Vihjed, et K Grupil on mõnda aega olnud lähedane tööalane läbisaamine G4Siga (ja selle eellase Falckiga), kus Sõõrumaa mullu veel aktsionärina figureeris, ei tähenda iseenesest midagi.


Laasi ütleb, et jutud K Grupi ja Sõõrumaa seotusest on liikunud juba aastast 2000 ja teinekord on turunduslikel kaalutlustel kasulik neid jutte ka mitte ümber lükata. “Praegu saan öelda, et me ei ole seotud,” märgib ta.


Tänavu kevadel teatas Eesti Päevaleht, et Sõõrumaa müüs oma osaluse G4Sis ning multimiljonär lahkus lõplikult turvaärist.


Kuid märtsis intervjuus Postimehele andis Sõõrumaa mõista, et naaseb turvaturule. “Seda valdkonda soosivad nii kindlustusseltsid kui krediidiandjad. Tegu on väga tööjõumahuka äriga, aga praegu on nii mõnigi õpetaja või tuumafüüsik valmis valvuriks hakkama. Kui liistudest rääkida, siis arvan küll, et selle valdkonnaga tegelemine on mulle meeltmööda.”


Raudtee turvamine läks ootamatult K Grupile



Märtsis teatas Eesti Raudtee – Eesti suurimaid ja seetõttu äriliselt ­ahvatlevamaid turvaobjekte –, et sõlmis turvateenuse osutamise lepingu järgmiseks kolmeks aastaks firmaga K Grupp Turvateenused.


Hankel osales kolm pakkujat – senine pikaajaline turvaja G4S, Rein ­Kilgile kuuluv Skorpion ning K Grupp Turvateenused. Käibe järgi on suurim neist G4S (1,2 miljardit krooni), Skorpion on turvaturul kolmas tegija (140 miljoni krooniga), 35 miljoni kroonise käibega K Grupp aga alles viies.


Raudtee ütleb pressiteates, et valis väikese tegija, sest sai teenuse senise lepinguga võrreldes 15 miljonit krooni odavamalt ehk maksab K Grupile kolme aasta jooksul 48 miljonit krooni.


Varasematel aastatel Eesti Raudteele teenust osutanud G4S (PR-juhi ­Andres Lemberi isikus) ütleb raudtee säärase valiku kohta: “G4Sil on kahju, et riigile strateegilise tähtsusega Eesti Raudtee tegi tõsise tagasimineku oma turvalisuse osas. See oli rumal otsus. Eesti Raudtee saavutas küll 20 000 kroonise kuukokkuhoiu, kuid see kahjuks ei ole väärtuseks, vaid pigem täiendavaks riskifaktoriks, sest G4Siga võrreldavat suutlikkust, teadmiste- ja kogemusepagasit tänasel teenusepakkujal ei ole.”


Olgu G4Si arvamusega nagu on, kuid Eesti Raudtee nõukogu, Urmas Sõõrumaa nende hulgas, on ilmselt rahul, et leidis raskel ajal odavama turvaja.


Teisalt annab see otsus taas hoogu kuuldustele, et konkursi võitnud K Grupp on Sõõrumaaga seotud.


Ta ju vihjas, et turvavärk pakub talle endiselt huvi. Tal on pärast Väo elektrijaama müüki tublisti raha, et firma korralikult üles töötada. Tal on võimsad kogemused ja suurepärased sidemed ning anne olulisi otsuseid oma kasuks pöörata.


Varem oli varjatud osalus tavaline



2006. aastal Falcki (endise ESSi) 15. aastapäevale pühendatud turvafirma siselehes Esspress kirjutatakse, et  ESSi asutasid 1991. aasta kevadel kolm meest – Andres Alas (advokaat), Mati S& otilde;õrumaa (isa) ja Rein Raud (karatetreener). Tegelikku omanikku ehk Sõõrumaad asutajate ringis näha pole. “Mina politseinikuna ei saanud firmat registreerida,” on ta ise meenutanud.


1998. aastal müüs riik ligemale kolmandikku turvaturust hoidnud riikliku valvekoondise.


Suurima pakkumise tegi Sõõrumaa firma, teiseks jäi Rein Kilgi Skorpion.


