USA tippajakirjanikud: järgmine aasta on gPhone’i päralt

USA tehnoloogiaajakirjanduse tipud leiavad muuhulgas, et tulevik toob supertelefoni, telefoni funktsioonid kolivad internetti, Apple jätkab võidukäiku ning probleem, millega praegu maadelda, on inimese “digitaalne vari”.

Maailma üks suurimaid tarbijaelektroonikamesse IFA toimub alles augusti lõpus, kuid messi pressikonverents korraldati juba aprilli keskel Mallorcal. Ürituse iga-aastane moderaator Dave Graveline (Into Tomorrow) oli tänavu siia esimest korda kaasa võtnud USAst oma sõbrad, üle-mere tehnoloogiaajakirjanduse tipud, ning korraldas paneeldiskussiooni. Kohal olid Larry Magid (CBS News), John Biggs (Crunchgear), Thomas Ricker (Engadget), Eric Lundquist (eWeek) ja Harry McCracken (PC World) ja kuulajateks mõnikümmend Euroopa tehnoloogia­ajakirjanikku. Vahendame keskustelu paremad palad.

Dave Graveline: Thomas, sa oled USA tehnoloogiaajakirjanik, kes hetkel ei ela USAs. Sa peaksid teistest paremini tundma USA dollari languse mõju Euroopas?

Thomas Ricker:

Jah, paraku pean maksma siin oma eurodesse vahetatud USA dollaritega. Aga hinnaerinevus USA ja Euroopa vahel on endiselt tohutu. Kõige odavam iPod maksab USAs näiteks umbes 250 dollarit ja Madalmaades 360 dollarit. Euroopa turist USAs on praegu üha enam nagu tarbeelektroonikat vedav muul.

Larry Magid:

Mulle teeb muret see, mis juhtub siis, kui hiinlased “avastavad” USA dollari languse. Kui ­hiinlased tõstavad impordimaksu USAsse, oleks see majandusele tõsine šokk.

Kahjuks ei ekspordi USA sisuliselt ise mingit tehnikat. Apple’il läheb näiteks väga hästi, kuid nad ei tooda iPode USAs. Kui te Euroopas iPodi netist tellite, tuleb see otse Hiinast ega oma USAga mingit seost. USAs pole mingit tootmisbaasi. Ja ka Euroopa tootmisbaas tõenäoliselt kahaneb.

Eric Lundquist:

Apple ei tooda ammu midagi, samuti teised suured USA tehnoloogiafirmad nagu näiteks HP. Kõik outsource’ivad.

Graveline: Apple’i fenomen on üldse huvitav. Kas Apple jätkab tõusuteel?

Lundquist:

See firma on mingis mõttes unikaalne, sest seda veab üks inimene, Steve Jobs, ja niikaua kuni Steve seda firmat juhib, säilib ainulaadsus. On huvitav täheldada, et näiteks Microsoft saab investeerida põhimõtteliselt lõpmata hulgal raha arendusse, kuid ei suuda Apple’it murda.

Graveline: Kas on üldse olemas iPod-killer, mõni tehnikavidin, mis üldse pääseks selle tiitli lähedalegi?

Magid:

Kvaliteedilt – jah. Turuosalt – ei. Ma arvan, et näiteks Microsoft Zune on suurepärane seade, samuti Sandisci oma. Põhimõtteliselt mängib ju iga mobiiltelefon muusikat, kuid rumalal kombel pannakse neile kaasa nii kehvad klapid, et seda pole võimalik kasutada. Aga asi pole selles. Asi on mingis tõmbes. Inimesed, eriti noored, tahavad just Apple’i muusikamängijat. Asi on moes.

Muuhulgas arvan, et iPhone on maailma kõige ülehaibitum seade.

Graveline: Me räägime kogu aeg oma lugejatele ja kuulajatele, et mp3-mängijal ei pea olema Apple’i logo peal, et see mängiks muusikat, aga see ei loe. Apple’i bränd on nii tugev.

