on endine võidusõitja, kes
asutas “Motorexi” näituse ja avas mullu
Tallinnas tuunitud luksautode salongi.
Lamborghini
Murciélago LP640
See 600hobujõuline
kabriolett oli masin, millega sõites tekkis mul esimest korda hirm ja
tundsin end ebamugavalt. Selleks, et temaga sõites end mõnusalt
tunda ning tunda, et oled autost “üle”, pead enne ringrajal
harjutamas käima.
Ta on täpselt nagu
võidusõiduauto, oled istme sees ja “lendab” juba enne
“vajutamist”. Hääl ja mootor ja lahtine kere –
kõik see tekitas tunde, et istun vormelis. Nalja sellise autoga teha ei
saa. Kes niisuguseid autosid hindab, sellele on see tõeline
maiuspala. Temaga võib sõita linnas ja ühest linnast teise,
kuid tee peab hea olema ja peab olema võimalus kiirendada.
TVR Tuscan
Selle Inglise väikeseeria
sportautoga sõitsin kümmekond aastat tagasi Inglismaal.
Sõiduomadustelt on ta täielik ringrajaauto, võimas ja tugeva
tõmbega. TVR Tuscan on näide, kuidas väga odavalt tehtud autot
on võimalik väga kallilt müüa. Toruraam, klaasplastist
kere ja ilus sisu ei maksnud Ferrari hinda, vaid veidi vähem. Vaadates,
palju tema tootmine maksis, oli see hea äri. Seejuures ei saa
väljanägemise ja sõiduomaduste kohta ühtki paha
sõna öelda. Kes tahtis TVRist saada poole hinnaga Ferrari
sõiduomadusi, need ka sai.
Volkswagen Phaeton V12
Paljud mõtlevad, et Volkswagen – ah, mis see
ikka on. Aga Phaeton on tehniliselt ja ergonoomiliselt nagu Bentley
Continental Flying Spur. Sisuliselt sama auto, aga suurusjärgu
võrra soodsam. Omal ajal võrdlesin Phaetonit S-klassi Mersu
ja 7. seeria BMWga. Istumise, disaini jt omaduste poolest on ta nendest
üle. Superhea on Phaetoni kliimaseade, mis hoiab salongis väga head
atmosfääri. V12 mootor on väga ühtlane ja dünaamiline.
Muidugi võtab ta palju bensiini. Ja auto miinus on see, et meie
tingimustes talvise libedusega on ta nagu “mürsk”, raskesti
juhitav ja ohtlik.
Ferrari F430
Ferrari
on natuke pehmem ja lähedasem linnamehe autole.
Võidusõiduauto efekti temaga ei teki, kuigi mootor on tal
Lamborghiniga suhteliselt sarnane.
Kui mul oleks valida Ferrari ja
Lamborghini vahel, valiksin viimase, sest see on samm edasi. Lamborghini puhul
saab sportautode fänn välja käidud raha eest tunduvalt rohkem
“autot” kui Ferrari puhul. Pealegi, Ferrarisid on teatud
piirkondades natuke liiga palju.
Isetuunitud Zaporožets
Kui olin umbes 18aastane, oli mul maanteemuhk, mille olin ise
ära tuuninud. Tal olid tiivalaiendid, laiad veljed, sportistmed, sportrool
jm. Aga tehniliselt oli ta nagu “muhk” ikka, lagunesid nii mootor
kui ka käiguosad. Juppe sai autole kokku otsitud, mis parasjagu saada oli.
Mattvärvi polnud siis olemas. Seda tehti ise, segades värskele
värvile liiva sisse.
Kord vedasin kihla, et sõidan koos
sõbraga “muhuga” kaks-kolm tundi linna peal ilma kordagi
pidurit kasutamata. Seejuures nii, et ükski miilits meid kinni ei pea, ja
tuleme koju. Ja sõitsimegi edukalt piduriteta ära.
Käikudega pidurdasime või võtsime autol süüte
välja. Kino Kosmose juures jäime sõidu ajal ringi vahtima ja
ei pannud tähele enda ees seisma jäänud trammi. Kõik
“pidurdusefektid” kasutasime ära ning viimases hädas ei
jäänud muud üle, kui tegime m&ot
ilde;lemad uksed lahti ning panime jalad välja vastu maad, võttes
nii hoo maha. Trammist väljunud inimesed vaatasid meid väga
imelikult.