Poliitikutest koosnev erastamisagentuuri nõukogu ei andnud aga valvekoondist kummalegi.


Ostjaks valiti hoopis suuruselt kolmanda pakkumise teinud firma Akropol A, kelle omanikud olid stripibaari Lily toonane peremees Elvo Timm ja Hoiupanga tütarfirma. Erastamisagentuur pelgas, et Sõõrumaale müües tekib monopoli oht. Valvekoondise turuosa oli 30 protsenti ja Sõõrumaa firma oma 35 protsenti. Nende kokkuliitmine teinuks tõepoolest Turva-Urmasest paugupealt Eesti turu kindla valitseja.


Ükski poliitik aga ei rääkinud sellest, et paremuselt teise pakkumise, Timmi omast ligemale kümne miljoni krooni võrra etema, esitas Rein Kilgi firma Skorpion.


Ka siis räägiti ja vihjati, et Akropol A on tegelikult Sõõrumaa kontrolli all, kuigi paberites nii kirjas ei olnud.


Viis kuud pärast erastamisotsuse väljakuulutamist teatas Sõõrumaa, et soetas suure osaluse Timmi firmas. Hiljem sulas kogu valvekoondis “Sõõruka” kontserni. Kokkuvõttes ostis ta valvekoondise märksa odavamalt, kui ise algul pakkus, ning sai ikkagi turvaturu ülekaalukaks liidriks.


Aastatel 2002–2007 oli Sõõrumaa Eesti Energia nõukogus. Sel ajal valmistati ette kohaliku energiaturu avamist, mis lubaks Eesti Energia kõrvale ka teisi tegijaid. Just sel ajal tegutses firma Digismart aktiivselt ettevalmistustöödega Saha-Loole taastuvkütusel toimiva soojuselektrijaama rajamiseks. Sõõrumaa osalemise kohta selles ettevõtmises vaid sahistati.


Firma omanike seas tema nime polnud, küll aga tema naise Kätlini isa Rein Marani nimi. Kui Sõõrumaalt Saha-Loole kavandatava jõujaama kohta küsiti, ütles ta: “Ei-ei. Minu juures on käidud küll kümnekonna ulmeprojektiga, et põletame puitu ja prügi ja teeme tuuleenergiat.


Eks ikka sellepärast, et ma Eesti Energias olen.”  Äia plaanitava jaama kohta ütles ta siis: “Ei vaata sellele eriti lootusrikkalt.”


Kaks aastat pärast neid sõnu, 2006. aasta juulis leiame Sõõrumaa investeerimisfirma Digismart osanike ringist. Tänavu kevadel müüs ta oma osaluse Eesti Energiaga konkureerivale Tallinna Soojusele, mis kuulub rahvusvahelisele energiakontsernile Dalkia.


Kes võidab Tallinna Sadama turvakonkursi?



K Grupp ei olnud seniajani ­turvaturul esi­mese suurusjärgu tegija. Suurimat tähe­lepanu sai firma siis, kui üks tema töötaja armutult Viru hotelli keldris asuva ­kohvik Amigo külastajaid ­tampis. Video sellest jõudis ajakirjandusse ning põhjustas skandaali. Õhus oli isegi võimalus, et K Grupilt võetakse tegevuslitsents.


Praegu on väikesel turvafirmal taskus kolmeaastane leping Eesti Raudteega. Firma areneb ja kasvab. Kuuldavasti on eesmärk kasvada riigi suuruselt teiseks turvaettevõtteks. Selleks tuleb leida veel mõni suurklient. Näiteks Tallinna Sadam, mille turvahanke konkurss peaks toimuma lähiajal.


Sadama nõukogus on mõjukad otsustajad Neinar Seli ja Reformierakond.


Aprillis teatas K Grupp, et firma valvab nüüd Tartus Tasku keskust, mis kuulub Selile. Sellest ei pea midagi ­järeldama. Ega ka s ellest, et K ­Grupi Lõuna ­regiooni juhiks sai võrdlemisi äsja peaminister Andrus Ansipi väimees Erik Pallase, kes seni oli Seli palgal. Aga huvitav on teada.