Harry McCracken:

Apple on üles ehitanud korraliku brändi ning nendega pole mõtet odava seadmega sõtta minna. Samuti oli Apple’i poolt taibukas liigutus, et nad panid paari seadme ja sisu. Ma arvan, et tulevikus näeme üha enam seadmeid, mis on sisuteenustega seotud.

Ricker:

Asi on ka selles, et iPodiga käib kaasas hulk lisavidinaid, mis on päris kallid. Ning kui tuleb järgmise põlvkonna muusikamängija, siis ma ei hakka ju sadu dollareid maksvaid asju lihtsalt minema viskama, vaid ostan just Apple’i uue põlvkonna mängija, mis nendega ühildub.

John Biggs:

Üks kõige halvemini disainitud toode on Kindle, aga mulle meeldib see. Ma saan sinna laadida raamatuid 9,90 dollari eest Amazonist, saan laadida otse arvutist, meili teel saata – kui mul oleks Sony Reader, siis ma ei teaks, kuidas sinna sisu saada. Ma arvan, et Kindle’i-sugused tooted on asjad, millel on Apple’i kõrval tulevikku.

Graveline: John, sa tahad vist öelda, et toode ei pea olema high-tech välimusega, cool ja kena, et ta murraks läbi.

Ricker:

On ju olemas juba MySpace PC, mis on sisul iselt netiühendusega arvuti, tuleb ka FaceBook PC jne, ma arvan, et seostumine veebiteenustega on tulevik.

Graveline: Kas mobiiltelefon muutub seadmeks, kuhu topitakse üha enam asju, seadmeks, milleta ei saa kodust lahkuda? Kunagi oli selliseks asjaks American Expressi krediitkaart, milleta ei saanud kuhugi minna...

Magid:

Ma arvan, et ainuke põhjus, miks mobiiltelefon ei asenda arvutit, on kasutusmugavus.

Kuigi telefoniga saab internetti kasutada, pole see pooltki nii mugav kui laua- või sülearvutiga. Samas arvan, et paremad ekraanid, klahvistikud ja hääletuvastus võimaldavad mobiiltelefonil palju enam ja mugavamalt teenuseid kasutada.

Lundquist:

Mulle tundub, et telefoni tulevik on seotud sellega, et telefon muutuks isiku vajadustele vastavaks. Praegu saab telefonidega teha miljon asja, kuid paljud neist on ebamugavad ja ebavajalikud, mõnikord ei tea paljud isegi seda, kuidas neid kasutada. NY Timesis oli selle kohta üks artikkel, millega ma nõustun: inimesed tahavad, et telefonis oleks täpselt need asjad, mida nad kasutavad, ning neid peab olema mugav kasutada. Telefonid individualiseeritakse, et teatud asju oleks mugavam teha. Mõne jaoks on tähtis pangandus, teisele turva, kolmandale teksti sisestamine, neljandale GPS. Ma ei tea, kuidas seda tehakse, aga ma arvan, et see nii läheb.

Publik: Kas GooglePhone’il on lootust läbi lüüa?

Biggs:

gPhone on sisuliselt Androidi platvorm, mida Google jagab tasuta, lootes teenida kasutajatele näidatavalt reklaamilt. Hind hoitakse all reklaamirahadega. See on tegelikult väga lihtne võrrand. On opsüsteem, mis on päris hea kontseptsiooniga, kipub lausa Symbianiga konkureerima. Müü seda arenevatele turgudele või isegi Ameerika turule odavatesse telefonidesse, saad arvestatava tüki turu odavamas segmendis.

Nende kirstunaelaks võib saada see, kui nad ei suuda turgu piisavalt varustada.

Aga näiteks HTC on odav ja kiire tootja. Nad võivad tulla väga kiiresti välja uue telefoniga. Kui nad Androidi sinna peale panevad, võivad nad seda müüa 100 dollarit odavamalt. Google ei konkureeri Nokia telefonidega, vaid operatsioonisüsteemidega. Nokia peab ümber mõtestama, kuidas nad telefone toodavad.

