Ülo Vooglaid: Riigikogu vajab muutusi
Kirjutan teile avaliku kirja seoses Riigikogu teabekeskusse kavandatud arutlusega 17. veebruaril (vt allpool). Ma ei ole kuulnud ega näinud, et Riigikogu liikmed pärast valimisi midagi kuulaksid ja arvestaksid. Enne valimisi on seda ette tulnud.
Küllap oleks vaja teadvustada, mida see tähendab, et Riigikogu ja selle liikmete maine on madal. Miks on selline olukord kujunenud? Uuritud on vaid avalikku arvamust. Hüpoteesi korras väidan, et Riigikogu madala maine peamiseks põhjuseks ei ole Riigikogu mõne liikme häbiväärne ahnus ja omakasupüüdlikkus, variserlik käitumine ja formalism, mis paistab igast praost. Peamine põhjus on Riigikogu liikmete ebakompetentsus, mida üritatakse varjata suurte sõnade ning ülbe üleolekuga. Kujunenud on olukord, kus rahvas ei tunnegi valdavat osa Riigikogu koosseisust.
Ma ei ütle, et need viis küsimust, mille üle kavatsete Riigikogu teabekeskuses kaks ja pool tundi vestelda, ei ole olulised. Kahtlen, et selle ajaga jõuab kõiki kavva võetud küsimusi üldse puudutada, rääkimata selguse saamisest.
Küllap teate teiegi, et Riigikogu eelmises, praeguses ja tõenäoliselt ka järgmises koosseisus on vaid mõned inimesed, kes saavad enam-vähem aru, mida Riigikogu peaks tagama, mille eest Riigikogu ja selle iga liige peaks rahva ees vastutama, mida oleks Riigikogu liikmel vaja selleks teada, et oma õigusi kasutada ja oma kohustuste täitmisega rahuldavalt toime tulla, mida peaksid Riigikogu liikmed tegema, milliseid eesmärke taotlema, milliseid printsiipe järgima...
Riigikogu iga liige peaks teadma, mille alusel võib (saab) rahvas hinnata nii Riigikogu, selle komisjone ja fraktsioone ning iga saadikut. Sellest ei piisa, kui Riigikogu esimees loeb ette, mitu istungit on peetud ja mitu seadust on õnnestunud vastu võtta.
Midagi sellist, millest Riigikogu mõnel vanal või uuel liikmel oma ülitähtsas ametis ka veidi tuge oleks, ei ole Toompeal kunagi käsitletud. Räägitud on, kus asub raamatupidamine, söökla ja puhvet, kuidas laual oleva aparaadi nuppe vajutada, kuidas ennast kohaloejaks registreerida... Võib öelda, et Riigikogu Kantselei ja Riigikogu juhatus ei ole pädesvusnõuet veel kehtestanud.
NB! Kas te kujutate ette, mida see tähendab, et Eesti kui riik on ikka veel edasi- ja tagasisidestamata. On alust arvata, et Riigikogu liikmetest mitmed ei tea veel, mis see on, mida nimetatakse sideks, edasisideks ja tagasisideks. Mitmed neist on avalikult rääkinud tagasiside andmisest ja võtmisest...
Te kavatsete arutada selle üle, kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks. Milleks oleks vaja valmis olla? Kas selleks, et uus põlvkond kohe nurka suruda, kõigile koht kätte näidata ning jätkata vanas vaimus või selleks, et kõrvale astuda, vabandust paluda ja anda uuele põlvkonnale teed?
Seadusandluses osalemine on väga vastutusrikas! Olukorras kus ühiskonnateadus on lastud hingusele, pole Riigikogul praegu ühtki sellist kohta, kuhu võiks pöörduda mingi probleemi sõnastamiseks, ammugi mitte mõne probleemi tekke, püsimise ja süvenemise-laienemise põhjuste avastamiseks, sõnastamiseks ja avalikustamiseks. Seadusandjaks pürgija peaks tundma mitte ainult olemasolevat Eesti ja EL seadustikku, vaid (eeskätt!) inimeste elu ja elamise eeldusi eri piirkondades ja valdkondades. Olukorras, kus ka Sotsiaalministeeriumis ja selle haldusalas olevates asutustes pole veel TÖÖ mõistetki, kus pole teadmist töö sisu ja vormi, tähtsuse ja tähenduse, rütmi ja pinge, ressursside ja tingimuste, korralduse, ohutuse, tasustamise ning muu kompensatsiooni seoste kohta, on ju lausa kole kuulata jutte tööhõive suurendamisest ning võitlemisest töötuse kui probleemiga. Absurd!
.
