06.03.2009, 00:00
Tütrele jäi päranduseks pangalaen
“Pangale oli tema tsükkel kasulik!” süüdistab end surnuks joonud mehe tütar, kes sai pärandiks isa võlad.
“Pank leidis lollikese ja määris talle laenu pähe. Kedagi
ei huvita, et selle teoga tungiti meie pere ellu, põhjustati
tõsist moraalset ja materiaalset kahju. Pank premeerib end kopsaka
intressitasuga ning mina pärijana olen see lollide loll, kes kõik
kinni maksab,” resümeerib Krista Hütsi. “Meie riigis
valitseb totaalne vabadus koorida inimeselt seitse nahka ja selle eest
mitte vähimalgi määral vastutada.”
Virumaal õpetajana töötavat naist tabas hiljuti
topeltšokk. Päev pärast jõule leiti kodus surnult tema
isa. Peale isikliku tragöödia ilmnes halb üllatus, et vaid
58aastaselt elust lahkunud mees jättis pere klaarida rumala peaga
võetud pangalaenud. “Praegune asjaajamine paneb tundma, et
lähedase surm pole mitte ainult õnnetus, vaid ka karistus tema
lähedastele,” sarjab Hütsi pankade küünilist
kasumiahnust.
SEB Pank mitte ainult ei sundinud tütart isa
poolt pere seljataga võetud laene kinni maksma, vaid ähvardas
35aastast kahe lapse ema omakorda kohtuga, kui ta sellest ajakirjanduses
iitsatab. Lugu on aga “nii nõme”, et Hütsi võtab
selle riski: “Kõik on JOKK – mul ei ole vähimatki
õigust protestida. Kuid ka juriidiliselt korrektsed asjad võivad
põhjustada koledaid ja traagilisi tagajärgi.”
Surres paljas kui püksinööp
Selle
loo postuumne peategelane on Aleksander Kont, kes oli 1980. aastatel nii tubli
mees, et pandi ajalehe Töörahva Elu esikaanele. Paraku, nagu seda
ikka juhtub, sattus endine kombainer viina küüsi, mis
päädis sellega, et Võrumaa mees end neli päeva enne
aastavahetust surnuks jõi. Alles tagantjärele taipas pere, millises
tsüklis ta tegelikult oli.
“Meie pere jaoks
mõistmatud sündmused algasid suvel 2007, mil alkohoolikust isa
joomatsükkel algas keset suve ja sel aastal enam ei
lõppenudki,” jutustab tütar. “Sama aasta novembris sain
Võrumaal elavalt emalt kõne, et meil on vist uued pahandused
kaelas: ta oli salaja isa rahakotis sorinud ja leidnud Magneti
krediitkaardi.”
Et eelmise pangalaenu viimased maksed paar
aastat varem pidid omaksed isa eest ise tasuma, helistas tütar halva
eelaimusega Ühispanga Võru kontorisse, et hoiatada: ärgu
taadile raha laenaku. “Ütlesin, et meie emaga ei ole nõus oma
koduga riskima, sest laenu tagasimaksjat isast pole ja raha kulutab ta alkoholi
peale. Sain vastuseks, et tegu on tagatiseta laenuga ning see olevat ainult
minu isa ja panga vaheline asi.”
Kui omaksed neli päeva
pärast mehe surma surmatunnistusega SEB Ühispanga Võru
kontorisse läksid, ilmnes, et tema konto on blokeeritud ja neil on kaelas
ligi 36 000 kroonine krediitkaardivõlg.
Kulus kaks
nädalat ja hulk kirjavahetust, enne kui Aleksandri rahaasjad selgeks said.
“Surres oli ta paljas nagu püksinööp. Pank oli ta
tühjaks lutsutanud, taskus olid alles ainult sendid. Tal polnud enam raha
isegi oma astmaravimite ostuks,” räägib Hütsi.
Pank pakkus viinaninale krediitkaarti
2007. aasta
suvel alanud ebatavalise joomasööstu taga oli SEBst võetud
soovilaen, millele novembris järgnes krediitkaardileping ja kohe
soovilaenu maksepuhkus pooleks aastaks.
Kui laenupuhkus mais 2008
lõppes, algas nukker nõiaring. “Aasta teiseks pooleks oli
isa jõudnud suletud ringi: maksis panga meeldetuletuse järel
nõutud maksed – laenas tuttavatelt ja tegi sularaha sissemakse
– ning võttis hiljem krediitkaardilt välja selle v&a
uml;hese, mis võimalik,” ütleb Hütsi.
Tütre sõnul olnuks isa maksekäitumist vaadates igale
inimesele selge, et krahh on möödapääsmatu. Paraku koostas
võlateatisi arvuti, kusjuures iga meeldetuletuskirja eest esitati
loomulikult arve. “Summad pole pankade jaoks pingutamist väärt,
et nendega tegeleks arvuti asemel inimene. Aga kas inimelu on?”
küsib Hütsi, kes on oma kodukandis külaelu aktivist.
Ta on kindel, et isa ei läinud oma peaga laenu küsima,
vaid sai pakkumise nagu tuhanded teised. “Ega ta selle peale ise ei
tulnud, talle õpetati pangas see süsteem. Nad ongi huvitatud
sellistest kruttijatest. Neile on see tsükkel lausa kasulik,”
süüdistab Hütsi. Talle teeb tuska, et lähedastel pole
mingit võimalust sellist laenude pähemäärimist
takistada.
