutajate jaoks pisike peavalu. Buumiaastatel
pärmitaignana kasvanud kinnisvaraimpeerium, mille visiitkaart avalikkuses
oli Carmen Kass, vajus mullu kaardimajana kokku. Peale supermodelli 107 miljoni
krooni kõrbes Q Varas sadu miljoneid kroone Eesti esirikaste ja
pensionifondide raha. “Siit tuleb vaid verd, sitta ja pisaraid,”
resümeeris Q Vara juht Alo Lillepea asjade seisu kevadel EE usutluses.
Selle kõige kõrval tundub, et härra Klaas
võib veel õnne tänada, kui üldse midagi tagasi
saab.