Seaduste (õigusliku regulatsiooni) kvaliteet on madal. Sellist järjepidevust ei ole vaja! Vaja on saavutada riigimehelikuks käitumiseks vajalik ettevalmistus. Vaja on riigis kujunenud probleemide teadusliku uurimise tulemusi ja prognoose. Vaja on stsenaariume eri lahendusteede kavandamiseks ja valmisoleku saavutamiseks nii soodsates kui ka räbalates oludes.
Nii „vanadel" kui ka „uutel" Riigikogu liikmetel on vaja tunda INIMEST, PEREKONDA, KOGUKONDA, ÜHISKONDA JA KULTUURI. Vaja on tunda '
ELU ja elukeskkonda, tegevussüsteemi, sh tööd ja juhtimist, õppimist ja õpetamist, valitsemist, haldamist, sidustamist korraldamist jt tegevusi.
Vaja on ükskord aru saada, et kooliproblemaatika ja haridusproblemaatika on erinevad, et ravi ja tervis ei ole üks ja sama, et TERVIS on WHO määratluse järgi inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsus..., mitte haiguse puudumine.
Vaja oleks koostada ja avalikustada programm Riigikogus tegutsemiseks (seadusloomes osalemiseks, riikliku järelevalve teostamiseks ja rahvusvaheliseks suhtlemiseks) vajaliku ettevalmistuse saamiseks.
X X X
Aastaid tagasi esitas Andes Raid Riigikogu liikmetele mõne lihtsa küsimuse ja tollane ETV juhtkond lasi need vastused ekraanile. Rahvas naeris mitu nädalat, Andres Raid lasti lahti ja ETV juhtkonda hakati muutma, aga olukord Eesti kõrgeimas seadusandlikus kogus jäi endiseks.
Kuulakem, milline on saadikukandidaatide kujutlus majandusest, kultuurist, haridusest, poliitikast, ideoloogiast.... Juuksed ei tõuse turri vaid nendel kuulajatel, kes ise ka ei tea kuigi palju rohkem.
Riigikogu praeguse koosseisu majanduskomisjoni esimees ilmselt ei tea, mis on majandus, milline on majanduse koosseis ja struktuur, genees, dünaamika ja funktsioonid. Tegelikult saab sellise ettevalmistusega inimesed vaid lobiseda majandusest ja kahjustada riiki. Riigikogu praeguse koosseisu sotsiaalkomisjoni esimees võibolla kujutab ette, mis see on, mida kutsutakse sotsiaalseks, vaimseks ja psüühiliseks, aga ta ei julge seda välja näidata. Eesti Riigikogu ei ole veel kordagi käsitlenud sotsiaalseid probleeme. „Sotsiaalseks" on Toompeal peetud raskustesse sattunud inimeste abistamist, toetamist ja kindlustamist. Võõrdumine, võõrandumine, indolentsus, marginaalsus, deprivaatsus, konformsus jms ei ole isegi mitte kõne all.
Kas Riigikogu liikmel peaks olema aim ka selle kohta milline osa elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja miks (kelle juhtimisel või kelle rumaluse ja hoolimatuse tõttu) on selline olukord kujunenud ?
Kas Riigikogu liige peaks kujutama ette, milline osa elanikkonnast maal ja linnas elab absurdisituatsioonis? Miks?
Kas Riigikogu liige peaks teadma, kuidas kujuneb inimeste sotsiaal-poliitiline majanduslik ja kultuuriline aktiivsus ning vastutustunne?
Kas Riigikogu liikmed peaksid teadma, mis on siht ja mis on eesmärk, mis on vahend ning kuidas kujunevad eesmärgistatud protsessid?
Kas Riigikogu liige peaks aduma neid printsiipe, mida Eestis mitte keegi kuskil lörtsida ei või ja mida peab ka ise kindlalt järgima?
x x x
Kogenud poliitikud, milline on teie sõnum poliitikute nooremale põlvkonnale?
Mida oleks vaja Riigis hoida ja tugevdada, mida muuta, millest vabaneda ja mida uut ning uutmoodi tegema hakata?
Milline peaks olema Riigikogu liikme (ka kohalikus omavalitsuses valijate ootusi õigustada tahtva) saadiku ettevalmistus ning isiksuslik orientatsioon?
Lootes lugeda varsti teie avalikke vastuseid
Ülo Vooglaid
15. veebruar 2011
-----------------------
Riigikogu teabekeskus kutsub:
17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba.
17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba, kus arutame Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.
Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
- Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
- Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
- Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
- Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
- Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?
Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.
Üritus kestab orienteeruvalt 2.5 tundi ning on osalejatele tasuta.
Osalemissoovist palume teada anda 15. veebruariks meiliaadressil anna.penne@riigikogu.ee või telefonil 631 6300.
Kohtumiseni!
Riigikogu teabekeskus