“Kui keegi tahab näiteks Pensioniametist
toetust, tuleb tal täita blankett. Invaliidsuspensioni saaja täidab
peaaegu et raamatu. Krediitkaardi saaja peab paaril korral ütlema jah ning
õigesse kohta – see muide näidatakse lausa näpuga ette
– alla kirjutama. Tõenäoline on, et ka lasteaialaps suudaks
tühja lahtrisse teha midagi enamat kui kolm risti,” leiab
Hütsi.
Surnud mehele tiksuvad viivised
Tänu uuele pärimisseadusele sai isa ja panga vahelisest
asjast tütre probleem. Nimelt sätestab pärimisseaduse muutus
kõik-või-mitte-midagi-süsteemi ehk koos kadunukese varaga
peab pärija vastu võtma ka tema võlad. Või siis
loobuma kogu kupatusest.
Ühtlasi tähendab see, et ehkki
nime poolest oli tegemist tagatiseta väikelaenuga, on
laen tegelikult tagatud päritava varaga. “Häirib see, et
pärandist räägitakse nagu taskurätist: “Kui
võlgasid ei taha, loobuge pärandist!” Paljudel
juhtudel on aga pärand kellegi ühine kodu,” leiab
Hütsi.
Kui oli valida, kas plekkida kinni 36 000 kroonine
võlg või kolida leseks jäänud ema kodumajast
välja, on selge, mille kasuks pere otsustas. “Ebaõiglane
on, et päritud võlgasid enam vaidlustada ei saa. Sellega on
igasugune, nii korrektne kui ka ebaeetiline laenude andmine juba ette
õigeks mõistetud,” analüüsib Hütsi.
Lisaks on surmajuhtumi järel pangas ja muudes krediidiasutustes
käivituv süsteem Hütsi meelest kohati totralt paindumatu. On
terve hulk lepinguid, mida omaksed veel kuude jooksul lõpetada ega
ümber muuta ei saa. Näiteks ei panda viiviseid pärija välja
selgitamise ajaks seisma – ehk surnud mehele tiksub võlg edasi.
“Oleks igati inimlik, kui surmatunnistuse esitamisel oleks
lähedastel võimalik kirjutada laenupuhkuse avaldus näiteks
neljaks kuuks ning võlausaldaja ei nõuaks selle aja eest ka
intresside tasumist. Nimetatud kuude jooksul selguks pärijate ring ja
nende kokkulepped ning võlgade pärija ei peaks kandma viivistest
tulenevaid kahjusid, milles ta ju tegelikult süüdi pole,”
arutleb Hütsi.
Püüdes leida lahendust oma loole,
sattus naine peale mitmele juhtumile inimestega, kes teavad oma
pereliikme probleemi, tunnevad kohustust tema võlgasid tasuda,
aga ei saa midagi ette võtta, et formaalselt täieõigusliku,
aga sisuliselt süüdimatu inimese võlaspiraal uuesti ei
korduks. Veebikülje
foorum kubiseb sellistest lugudest.
Nende tõsilugude hulka kuulub näiteks lugu vennikesest, kes
liitus lühikes
e ajaga kõigi linna mobiilsideoperaatoritega ja kogus hunniku uusi
mobiiltelefone. Arvete tasujat temast ei olnud, need maksis lõpuks kinni
kohalik omavalitsus. Seega maksumaksja rahaga maksti kinni see, et kliendi
tausta ega vastutusvõimet kontrollima ei vaevutud.
Sel lool
on aga hoopis üllatav puänt. Ehkki Krista Hütsi täidab oma
kohustused panga ees, ei taha ta ebaõiglusega leppida ja leiab, et
vähemasti ühiskondlik arvamus peaks panku korrale kutsuma. Seepeale
saatis SEB talle meeldetuletuse, et mitte öelda ähvarduse, et
lepinguid puudutava info sattumine kolmandatele isikutele on karistatav.
Panga kommentaar: polnud alust laenu mitte anda
Uue pärimisseaduse kohaselt on pärijatel järgmised võimalused:
- Iga laenu, ka väikelaenu ja krediitkaardi väljaandmisele eelneb pangas laenutaotleja maksevõime analüüs.
- Pangalaenu puhul kehtib selge printsiip: ükski intressimäär või muu lisatulu laenutootest ei põhjenda panga poolt teadlikult suure krediidiriski võtmist. Seepärast analüüsitakse lisaks sissetuleku suurusele ja olemasolevatele kohustustele ka laenutaotleja maksekäitumist. Näiteks konto väljavõtte alusel tema kulutuste profiili.
- Kui midagi laenu andmist välistavat ei leita, saab laenu teenindamiseks piisava regulaarse töötasuga täisealine ja teovõimeline isik laenutaotlusele positiivse vastuse.
- Käesoleval juhtumil võib oletada, et laenuandjal ei olnud olemasoleva info põhjal alust taotlejale väikelaenu mitte anda.
Uue pärimisseaduse kohaselt on pärijatel järgmised võimalused:
- Pärand vastu võtta, millisel juhul lähevad pärijatele üle kõik pärandaja õigused ja kohustused;
- Võtta pärand vastu koos inventuuriga, millisel juhul ei vastuta pärija pärandaja kohustuste eest mitte rohkem, kui on pärandvara väärtus. Uue 1.1.2009 jõustunud pärimisseaduse kohaselt on pärijal õigus nõuda pärandi inventuuri 3 kuu jooksul pärast seda, kui pärija saab teada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
- Pärandist loobuda – sel juhul pärija pärandaja kohustuste eest ei vastuta, aga ei saa ka pärandaja vara. Kuna pärimismenetlust teostab seaduse kohaselt notar, siis soovitab pank pärijatel pöörduda alati esmalt notari poole.