Kõike seda saab olema väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et juba järgmine aasta tuleb gPhone’i aasta.

Ricker:

Google pole Nokia jaoks probleem. Selleks ajaks kui Android välja tuleb, on Nokial kindlasti lahendus olemas. Microsoft on nende probleem.

Graveline: Kuidas suhtute privaatsus­probleemi?

Lundquist:

Facebook, mis on avalik, on praegu USA kõige suurem inimressursside andmebaas, kus inimesed ise oma andmed avalikustavad. Laias laastus on kaks põlvkonda, üks on oma privaatsuse pärast mures, teisi see ei huvita.

Ma arvan, et väga tõsiseks probleemiks on hoopis digital shadow (digitaalne vari). Näiteks, kui oled kunagi avalikustanud video oma kalalkäigust, mis aga nüüd sulle kahjuks tu leb, ja sa ei saa seda kõrvaldada. Firmad, mis koguvad sinu veebis käitumise kohta andmeid ja hakkavad sulle saatma reklaame, mis peaks sulle justkui meeldima.

Magid:

Kas keegi tõesti arvab, et tal on privaatsust? Ma arvan, et mul pole 20 aastat privaatsust olnud. Ma olen praegu Mallorcal, aga nii mõnedki firmad Ameerikas teavad täpselt, kus ma olen, mida ma teen ja isegi seda, mida ma hommikusöögiks sõin, kui ma maksin krediitkaardiga.

Mind ei häiri, kui siin konverentsil tehtud fotod, kus ma peale olen jäänud, ringleksid juba internetis. Mind häiriks, kui mu puberteedieas tütre fotod, kus ta näiteks tarvitab alkoholi, ringleksid netis. Probleemiks on, kus ja millistel asjaoludel fotod tehakse ning kas me saame kontrollida, et firmad ei kuritarvitaks oma võimalusi privaatsust rikkuda.

Graveline: Võib-olla pole siit enam tagasiteed. Räägime lõpuks sellest, milline on tarbeelektroonika tulevik...

Magid:

Indias ja Hiinas toimuvad kiired muutused, mõlema riigi rahvas jõuab üha rohkem internetti. Aga rõhuasetus muutub. Me näeme odavate seadmete arvu plahvatuslikku kasvu. Salajaseks relvaks saab mitte riistvara, vaid võrk. Tuleb üliodav seade või telefon, mis on põhimõtteliselt peagu kõigil maa elanikel taskus.

Biggs:

Ma arvan, et ajal, kui internet jõuab kõikjale ja wimax on laialt saadaval, võetakse seadmetest mingeid funktsioonid välja ja muudetakse need üle interneti kasutatavaks.

Seadmed muutuvad keskkonnasõbralikumaks, veelgi kergemaks ja lihtsamini kasutatavaks.

Ricker:

Mul on selline utoopiline tulevikuvisioon, et ükskord elame n-ö ühendatud maailmas ja ühenduda aitavad vidinad. Aga praegu muutume üksteisest mingil moel hoopis eraldatumaks, kui vaatame kas või mõnd New Yorgi kohvikut, kus suur osa külastajaid on kapseldunud oma laptopi taha või istub, kõrvaklapid peas.

Teisest küljest – minu vaatenurgast aitab tehnika mul igatahes paremini ühenduda, näiteks teisel pool ookeani elava perekonnaga.

McCracken:

Voice over IP saab kindlasti suurema mõjuga trendiks. Ning ma ei tea veel, miks ma peaksin tahtma oma külmkapiga rääkida, aga võib-olla keegi veenab mind kunagi selles.

Lundquist:

Mul on selline tunne, et ühel päeval on meil siiski selline seade, mis teeb kõike enam-vähem hästi ning inimesed ei pea viit-kuut seadet kaasas tassima.