Saba nimel! Enne järjekordset riugast vannuvad võlurkass Nitram (Ott Sepp) ja koolipoiss Martin (Madis Ollikainen) teineteisele sõprust. Foto: Tallinnfilm

Mõne aasta taguse OECD uuringu järgi oli 22 protsenti eesti lastest üksikvanema kasvatada. Kuigi statistikaameti leibkondade uuringud pole nii suurt protsenti kunagi näidanud, jääb Eesti lastefilmide süžeesid võrreldes küll mulje, et siinmail ei ole viimase sõja järel seda õnne olnudki, et kaks armastavat inimest koos lapsi kasvatada saaksid. Kui sõjaaja laste isad jäid rindele, siis rahuaja laste isade (vähem emade) saatuse kohta ei taheta lastele eriti midagi rääkida.

Puudulik asjade seis on suuremal või vähemal määral esiplaanil enamikus lastefilmide sarja mängufilmides – üksikvanemaga kasvab laps nii “Röövlirahnu Martinis”, “Ruudis”, “Lambas all paremas nurgas”, “Arabellas”, “Tules öös”, “Karoliine hõbelõngas”, “Metsluikedes”, “Tule tagasi, Lumumbas”, “Kallis härra Q-s”. Sest see on üks lihtne viis sündmuste kulgu ja peategelaste arengut motiveerida – ebakõla ehk puuduolek vajab ju tasakaalustamist ja peategelane saab kohe hakata liikuma eesmärgi suunas.

Avalehele
0 Kommentaari