Ujuv kodu nädalaks

Inimene on maismaaloom, ometi olevat kauged esivanemad vees elanud. Mõned inimesed mäletavad seda veidi selgemini ja käivad aina uuesti ja uuesti kontrollimas elu võimalikkust vee all. Kuni see veel abivahenditeta õnnestuda ei taha, üritavad nad hinge tagasi tõmmates elada vee peal, laevas. Ürgse kodu taasvallutamise katseid kirjeldab Kaido Haagen.

On  selline kummaline seltskond inimesi, kes ei rahuldu ainult maapealsete mõnude ja teadmistega, vaid otsivad lisa ka vee alt. Nad on sukeldujad. Kuna vesi on inimesele suhteliselt ebasõbralik keskkond – külm, pime ja märg –, siis  kahe esimese ebameeldivuse vältimiseks otsivad paljud sukeldujad võimalusi minna vette lõunapoolsemates meredes. Ning et mitte aega raisata paadi ja kalda vahel pendeldamise peale, siis valitakse tihtipeale elamiseks hoopis laev. Sellist reisivarianti nimetatakse liveboard’iks ehk sukeldumis-safariks.

Punane meri on väga populaarne sukeldumiskoht, kuid tegelikult võib safarile minna kuhu tahes. Näiteks katamaraaniga Galapagose saartele. Kaheksapäevase lõbu eest valgete purjede all koos söögi ja sukeldumisega tuleb seal välja käia 25 000 krooni. Nädalane safari Austraalias Suurel Vallrahul maksab 22000 – 35 000 krooni, sõltuvalt kajuti valikust. Nelja päeva jooksul 16 korda vee all käimise hind Tais Similani saarte ümbruses on umbes 7000 krooni.

Loomulikult ei sisalda need hinnad kohapeale lendu/sõitu ega alkohoolseid jooke. Ka sukeldumisvarustus tuleb lisaks rentida või kodust kaasa tarida. Millegi muu pärast aga muretsema ei pea – võid rahulikult nautida kõike, mida laevakokkadel ja loodusel sulle pakkuda on.

Kes aga soovib midagi eriti eksklusiivset, võib suunduda lõuna asemel põhja poole. Nimelt on võimalik piisavalt paksu ­nahaga ja samaväärse rahakotiga huvilistel 300 000 krooni eest minna väikesele sukeldumistripile põhjapoolusele, sinna, kust kõik meridiaanid alguse saavad ja nähtavus vee all ulatub kuni 100 meetrini.

Safaritel sukeldutakse tavaliselt 2–4 korda päevas, sõltuvalt sukeldujate tahtmisest – oskustest, sukeldumiste keerukusest ja sukeldumiskohtade paiknemisest. Süüa saab ka tavaliselt enam kui küll, eriti rohkesti ja maitsvalt just Tais. Kuid tihe päevakava vajab ka kõvasti energiat.  

Ühe tavalise tegusa sukeldumispäeva ajakava nägi Similani saarte safaril välja selline:

6.30 – äratus
6.45 – hommikuoode: tee, kohv, mahl, saiake
7.00–7.50 sukeldumine
8.00 – hommikusöök
11.00–11.45 sukeldumine
12.00 – lõunaoode: laevakoka tehtud värsked pirukad
13.30–13.45 snorgeldamine kilpkonna ja seersantkaladega
14.00 – korralik lõunasöök
15.00–15.45 sukeldumine
16.15 – õhtuoode: puuviljad
18.30–19.10 sukeldumine
19.30 – tugev õhtusöök

Kõik ju teavad, et võrreldes snorgeldamisega on sukeldumiseks tarvis märksa ohtramalt nii varustust, teadmisi kui ka ettevalmistust. Sügavamal käimiseks on vaja varuda aega ja suur osa sellest läheb tagasi veepinnale tõusmiseks, et vältida kessoontõbe. Ka Eestis korraldavad pühendunumad ja kogenumad sukeldumiskursuseid, nii et ettevalmistuse võib saada juba kodus basseinis. Kohale jõudes saate nautida päris-sukeldumiskeskkonda.

Ehe kontaktitunnetus loodusega, imelised päikeseloojangud, nauditavad vaatepildid vee all uskumatus vaikuses, hõljumine väljaspool igapäevase elu rutiini… Niikuinii satute – kes merejumal Poseidoni-Neptunuse, kes sireenide – mõju alla. Nii et ettevaatust, lugejad (hoiatab toimetus) – kõik see võib põhjustada sõltuvust!

 

7 olulist

1.  Laevadisain on alati uhkeldanud kiiskavaks lakitud puidu ja messingiga.
2.  Kõike, mis on lahtine, peab saama kinnitada.
3.  Kuid sukelduja ujuv kodu on ajutine.
4.  Seetõttu hirmus kitsukene.
5.  Õnneks on sellel vabaõhutuba.
6.  Ja vaba vesi on lähedal, kus lõpuseid loputada.
7.  Sukeldumissafari tekitab sõltuvust, eriti koos kuulsa Tai köögiga.